Barokkstiilis arhitektuur eestis ja venemaal Martin Märtson ja Denis Krusinin 8.C klass Tallinna Pae Gümnaasium Õpetaja Pavel Alonov Barokk-kunst Eestis Jaotatakse kaheks: Rootsiaegne barokk 17sajand. Veneaegne barokk 18sajand. Rootsi barokk: Vene barokk: Kõige tähtsam arhitektuur. Peale põhjasõda läks Eesti Rootsiaegne arhitektuur keskus Venemaa koosseisu. oli Narva. Peeter 1 hakkas arendama Taastati ainult Narva raekoda. Tallinna ja Paldiskit. Silmapaitsvaim ehitis Kadrioru loss. 1718-1723 ehitati Peeter 1 poolt Eesti barokkarhitektuuri kõige luksuslikum teos Kadrioru loss. Arhitektuuriks oli itaalne Niccolo Michetti. See oli märatud Katariina 1 suveresidentiks. Kadrioru loss on itaalia stiilis ehitis(kolme korruse funtsioon on fassaadilt selgesi loetav, fassaad on maliliselt lahendatud ja rikkalikult dek...
Barokkstiilis arhitektuur eestis ja venemaal Martin Märtson ja Denis Krusinin 8.C klass Tallinna Pae Gümnaasium Õpetaja Pavel Alonov Barokk-kunst Eestis Jaotatakse kaheks: Rootsiaegne barokk 17sajand. Veneaegne barokk 18sajand. Rootsi barokk: Vene barokk: Kõige tähtsam arhitektuur. Peale põhjasõda läks Eesti Rootsiaegne arhitektuur keskus Venemaa koosseisu. oli Narva. Peeter 1 hakkas arendama Taastati ainult Narva raekoda. Tallinna ja Paldiskit. Silmapaitsvaim ehitis Kadrioru loss. 1718-1723 ehitati Peeter 1 poolt Eesti barokkarhitektuuri kõige luksuslikum teos Kadrioru loss. Arhitektuuriks oli itaalne Niccolo Michetti. See oli märatud Katariina 1 suveresidentiks. Kadrioru loss on itaalia stiilis ehitis(kolme korruse funtsioon on fassaadilt selgesi loetav, fassaad on maliliselt lahendatud ja rikkalikult dek...
lõpuni. Eesti barokkstiilile on iseloomulikud liigendatud seina- ja katusepinnad, nt eenduvad fsaaaadi kesk- ja külgosad, murdkelpkatused jms. Barokiajal olid levinud väikeste ruutudega aknad, puithoonetel püstine laudvooder, kõrged ja järsud katused. Sageli olid katused kujundatud poolkealpkatusena, et anda lakatubadele ja/või pööningule valgust. Hoone interjöörides domineerisid tumedad toonid ning levinud oli seina ja laetalade kaunistamine maalingutega (Albu mõis). Väga palju barokkstiilis hooneid olid planeeringult keskse mantelkorstnaga vanabalti häärberid, kuid alates 17. sajandist levisid palju ka kahekorruselised paleelaadsed hooned (Maardu mõisahoone) . Barokklossid olid koolmekorruselised. Esimesele korrusele kavandati majandusruumid ja kolmandale privaatsed eluruumid, teine korrus oli aga pidude ja vastuvõttude jaoks (nt. Kadriour loss) Historitismiajastu 19
Pilt: Apollon ja Daphne Autoriks on skulptor Lorenzo Bernini, kes oli 17 sajandi üks silmapaistvamaid skulptoreid ja samas ka arhitekt Itaalias. Tema lõi barokkstiilis skulptuuri, millele pühendas kogu oma elu. Muutes skulptuurid voolavamaks ja andes paremini edasi emotsioone ning ilmeid Barokkajastut iseloomustab üleüldiselt tunded, teatraalsus, efektid, emotsioonide väljendus ja rikkalik dekoor. Apollon ja Daphne. Tehtud aastal 1625 ja valmistatud marmorist. Lugu ise on pärit iidsest Kreeka mütoloogiast, kus Apollo armub Daphnesse. Skulptuur kujutab röövimisstseeni. Apollo jahtis nii väga Daphnet, kuid neidu see ei rõõmustanud. Suures hädas
peoplatsi? 11. Lorenzo Bernini kuulsaima skulptuuri nimi on ".... ja Daphne" (keda veel kujutati?). 12. Kes projekteeris San Catro alle Quattro Fontane kiriku (perekonnanimi)? 13. Kes on see kunstnik kes maalis teose "Kristus ristil"? Down 2. Nimeta üks Hispaaniasuuremaid kunstnikke kes on tuntud oma tõetruude ja inimesetundmisega portreede poolest (perekonnanimi). 4. Mis Eesti linnas saab näha barokkstiilis kaupmehemaju? 6. Millises Michelangelo töös esines baroki ilminguid? 7. Kus baltiriigis asub üks baltimaade uhkeim barokkstiilis loss mis in Bartolomeo Rastrelli poolt kavandatud? 8. Nimeta kunstnik kes maalis teose nagu "Peetruse ristilöömine".
Fourth level Fifth level Tallinna Toomkiriku altar ja kantsel lick to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level CHRISTIAN ACKERMAN Eesti kõrgbaroki suurim nikerduskunstnik oli CHRISTIAN ACKERMANN. Tähtsaimad tema teosed on Tallinna Toomkiriku altar ja kantsel ja Toomikiriku tornikiiver barokkstiilis mis on ehitatud aastal 1779. Kiriku altari valmistasid Nicodemus Tessin noorem ja Christian Ackermann 1696. aastal. Barokkstiilis kiriku kantsli tegi Christian Ackermann 1686. aastal Niguliste kiriku tornikiiver Algselt valmis see aastal 1682-96 mis on aga mitmeid kordi hävinud. Barokseid tornikiivreid hakati ehitama 17. sajandil veel on sellist stiili raekojal ning pühavaimu kirikutel. 1983 taastati barokne tornikiiver. See järgib 1695 rajatud ning 1898 parandatud kiivri vorme ja
perioodi stiile. Alates barokiajastu trepikodadest, tualettidest, peenest lossi kirikust ja jahipaviljonist oma imelise krohvitud marmoriga. Noor hertsog Carl Eugen muutis hiljem sisekujundust oma maitse järele kui uus ajastu andis teed kergemale rokokoo stiilile. Seejärel moderniseeriti mitmed lossi ruumid klassikalise ja prantsuse ampiiristiilis kujundusega esimese Württembergi kuninga Friedrich I poolt. Originaalsed barokkstiilis aiad muudeti osaliselt Inglise maastikukujundusega - range sümmeetria ja maaliliselt istutatud taimede kombinatsioon on tänapäevalgi väga silmatorkav. See imeline hoone asub idüllilisel 72 hektarilisel parkide ja endiste jahimaade aladel. Läheduses asub keskaegne linn Marbach, Friedrich Schilleri, tuntud saksa poeedi, filosoofi, ajaloolase ning dramaturgi sünnikodu, kus on püsiv näitus Schilleri ja tema perekonna dokumentidest, portreedest, igapäevastest ning isiklikest esemetest.
Kadrioru loss Anna Kissametova M-14 Kadrioru loss Kadriorg asub Pirita ja kesklinna vahel. Loss on ehitatud barokkstiilis. Seal asub Kadrioru kunstimuuseum. 1725. aastal valmis loss põhiosas. Lossi ajalugu Kadrioru lossi rajas Vene tsaar Peeter I aastal 1718. Loss nimetati tema abikaasa Katariina I auks Kadrioruks (Catharinenthal ). Loss ja park on kavandatud Itaalia arhitekti Nicola Michetti poolt. Kadrioru park Alumine ja ülemine lossipark kujundati Prantsuse stiilis. Ülejäänud park on kujundatud Inglise stiilis. Algne lossi ja pargi suurus oli 100 hektarit
See on ehitatud linnusena kivist, millel oli kaitseks ümar suurtükitorn. Linnus lammutati 17.saj Liivi sõjas uuemate mõisahoonete ehitamiseks. 1581. aastal kinkis Rootsi kuningas Johan III Kolga ja selle ümbruse kuulsale Rootsi väejuhile Pontus de la Gardie'le. 77aastat hiljem läks mõis von Stenbockide suguvõsa omandusse. 282aastat pärast Stenbockide võimule tulekut mõis natsionaliseeriti. Klassitsistlikuks paleeks ehitati hoone ümber alles 1820tel aastatel, enne oli see barokkstiilis. Keskosa kaunistab kuus kõrget sammast, millel on kolmnurkfrontoon. Eenduvaid külgosi kaunistavad kolmeosalised kaaraknad, niinimetatud Veneetsia aknad. Sellele on juurde ehitatud palju kõrvalhooneid . Andreas Parve
sambad paarideks, kusjuures üks sammastest sageli eendub. 6. Missugune motiiv on barokkornamendis väga armastatud? teokarbimotiiv 7. Kes oli see arhitekt, kes töötas Peterburis XVIII saj. keskel? Mis rahvusest ta oli? Rastelli, itaallane 8. Nimeta B.Rastelli kolm tuntumat ehitist Vorontsovi palee, Catherine'i palee, Stroganovi palee (kõik Peterburgis) 9. Mis on Eestis barokkarhitektuuri silmapaistvaim mälestusmärk? Kadrioru loss 10. Missugused ehitised Eestis said barokkstiilis tornkiivrid? Kirikud, Niguliste ja Pühavaimu kirik Tallinnas. 11. Missugune Eesti linn oli rikas oma barokkstiilis elumajade rohkuse poolest? Narva 12. Kes oli Itaalia mõjukaim barokk-skulptor? Lorenzo Bernini 13. 1. Missugune müüt on aluseks G.L.Bernini skulptuurile ,,Apollon ja Daphne" Päikesejumal Apollon on järele jõudmas tema eest põgenevale nümfile, kes palub Zeusilt abi ning muudab Daphne loorbripuuks 15. 2. Kuidas see müüt valjendub antud skulptuuris? Kirjelda
2)profaanarhitektuuriks (loss,kindlus,elamu, avalikud hooned) 3)maastikuarhitektuuriks (aed, park) Arhitektuurse keskkonna kujundamisele eelneb reeglina ruumiline planeerimine. Planeeringuga määratakse ehitusõigus. Arhitektuur kuulub ainelisse kultuuri ja kunsti, mistõttu arhitektuur sõltub oluliselt nii ajastu ehitustehnikast ning otstarbenõudeist aga ka ilupõhimõtteist ja kunstivaadetest. Kadrioru loss Tallinna linnas Valge Maja on Ameerika asuv barokkstiilis loss Ühendriikides asuv presidendi hoone Graafika Graafika on üks kujutava kunsti põhiliike, millesse kuuluvad joonistus- , joonestus- ja kirjakunst, joonistus ja paljundustehnikad. Graafika peamised väljendusvahendid on joon ja peamiselt mustvalge pind. Levinud on ka värvigraafika Mõisted : originaal kunstniku ainuteos reproduktsioon trükitõmmis
Peterhofi loss ja park Asutamine · Peeter 1. valitsusajal · Aastatel 1714 1721 · Umbes 30 km peterburist, Peterhofi linnas · Venemaa Versaille's Peter 1. inspiratsioon · Üle 5000 töölise · Arhidektid: Leblond, Michetti, Zemtsov jt. · Avati ametlikult 1723 aastal · Loss on hiljem ka ümberehitatud Loss · Pärast Peeter I surma hüljatud · Teise terrassi serval · Barokkstiilis palee sise- ja välis kujundus · Palees: Hiina kabinet, valge söögituba, Peeter I kabinet, troonisaal, maaligalerii jt. esindusruumid. · Troonisaal punased sametkardinad, parkettpõrand ja tsaariperekonna portreed. · Kesksaal 368 itaalia 18saj kuntsniku P. Rotari maalitud portreed · Peeter I kabinet säilinud nii nagu oli algselt kujundatud. Pargid · Esitab läbi kahe sajandi esinenud aristokraatia moodi · Üheksa parki
herra leitenant") . 1910 aadressil Pikk tn. 16 avati linna esimene kino ("Illusioon") tööle hakkas Rakvere tärklisevabrik . Vihula mõis (saksa k. Viol) oli rüütlimõis Haljala kihelkonnas Virumaal. Kaasajal jääb kunagine mõis Vihula valda Lääne-Viru maakonnas. Vihula mõisa on esmakordselt mainitud 1501. aastal, mil see kuulus Lodede aadlisuguvõsale. 17. ja 18. sajand kuulus mõis Helffreichidele, kes lasid rajada barokkstiilis mõisasüdame. 1810. aastal omandasid mõisa Schubertid, kellele kuulus mõis kuni 1919. aasta võõrandamiseni ja mõisasüda kuni 1939. aasta ümberasumiseni. Barokkstiilis mõisasüda rajati juba 18. sajandi esimesel poolel. Härrastemaja sai oma praeguse kuju 1880. aastatel, mil hoonet Friedrich Modi projekti järgi ümber ehitati. 19. sajandil rajati ka hulk stiilseid kõrvalhooneid, mis moodustavad paisjärve kaldal kauni kompleksi.
linna?G.L.Bernini, ta kavandas Vatikanis Peetri kirku esise väljaku koos kolonnaadiga. 8. Kes oli see arhitekt, kes töötas Peterburis XVIII saj. keskel?Mis rahvusest ta oli?B. Rastelli, itaallane. 9. Nimeta B.Rastrelli kolm tuntumat ehitist. Talvepalee, Smolnõi kloostri kirik, Peterhofi ja Tsarskoe Selo lossid. 10. Mis on Eesti barokkarhitektuuri silmapaistvam mälestusmärk? 11. Missugused ehitised Eestis said barokkstiilis tornkiivrid? Tallinna Toomkirik ja Niguliste kirik. 12. Kust on saanud Tallinna linnakvartal Kadriorg oma nime?Peeter I naise Katariina I järgi. 13. Missugune Eesti linn oli rikas oma barokkstiilis elumajade rohkuse poolest? Narva 14. Kes oli Itaalia mõjukaim barokk-skulptor? G.L.Bernini 15.1. Missugune müüt on aluseks G.L.Bernini skulptuurile ,,Apollon ja Daphne"? 15.2. Kuidas see müüt väljendub antud skulptuuris?Kirjelda. 16
nendega kaunistati interjööri. Väga sageli kujutati rokokoomaalis lambureid. Hakkas välja kujunema aadlike kultuur ja maalikunst ning rahvalik kunst. Skulptuur Eelistati portselani ja pisiplastikat. Mehed ei olnud rokokoo ajastul mehelikud- neil ei püütud kehavorme välja tuua. Daamid olid taljest äärmiselt kokku nööritud, heinasaadudena paisusid seelikud. Tarbekunst Mööbel oli mugavam, kergem ja nõtkemate vormidega kui barokkstiilis. Värvidest eelistas rokokoo sidrunkollast, õrnroosat, helesinist. Rokokoostiilis ruume täiendasid mitmesugused luksusesemed ja armsad iluasjakesed. Kuulsaid rokokookunstnikke Thomas Gainsborough (1727—1788) Antonie Watteau Jean Baptiste Simeon Chardin Jean Honoré Fragonard (1732-1806) William Hogarth (1697—1764) "Palverännak Kythera saarele“Antoine W atteau Teem ajake Sanssoucilossipargis Rokokoo m ööbel
Iseloomulik on figuuride eraldatus üksteisest Chartres´i katedraal GOOTIKA EESTIS Juurdus 12501280ndatel aastatel Praktiliselt kõik Eesti keskaegsed kirikud, linnused jm ehitised on ehitatud gooti stiilis teravkaarmotiivi kasutades Ei kasutatud tugikaari Tagasihoidlikult kaunistatud Kõige enam säilinud Tallinna vanalinnas Ehitusmaterjal pae- või põllukivi NIGULISTE KIRIK Ehitamist alustati 13.saj. Kirikul on kolm löövi, kooriosa, barokkstiilis tornikiiver ja kappaltar 1944.a. märtsipommitamise ajal sai kirik kõvasti kannatada Asub ka haruldane 7,5 m pikkune alguslõik maalist "Surmatants" "Surmatants" KASUTATUD ALLIKAD http://et.wikipedia.org/wiki/Gooti_stiil http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/gooti.htm http://kunstiabi.weebly.com/gootika-eestis.html
3 Antiikmööbel Tuntumaid antiikaja mööbli valmistajaid on Henry Gumbs. Tema jaoks olid mööbli valmistamisel väga olulised orginaalsus, vorm, kujundus, fantaasia, parimate puiduliikide valik, laitmatu viimistlus, töö kvaliteet, ilu ning vastupidavus. "Gumbsi mööbel" oli Venemaal kvaliteedi sümbol. 4 Henry Gumbs 5 Klassitsistlik mööbel 18. sajandil asendus barokkstiilis mööbel klassitsistliku mööbliga. Ümarad ja kumerad vormid asendusid geomeetriliste kujunditega ning range proportsionaalsuse põhimõttega. Tuntuim klassitsistliku mööbli esindaja on Prantsuse mööblimeister Georges Jacob. 6 Georges Jacob 7 19. sajandi algus Seoses uuendustega, heideti Prantsusmaal kõrvale kõik eelnev. Selline liikumine hakkas levima kogu Euroopas. Kujunes "ampiiri" stiil.
Enim viljeleti aiaja pargiskulptuuri. Claremont Belvedere http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Claremont_Belvedere.jpg Prantsuse park Tarbekunst Rokokoo ajal kasvas tarbekunsti osatähtsus Ruumide kujundus, mööbel, lauanõud, riietus jne Kõikidel aladel professionaalne tase Peen ja maitsekas töö. Mööbel Mugavam, kergem ja nõtkemate vormidega kui barokkstiilis Eelistati sidrunkollast, roosat ja helesinist Ruume täiendasid luksusesemed ja armsad iluasjakesed Moes oli kõik hiinapärane, sest seda kauget ja põnevat maad õpiti just sel ajal Läänemaailmas lähemalt tundma. Kuulsaid rokokookunstnikke "Palverännak Kythera saarele" Antoine Watteau François Boucher Veenuse sünd François Boucher 1703 1770 Thomas Gainsborough Thomas Gainsborough
Rundāle loss 1736 Jelgava loss 1738 Peterhofi Suure Palee laiendus ja uuendamine 1747–1752 Andrease kirik Kiievis 1747–1749 Peterburi Smolnõi kloostri peakirik 1748–1754 Vorontsovi palee Peterburis 1749–1752 Tsarskoje Selo Katariina vana palee asendamine uuega 1752–1757 Stroganovi palee Peterburis 1751–1754 Talvepalee 1754–1762 1. Rundāle loss (saksa: Schloss Ruhental, lühidalt ka Ruhenthal või Ruhendahl, vene: Рухенталь, läti: Rundāles pils) on barokkstiilis loss Lätis. Asub Rundāle piirkonnas Rundāle vallas Pilsrundāle külas. Loss ehitati aastatel 1736 kuni 1740 Itaalia päritolu Vene arhitekti Bartolomeo Rastrelli projekti järgi Kuramaa hertsogi Ernst Johann Bironi suveresidentsiks, aga seisis tühjana 1760. aastateni kuni Rastrelli lõpetas lossi sisetööd. Lossi interjöör, eeskätt saalid on kujundatud rokokoostiilis. Lossis on 138 ruumi. Pärast Kuramaa ühendamist Venemaaga 1795. aastal anti loss keisrinna Katariina II armukese
Maalikunstis naturalistlik suund ja rahu, tasakaal idealistlik ehk akadeemiline suund maalikunstis kujutati mütoloogiat, barokkilinn- Narva ajalooteemasid, olustikku, portreesid klassitsismilinn- Tartu BAROKK il gesu kirik roomas- esimene barokkstiilis kirik Lorenzo Bernini Rooma Peetri kiriku väljak ja kolonnaad Maalikunst Itaalias 1) naturalistlik suund 2) idealistlik ehk akadeemiline suund keldriluugivalgus heletumedus Caravaggio "poiss puuviljakorviga" natüürmort- vaikelu, kompositsioon elututest asjadest Artemisia Gentileschi esimene kuulus naiskunstnik Venemaa barokk Peeter I tõi venemaale barokkkunsti Eesti barokk
Giovanni Lorenzo Bernini, kavandas kolonnaadi (e. sammaskäigu) Peetri kiriku ees 8. Kes oli see arhitekt, kes töötas Peterburis XVIII saj. keskel? Mis rahvusest ta oli? Itaallane Bartolomeo Rastrelli 9. B. Rastrelli kolm tuntumat ehitist Talvepalee ja Smolnõi kloostri kirik Leningradis ja Katariina loss Tsarskoje Selos 10. Mis on Eestis barokkarhidektuuri silmapaistvaim mälestusmärk? Kadrioru loss 11. Missugused ehitised Eestis said barokkstiilis tornikiivrid? Tallinna toomkirik, Niguliste kirik, Tallinna ja Tartu raekojad 12. Kust on saanud Tallinna linnakvartal Kadriorg oma nime? Katariina I järgi 13. Missugune Eesti linn oli rikas oma barokkstiilis elumajade rohkuse poolest? Narva 14. Kes oli Itaalia mõjukaim barokk-skulptor? Giovanni Lorenzo Bernini 15.1. Missugune müüt oli aluseks G.L.Bernini skulptuurile „Apollon ja Daphne“? Antiigiaineline röövimisstseen valgusejumala Apolloni ja nümf Daphnega. 15.2
Tallinna vaatamisväärsused Teekond Vanalinn Tallinnas kui ühes paremini säilinud keskaegses Euroopa linnas on peaaegu terviklikult olemas 11.-15. sajandil väljakujunenud tänavate võrk ja kruntide piirid. Vanalinna eriline väärtus seisneb eelkõige tänaseni püsinud keskaegses miljöös ja struktuuris. Kadrioru loss Kadrioru loss on Kadrioru pargis asuv barokkstiilis loss. Eksponeeritakse väliskunsti kogu. Lossiaed on üles ehitatud Prantsuse stiilis, Inglise stiilis ja Lilleaia stiilis. Pirita kloostri varemed Pirita klooster Läänemere idakaldal oli aastast 1407 ordu kolmas tütarlasteklooster. Pirita klooster oli omal ajal suurim kirikuhoone keskaegses Tallinnas. Klooster, säilis oma algsel kujul 1577 aastani. Peahoone massiivne fassaad, seinad, keldrid ning surnuaed on säilinud tänapäevani
teda kujutama oma loomingus igapäevaelu ja olustikku. Michelangelo Caravaggio oli tuntud oma sünnikoha, Milano lähedal asuva Caraaggi küla järgi. Caravaggio elu oli keeruline, täis tülisid ja vangisistumisi. Kakluste käigus tappis ta vähemalt ühe inimese, seejärel paavsti kohtu eest põgenedes eksles ringi Itaalias, ja sattus uutesse konfliktidesse, kuni lõpuks suri läbipekstuna enne 37. sünnipäeva. Caravaggio haud on teadmata. Looming · Tema barokkstiilis piibli ja mütoloogiaainelistel maalidel on tegelasteks lihtrahvas igapäevases elus. Ta kasutas uut kompositsioonivõtet, kus tegelased ei poseeri, nende asendid mõjuvad juhusliku mitte otsituna. Kujutatavad ei ole näoga vaataja poole suunatud, nagu varasemas kunstis tavaks. Caravaggiot tuntakse barokkmaali naturalistliku suuna rajajana (vastukaaluks ja võistlejaks sellele oli barokis ka idealistlik suund). · Caravaggio valgusekäsitlus mõjutas kogu Euroopa 17
Voluut - spiraalikujuline, lopsakas, pisut teokarpi meenutav motiiv. N: mustpeade maja katuse kolmnurksel viilul-voluut Stukkdekoor kipskaunistused N: Kadrioru lossi peasaali kaunistused, Versailles loss. Kartuss ehistahvel. Nt. Kadrioru lossi sümmeetriliselt vastastikku 2 ovaalset kartussi( Peeter I ja Jekateriina). Balustraad trepikäsipuud, toetajad, rõdu toesed. 4. Barokse plaanilahendusega linnad Euroopas - Peterpuri, Narva, Rooma 5.Barokkstiilis lossid ja kirikud Euroopas - Talvepalee, Püha Peetri Katedraal Roomas, Saint Pauli Katedraal Londonis. 6.Peterburi rajas Peeter I Venemaale 1703. 7. Rastelli ehitised Talvepalee, Smolnõi kloostri peakirik, Rundale loss. 8.Barokis kasutati läbipaistvaid värve sinised, roosad, heledad toonid, (heletumedus) 9.Rubens võttis ainestiku piiblist, antiikmütoloogiast, suuremõõtmelised maalid,
tuntakse ära Barokiajastut ja kunsti? Ajastu näib väga suurejooneline ning omas palju meelelisi ja ka füüsilisi kaunistusi. Mida nimetaksin ka Baroki iseloomujoonteks. Välja paistavad veel muusika, kunst ja muidugi ka arhitektuur. Baroki levik algas Itaalias 16.sajandil. Veel olid suured levikumaad Prantsusmaa ja Inglismaa. Itaalias sai alguse ka Baroki kunsti käik. Arhitektuur levis kuni 18. sajandi alguseni laialt. Kõige enim tuntakse barokki Arhitektuuri ajastuna. Barokkstiilis arhitektuur oli võimas ja kaunistuste rohke. Raha väärtust ei tuntud. Kujundamisel ei kardetud ka seda kasutada. Arvan, et arhitektuur tol ajal oli kvaliteetne, sest on tänapäevani tuntud ja armastatud.. Ehitised mida enamasti ehitati ja arendati olid kirikud ja lossid, kirevad ja uhked. Seal kõrval, aga maalikunst armastas küpseid ja sooje toone ning sujuvaid üleminekuid. Mida mina ei seosta ühestki otsast Barokiga, olid
Kadrioru kunstimuuseumi püsinäitus 7. aprillil külastasime klassiga Kadrioru kunstimuuseumi. Mis juba algul külastuse minu jaoks eriliseks tegi, oli kunstimuuseumina kasutatav Peeter I poolt rajatud barokkstiilis loss, mis on tõsiselt lummav ning ei saa jätta kedagi külmaks. Muuseumi põhinäitus koosnes 16.-20. sajandi Madalmaade, Saksa, Vene, Itaalia meistrie maalikunstist ning 18.-20. sajandi Lääne-Euroopa ja Vene tarbekunstist ning skulptuuridest. Kunstiteosed ei ole ise seotud lossiga, vaid need on Eesti kunstimuuseumi väliskunsti kollektsioonist sinna eraldi toodud. Imeilusa lossi kõrval oli väga silmapaistev ka kunstinäitus. Oli nii mõnigi
ooperites: "La traviata", "Lõbus lesk", "Carmen". Esimene vaatus algas avamänguga, mis tekitas publikus ootusärevuse eelseisva etenduse ees. Eesriide avanedes, tuli nähtavale esialgu veidi hirmutav suuremõõtmeline mask, mis keskelt pooleks läks ja paljastas samasuguse kullatud näo. Esimene stseen leidis aset kuningapalees. Esialgu tundus, et selles teoses pole kostüümidega palju vaeva nähtud, kuid siiski eksisin- peosatäitja Amelia kandis hiljem uhket barokkstiilis kleiti. Ilmselt oli taotluslik erinevate ajastuste sidumine, mis siiski natuke häirivaks muutus. Kui hiljem sekretär Oskar tänapäevalikku pükskostüümi kandis ning teistel osatäitjatel uhked kostüümid seljas olid, tundus see minu jaoks päris häiriv. Samuti oli ka lavakujundusega, kasutati nii tänapäevaseid, näiteks erkroosasid südamekujulisi toole kui ka eelmiste sajandite hõnguga elemente. Siiski on kiiduväärt, et kunstnik ning lavastaja julgesid teha midagi tavapärasest
Lehtse vallas. Mõisad Praeguseks säilinud mõisahooned pärinevad 18. sajandi lõpust ja 19. sajandist. 18. sajandi lõpul ehitatud Roosna-Alliku mõis näeb välja nagu Toompea lossi väike mudel. Mõlema arhitekt oli J. Schultz. Restaureeritud on kaks saali - Roosa Marmorsaal ja Helesinine salong. Hoone juurde kuulub ka esinduslik park. 18. sajandi varaklassitsistlikus stiilis on ka Kabala ja Koigi mõisahooned. Vaatamist väärivad kindlasti Purdi barokkstiilis 18. sajandi II poolel ehitatud härrastemaja, Särevere 19. sajandi I poolel valminud mõisa peahoone ja Kolu mõisahoone, mis on ehitatud 19. sajandil historistlikus stiilis. 20. sajandi alguse ehitis on Laupa renessanss-stiili sugemetega härrastemaja.
Referaat Versaille loss Versaille lossi ja pargikompleks on üks maailma kauneimaid ning Euroopa suurim, mis asub Prantsusmaal, 18 km eemal Pariisist- Versailles. Kaunist lossikompleksi hakati ehitama Päikesekuninga Louis XIV valitsusajal aastal 1661-1710, Louis XII aegse jahilossi kohale. Louis XIV peetakse ka Versaille lossi rajajaks. Suurejoonelist barokkstiilis lossi ehitamist juhtis Louise Le Vau, hiljem Jules Hardoin-Mansart. Lossi ümber oleva maastiku arhitekt oli André Le Nôtre. Kunagi oli lossipargi pindala üle 8000 ha, kuid nüüdseks on seda vähendatud 700 hektarile. Lossis oli üle 2000 ruumi, kuhu pidi mahtuma üle 20 000 õukondlase ja suur hulk teenindavat personali. Lisaks oli igal õukondlasel oma teenijad ja teenijannad. Veel elasid lossis ka 338 kokka, 48 arsti, 125 lauljat ja 74 preestrit.
loomaaed), Ebelsbergi loss ja LinzGenesis muuseum (Linzi ajaloomuuseum). Salzburg Salzburgi peamiseks märksõnaks võib pidada Mozarti, kus kuulus helilooja on sündinud. Linna olulisim vaatamisväärsus on kahtlemata sealne vanalinn, mis kuulub alates 1996. aastast UNESCO maailmapärandi nimistusse. Lisaks on Salzburgil teisigi uhkusi nagu Hohensalzburgi kindlus Festungsbergi mäetipus, 17. sajandist pärit barokkstiilis Salzburgi toomkirik, Hellbrunni loss ning linna peatänav Getreidestrasse. Zell Am See - Vanaaegne linn Zell am See asub maalilises mägedevahelises nõos suursuguse Zeller See alpijärve kaldal, 80 km Salzburgist, ja on Pinzgau ringkonna administratiivseks keskuseks. Kunagi elasid linnas mungad (die Zelle tähendab mungakongi), ent tänapäeval on seal kuurort, mis rõõmustab külastajaid tervest Euroopast. Populaarsuse ja aktiivse puhkuse
Selle vaidluse tulemusel avaldas J. Hornung ladinakeelse eesti keele grammatika. Kirjasõna arengule aitas kaasa ka Forseliuse aabits ja Virginiuste välja antud lõunaeestikeelne Uus Testament. Rootsi aega loetakse ka eesti ajakirjanduse alguseks. 1675. aastal ilmus Eesti esimene ajaleht, paraku ei olnud see eestikeelne, vaid saksakeelne. Rootsi ajal jõudis Eesti aladele barokkistiil, mis toi uuendusi kunsti ja tänavapilti. Muutusid linnade kirikud. Tänapäeval võib selliseid barokkstiilis ehitisi näha Tallinnas, näiteks Niguliste kirik ja Tallinna reakoda. Talupojakultuur aga säilitas oma traditsioonilise ilme ja muutus aeglaselt. Elati rehemajades ja söödi endiselt rukkileiba. Muutus riietus, mis oli peamiselt Rootsi päritolu, näiteks pikitriibuline seelik naistel, meestel põlvpüksid. Rootsi ajal hakati ka tegelema viina põletamisega. Hakkasid tekkima kõrtsid, mis muutusid talupoegade seas üpriski populaarseks kohaks. Levis ka tubaka tarvitamine.
kapiteelil, barokkfassaadidel. N: mustpeade maja katuse kolmnurksel viilul-voluut Kartuss: kaunistus arhitektuuris, mis koosneb ovaalsest kilbist ja seda ümbritsevast rullis otstega raamistusest. Nt. Kadrioru lossi sümmeetriliselt vastastikku 2 ovaalset kartussi( Peeter I ja Jekateriina). Balustraad: trepikäsipuud, toetajad, rõdu toesed. 4. Barokse plaanilahendusega linnad Euroopas on Narva, Rooma ja Peterburg 5. Barokkstiilis lossid Euroopas on Püha Peetri Katedraal Roomas, Saint Pauli Katedraal Londonis. 6. Peeter Esimene rajas Peterburgi Venemaale 1703 aastal. 7. Rastelli ehitas Peterburgi Talvepalee, Smolnõi kloostri peakiriku, Rundale lossi. 8. Barokk maalikunstis kasutati läbipaistvaid värve nagu näiteks sinine ja roosa. 9. Rubensi teaosed on väga mitme külgsed.Tal on teemasi võetud nii Piiblist,
Üks suurimatest tunnustest oli merekabrid.(lisa 2) Rokokoo arhitektuur on suunatud interjöörile. Loobuti sammastest ja teistest rasketest elementidest. Kasutati peegleid ja seinad olid värvitud heledaks. Pikuti ja laiuti tulid liistud, millel olid kullatud ornamendid. Kasutati palju orvandeid, taimemotiividega. Oli tunda Aasia mõjutusi.Hiinast toodi portselani ja nipsasju. Rokokoostiilis oli mööbel mugavam, kergem ja nõtkemate vormidega kui barokkstiilis. Rokokoo tunneb kergesti ära mööbli kõverate jalgade tõttu. Rokokoo arhitektuur on suunatud interjöörile. (lisa 3) 4. Maalikunst ja skulptuur Rokokoo kunsti iseloomustab heledad,pastellsed toonid,kerglus,mängilisus, õrnad sümbolid. Maalid olid väga dekoratiivsed ja nendega kaunistati siseruume. Rokokoo ajastul sündis uus stiil ka pargikujunduses. Rokokoo mõjutas ka pargikujundust. Sümmeetrilise ja korrapärase
*kartuss- kaunistus arhitektuuris, mis koosneb ovaalsest kilbist ja seda ümbritsevast rullis otstega raamistustest *balustraad- Balustraade saab valmistada nii kipsist kui betoonist, nii siseruumides kui õues. Betoonbalustraad peab erinevalt marmorist ja paekivist vastu ka Eesti muutuvas kliimas. 4. Nimeta barokse plaanilahendusega linnu Euroopas. Lorenzo Bernini kolonnaad Peetri kiriku ees, Roomas, mis on teostatud aastatel 16571667. 5. Nimeta barokkstiilis losse Euroopas. Siracusa toomkirik Sitsiilias Santa Agnese kiriku fassad Roomas 6. Kes, millal ja kuhu rajas Peterburi? 1703.a asutas tsaar Peeter I soistele Narva jõe suudmealale ja peaaegu inimtühjadele saartele Sankt-Peterburi(eesti k Peterburg). Üldlevinud legendi kohaselt olevat Peeter I läinud koos saatjatega Jänesesaarele, võtnud kätte labida, lõiganud välja kaks rida mättaid, paigutanud need ristikujuliselt saare keskele ning andnud käsu ehitustööde alustamiseks
Maailma kunstist on Eestis kuulsad kahe Lüübeki meistri tööd 15. sajandi lõpust: Hermen Rode peaaltar Niguliste kirikus (1478-1481) ja Bernt Notke "Surmatantsu" algusosa. Hilisema aja maalikunsti väärtuslikke taieseid eksponeeritakse Väliskunsti muuseumis Kadrioru lossis. Ka lossi võib vaadelda suurepärase kunstiteosena, mille rajamist alustasid 1718. aastal Venemaa tsaar Peeter I ja tema arhitekt Niccolò Michetti. Tõeline meistriteos on läbi kahe korruse ulatuv barokkstiilis peasaal, mis on praktiliselt säilitanud oma algse ilme. Muuseumis eksponeeritakse Madalmaade, Saksa, Itaalia, Vene, Austria, Sveitsi ja teiste maade kunsti. Ka Eesti Kunstimuuseumi uus hoone tuleb Kadrioru parki.
Kadrioru park. Kujundati ümber Luigetiigi ümbrus, asutati lastepark. 1937. Vabariigi Presidendi Kantselei hoone sai valmis 1938. aasta suvel, projekteeris arhitekt Alar Kotli. Arhitekt Alar Kotlil tuli Kadrioru lossi kõrvale presidendi uut ametihoonet projekteerides lahendada keeruline ülesanne: ehitus ei tohtinud rikkuda kauni ja õhulise barokkstiilis arhitektuuriansambli tervikut. Seetõttu on lossipoolne külg kargem ja tagasihoidlikum, fassaad aga rikkalikuma dekooriga. Arhitekt paigutas uue lossi vana lossiga ühele teljele.
Pildi ülesehtis oli tasakaalukas, sümmeetriline ja rahulik. Tihti oli pildil ainult kaks plaani: Esimene, kuhu koondati kogu tegevus Teine, peaaegu detailideta, taust Maastiku- ja olustikumaal Maastikumaalile ei pööratud erilist tähelepanu. Klassitsismi ajal vähenes huvi elava looduse ja eriti valguse vastu, mis oli olnud barokkstiilis ideaalmaastike peamiseks võluks. Seetõttu on klassitsistlik maastik enamasti kuiv ja vaese koloriidiga. Langus tabas olustiku kujutamist. Igapäevane elu oli madal ja proosaline ning selles ei leitud ülevust ega suurejoonelisust, mida peeti tollal kunsti vältimatuteks tunnusteks Jacques Louis David (1748-1825) Kõrgklassitsismi kuulsaim kunstik. Oma tähtsamate teostega reageeris ta Prantsusmaa poliitilisele arengule.
Rundle loss Rundale loss on barokkstiilis loss Lätis. See asub Riiast umbes 77 km lõuna pool Bauska lääneosas. Rundalet on sageli hinnatud Baltimaade kõige huvitavamaks lossiks. Paljude külastajate meelest on see juba väliselt suursugune, kõrgudes Lielupe jõe poole alaneva tasase maa kohal. Selles on umbes 40 luksuslikult kujundatud tuba, mis nüüdseks restaureeritud. Kokku on lossis 138 ruumi. Rundale loss ehitati 18.sajandil Ernst Johann von Bühreni suvelossiks. Selle projekteeris itaalia
seisukohalt. Tänu sellele paranesid siinsed haridus- ja kirikuolud ning kiriku poolt lugema õpetamisele ja kirjutamisele oli Rootsi aja lõpuks eestlaste lugemisoskus märkimisväärselt kõrge. Tänu grammatikaraamatutele ühtlustus eesti keel, mis tõi lihtsuse keele õppimiseks ja arusaamiseks. Rootsi ajal jõudis Eesti aladele barokkistiil, mis tõi uuendusi kunsti ja tänavapilti. Paljud kirikud said endale ka uue välisilme. Tänapäeval võib selliseid barokkstiilis ehitisi näha Tallinnas, näiteks Niguliste kirik ja Tallinna reakoda. Kõrgemad ehitised said endale rõdude ja paisutustega baroksed tornikiivrid, Tallinna raekoda, toomkirik, Pühavaimu ja Niguliste kirik. Liivi sõda tõestas, et tornid ja müürid ei paku piisavat kaitset, hakati rajama uut tüüpi kaitseehitisi - bastione, viisnurksed, mullast kuhjatud astangulised kindlused. Ehitati ka väiksemaid, põhiplaanilt nelinurkseid reduude. Ehitustööd tõid kokkuvõttes endaga kaasa
suurimatest täna- päeval kasutatavatest lossidest. Drottningholmi loss • Rootsi kuningas Johan III ehitas lossi oma abikaasale 1580. aastal. • 1661 põles loss maha. • Hiljem palgati arhitekt Nicodemus Tessin vanem läbiviima taastamistöid. • Praegune kuningapere on lossis elanud alates 1981. aastast. TAANI Fredensborgi loss • Põhjasõja lõpul anti arhitekt Johan Cornelius Kriegerile käsk projekteerida väike hubane loss. • Barokkstiilis lossi ehitati aastail 1720–1726. • Tööde kulgemise eest vastutas arhitekt Johan Conrad Ernst. SUURBRITANNIA Buckinghami palee • Buckinghami palee on Suurbritannia monarhi ametlik residents Londonis. • Palee mõõtmed on 108×120 m ja kõrgus 24 m. Põrandapinda on 7,7 hektarit. • Alates 1837 on Buckinghami palee kuningapere peamine elukoht. Westminster palece • Parlamendi hoone • Kompleks ehitati 1840-1888 arhitekt Charles Barry
Betoonbalustraad peab erinevalt marmorist ja paekivist vastu ka Eesti muutuvas kliimas. Leht 5 / 24 4. Nimeta barokse plaanilahendusega linnu Euroopas. Peterburg Venemaal. CARCASSONNE Prantsusmaal. Leht 6 / 24 Lorenzo Bernini kolonnaad Peetri kiriku ees, Roomas, mis on teostatud aastatel 1657–1667. 5. Nimeta barokkstiilis kuulsaid losse Euroopas (6-10). Siracusa toomkirik Sitsiilias Leht 7 / 24 Santa Agnese kiriku fassad Roomas Versaille’i loss Louis XIV poolt Leht 8 / 24 Louvre'i lossi idafassaadi kolonnaad 1665. Whitehalli lossi pidusaal (Banqueting House, 1619-1622) Leht 9 / 24 Linderhofi loss asub Lõuna-Saksamaal
suuri kleite või seelikuid. Mehed ei olnud rokokoo ajastul mehelikud- neil ei püütud kehavorme välja tuua. Nad kandsid pigem kohevaid riideid nagu naised. Inimesi ehtisid pitsid ja puuderdatud parukad, naistel spiraalselt keerduvate lokirullidega, meestel aga patsiga. Daamid olid taljest äärmiselt kokku nööritud. Sellist ebamugavat rõivastust poleks saanud kanda ükski tööd tegev inimene. Tarbekunst Mööbel oli mugavam, kergem ja nõtkemate vormidega kui barokkstiilis. Armastati väikeseid, hõlpsasti ümberpaigutatavaid lauakesi, erineva kujuga sohvasid ja kõhukaid, väärispuidust ning pronksilustustega kummuteid. Värvidest eelistas rokokoo sidrunkollast, õrnroosat, helesinist. Rokokoostiilis ruume täiendasid mitmesugused luksusesemed ja armsad iluasjakesed. Neid hakati esimesena valmistama Meissenis, kus lõpuks oli avastatud seni Aasiast toodud portselani valmistamise saladus. Eurooplastele uudsest materjalist
Kadrioru loss on Tallinna kesklinnas, Kadrioru asumis Kadrioru pargis asuv barokkstiilis loss. Seal tegutseb Kadrioru kunstimuuseum, mis on Eesti Kunstimuuseumi filiaal. 1714. aastal ostis Peeter I kohalikult Drentelnide suguvõsalt nende suvemõisa ja ligikaudu sada hektarit maad Lasnamäe nõlva all. Nii sai temast ka endise raesekretäri Heinrich Fonne 17. sajandist pärineva suvemõisa omanik. 22. juulil 1718 mõõtis arhitekt Niccolò Michetti koos Peeter I-ga maha lossi ja aia plaani. Michetti planeeris pargi ja lossi kolmeosalisena Itaalia villade eeskujul. 1719
seelikuid. Mehed ei olnud rokokoo ajastul mehelikud- neil ei püütud kehavorme välja tuua. Nad kandsid pigem kohevaid riideid nagu naised. Inimesi ehtisid pitsid ja puuderdatud parukad, naistel spiraalselt keerduvate lokirullidega, meestel aga patsiga. Daamid olid taljest äärmiselt kokku nööritud, heinasaadudena paisusid seelikud. Sellist ebamugavat rõivastust poleks saanud kanda ükski tööd tegev inimene. Mööbel oli mugavam, kergem ja nõtkemate vormidega kui barokkstiilis. Armastati väikeseid, hõlpsasti ümberpaigutatavaid lauakesi, erineva kujuga sohvasid ja kõhukaid, väärispuidust ning pronksilustustega kummuteid. Värvidest eelistas rokokoo sidrunkollast, õrnroosat, helesinist. Rokokoostiilis ruume täiendasid mitmesugused luksusesemed ja armsad iluasjakesed. Neid hakati esimesena valmistama Meissenis, kus lõpuks oli avastatud seni Aasiast toodud portselani valmistamise saladus. Eurooplastele uudsest materjalist (portselanist) valmistati ka uusi
6.Venemaa Kuningliku perekonna suveresidentsid Sankt-Peterburi lähistel: Peterhof/ Petrodvorets/ Tsarskoje Selo/ Puskin/ Oranienbaum/ Lomonossov. Peterhof 18.-19.sajand Prantsuse stiilis alumine park koos Suure lossiga. Arc. B.Rastrelli ja N.Michetti. Inglise stiilis ülemine park koos lossidega 18.saj lõpul-19.saj I poolel. Tsarskoje Selo 18.-19 sajandi pargid Pariansambel: Vana aed, Inglise aed, Aleksandri park(klassitsistlik). Oranienbaumi paleed ja pargid - Suur palee ja barokkstiilis alumine park(1710- 1725), varaklassitsistlik Hiina palee koos inglise stiilis maastikupargiga(1762-1768). 7.Eesti: Kadrioru lossi ja barokkstiilis pargi rajamine 18. Sajandil (Peeter I). 8.Rootsi: Drottningholm Kuningaloss Mälari järve saarel, pargiplaan valmis 1681.a. Prantsusmaalt laenatud detailide omanäolise kompositsioonina. 9. Taani: Frederiksborg Kuningas kindluslossi parterite ja boskettidega barokkstiilis aiad a
Linnaorkester - dir. Erki Pehk, Eesti Kaitseväe Orkester - dir. Peeter Saan, Kaartin Soitokunta - dir. Elias Seppälä, ERSO - dir. N. Aleksejev). Sealhulgas esinenud solistina vokaalsümfooniliste suurvormide ettekandeil (G. Mahleri VIII sümfoonia jm). 2007. a kevadel esines ta Türi Kevadfestivalil barokkansambli solistina. A. Pillak on Eesti Interpreetide Liidu stipendiaat 2008. Kontsert toimus Kadrioru lossis ja minu nägemuse järgi ei oleks saanud imelisemat kohta valida. Barokkstiilis ehitatud loss oli justkui mõnest vanast romaanist välja astunud, ning tegi meeleolu ja elamuse tuhandeid kordi erilisemaks kui ta võibolla mõnes muus kohas toimununa oleks olnud.Esinejad paiknesid akende all ja aknede taga viirastus päikeseloojang ja just lahtiläinud pungadega puud, mis aitas ümbruse sarnanemisele muinasjutuga veel eriliselt kaasa. Ettekandmisele tulid esmalt paar kirglikku mustlaselugu, siis
ornamentikas,esineb joonia samba kapiteelidel,barokkfassaadidel.Mustpeade maja katuse kolmnurksel viilul. Kartušš- Kaunistus arhitektuuris,mis koosneb ovaalsest kilbist ning seda ümbritsevast rullis otstega raamistusest. Balustraad- Balustritest (keskosas paisustatud profiiliga sambakestest) moodustatud trepi- või rõdukäsipuu. Nimeta barokse plaanilahendusega linnu Euroopas. 1) Rooma 2) Peterburg 3) Narva 4) Riia Nimeta barokkstiilis kuulsaid losse Euroopas (6-10) 1) Belvedere loss 2) Austrias Skoklosteri loss 3) Rootsis Zizzle 4) Mafra National Palace 5) Portugalis Ludwigsburg Palace 6) Saksamaal Neuschwanstein loss 7) Versailles loss Kes, millal ja kuhu rajas Peterburi? 1703 a asutas tsaar Peeter 1 soistele Narva jõe suudmealale ja peaaegu inimtühjadele saartele Sankt-Peterburi(eesti k Peterburi).Üldlevinud legendi kohaselt olevat Peeter 1 läinud
....Audentese Spordikool Klass...............................11.D 28.05 külastasin Kadrioru lossi Kunstimuuseumi, püsiväljapaneku teemaks oli 16.20. sajandi maalikunst. Madalmaade, saksa, itaalia, vene meistrid, ning 18.20. saj. Lääne-Euroopa ja Vene tarbekunst ning skulptuur. Kadrioru lossi lasi ehitada Vene tsaar Peeter I. Eesti uhkeima lossi- ja pargiansambli kavandas 1718. aastal Itaalia arhitekt Niccoló Michetti. Loss on ehitatud barokkstiilis ja laemaaliga peasaal on kogu Põhja-Euroopa barokkarhitektuuri kaunimaid näiteid. Näitus algas lossi peasaaliga, kus nägin Peeter I kamina kohal talal(kautzukil?) istumas, millel olid kujutatud erinevad gravüürid, käes oli tal pasun ja tammeoksad ,laes oli väike pilt viljavihuga, mis arvatavasti kujutab viljakust. Katariina kamina kohal olid tema nime initsiaalid ja väikesel pildil oli kujutatud roos. Mõlemal pool väikest pilti olid
J.H.Mansart,580m,lossijuurest lähtuvad 3 teed,pariisi suunas.stiil barokilik klassitsismLk:147-152 Kunst Prantsusmaal 18.sajandil. Rokokoo iseloomulikud tunnused.rokokookunst kergem, õrnem,mänglevam, Kõige ilmekamalt avaldub rokokoostiil sisekujunduses ja kunstkäsitöös.Rokokoolikud siseruumid olid kaunistatud kogu ruumi haarava peene väänleva ornamendiga jakergesisuliste maalingutega.ruumides luksusesemed,õukonna ja aadlikunst. Lk: 157-162 Kunst Eestis 17. sajandil. Kadrioru loss, barokkstiilis, Loss on kahe/kolme korruseline. sel ajal ei tehtud ühtegi asja ilma mõtteta (piltide, esemete tähendused . Nii ahjudel, seinadel kui ka laes on väga palju voluute, konsoole .allegoorilised tondod,peasaalis laemaalid,fujees asub Veenuse marmkuju koopiaAlumine ja ülemine lossiaed kujundati ranges Prantsuse stiilis (geomeetriline). Lossist mereni ulatuv pargi osa aga Inglise stiilis Rajada lasi Peeter 1.. Lk: 175-177 Klassitsismi ja romantismi iseloomustus. Klassitsism16-19saj.-
Mahedad pastelsed, pärlhallid, kuldsed või hõbedased toonid, veiklevad peeglipinnad ja vaikselt kurisevad kristall-lühtrid tegid ruumist nagu mingi mängutoosi.. Moes olid gobeläänid (kootud piltvaip v tapeet) Tihtipeale olid esemed ja ornamendid kapriisselt ebasümmeetrilised, eelistati nn. orvandit - see on sopilise kujuga keskus, mida ümbritsevad nikerdatud kaunistused. Tarbekunst Mööbel oli mugavam, kergem ja nõtkemate vormidega kui barokkstiilis. Armastati väikeseid, hõlpsasti ümberpaigutatavaid lauakesi, erineva kujuga sohvasid ja kõhukaid, väärispuidust ning pronksilustustega kummuteid. Värvidest eelistas rokokoo sidrunkollast, õrnroosat, helesinist. Rokokoostiilis ruume täiendasid mitmesugused luksusesemed ja armsad iluasjakesed. Neid hakati esimesena valmistama Meissenis, kus lõpuks oli avastatud seni Aasiast toodud portselani valmistamise saladus. Moes oli kõik hiinapärane. Skulptuur
annaabi.ee 
