KLASSITSISM. KLASSITSISMIAJASTU MUUSIKA. 18. sajandi II pool – 19. sajandi I veerand. Klassitsism oli kunstisuund, mis levis 18. sajandi teisel poolel, vastandudes tugevalt eelmise ajastu toretsevale ja liialdustesse kalduvale barokkstiilile. Eeskujuks võeti antiikkultuuri, mille iluideaale – vormi lihtsus, tasakaal, harmoonia – hakati pidama klassikalisteks (classicus lad k tähendab esmaklassiline, eeskujulik). Klassitsismile avaldasid tugevat mõju prantsuse valgustusfilosoofid (Voltaire, Rousseau), kes kritiseerisid kuninga- ja kiriku ainuvõimu, seisusest tulenevaid pärilikke privileege, aina teravnevat vastuolu erinevate ühiskonnaklasside vahel, aadlike pillavat ja tühist elulaadi jne.
küllaltki lihtsakoeline madalmaade barokk, tagasihoidlikum kui mujal Euroopas ning levis siia Rootsi vahendusel. Suure dekoorirohkusega ja lopsakate detailidega ei ole Eesti barokk kunagi silma paistnud, sest Itaalia üli-dekooririkas barokk ja selle lopsakaim vorm rokokoo Eesti arhitektuuris olulisel määral ei juurdnunud. Barokkehitiste tunnused Eesti arhitektuuris oli barokk levinud alates ca 1640-50ndatest aastatest kuni 18. sajandi lõpuni. Eesti barokkstiilile on iseloomulikud liigendatud seina- ja katusepinnad, nt eenduvad fsaaaadi kesk- ja külgosad, murdkelpkatused jms. Barokiajal olid levinud väikeste ruutudega aknad, puithoonetel püstine laudvooder, kõrged ja järsud katused. Sageli olid katused kujundatud poolkealpkatusena, et anda lakatubadele ja/või pööningule valgust. Hoone interjöörides domineerisid tumedad toonid ning levinud oli seina ja laetalade kaunistamine maalingutega (Albu mõis)
Kiriku siseruum ei jagunenud löövideks nagu keskajal, vaid moodustas ühe avara saali. Põhiliseks valgusallikaks olid aknad, mis asusid nelitiskupli allosas. Valgus koondus seega peamiselt kiriku idaossa (kooriruumi), tõstis seda esile ja aitas kogu kiriku sisemust siduda ühtseks tervikuks. Kiriku välisilmes oli olulise tähtsusega kuppel või läänefassaad. Läänefassaad on kahekorruseline. Seda ühendavad kitsamate ja madalamate kõrvalosadega detailid – voluudid, mis on barokkstiilile väga iseloomulikud. Nad on spiraalikujulised, lopsakad, pisut teokarpi meenutav motiiv. Mõnikord oli fassaadipind laineline, astmeline või kaarekujuline. Nii saavutati valguse ja varju ootamatuid kontraste, mis muutsid fassaadi rahutumaks. Kirik omandas ladina risti kujulise põhiplaani. Ausse tõusis ka plaanipärane linnakujundamine Kuulsamad ehitised on Rooma Peetri kiriku väljak, Talvepalee, Versailles`i ning Belvedere loss. Barokkskulptuur
Tuli käibele basiilika, kuid ümberkujundatult. Eestisse jõudis barokk 17. sajandi keskpaigas. See jaotus kaheks oli Rootsiaegne barokk 17.sajandi kespaik - 1710 ning Veneaegne barokk 1710-18. sajandi teine pool. Eesti arhitektuuris oli barokk levinud ca 1640.-1650. aastatest kuni 18. sajandi lõpuni. Baroki eeskujuks oli Eestis küllalti lihtsakoeline Madalmaade barokk, mis levis siiamaile läbi Rootsi. Eesti barokkstiilile on iseloomulikud liigentatud seina-ja katusepinnad, murkelpkatused. Barokiajal olid levinud väikesed ruutudega aknad, puithoonetel püstine laudvooder, kõrged ja järsud katused. Hoone inerjoorides domineerisid tumedad toonid ning maalitud seinad ja talalaed. Tuntumad Eesti barokkstiilis ehitised on Kadrioru loss, Tallinna Toomkiriku altar ja kantselei, Katariina kirik Pärnus, Narva raekoda, Albu mõisahoone, Maardu mõisahoone, Vihula mõis, Ahja mõisahoone, Sargvere mõis.
Piibli järgi sisaldab veri elu ja elu kuulub jumalale. Judaism keelab rangelt vere söömise. 10. Eesti rahvusköögis pakuks midagi seoses kalaga, kas mingit suppi või küpsetatult. Nad ei söö sealiha ega ka veiseliha. 11. Laupa mõis, Palmse mõis, Kadrioru loss. Iseloomustab sümmeetria, paraadlikkus, eenduvad ja taanduvad pinnad ning ornamentaalsete ehisdetailide (maskaroonide, festoonide, teokarbimotiivide ) rikkus. Eesti barokkstiilile on iseloomulikud liigendatud seina- ja katusepinnad, nt eenduvad fasaadi kesk- ja külgosad, murdkelpkatused jms. Barokiajal olid levinud väikeste ruutudega aknad (suuri klaase ei osatud veel valada), puithoonetel püstine laudvooder, kõrged ja järsud katused. Sageli olid katused kujundatud poolkelpkatusena, et anda lakatubadele ja/või pööningule valgust. Hoone interjöörides domineerisid tumedad toonid ning maalitud seinad ja talalaed.
KLASSITSISM. KLASSITSISMIAJASTU MUUSIKA. 18. sajandi II pool 19. sajandi I veerand. Klassitsism oli kunstisuund, mis levis 18. sajandi teisel poolel, vastandudes tugevalt eelmiseajastu toretsevale ja liialdustesse kalduvale barokkstiilile. Eeskujuks võeti antiikkultuuri, milleiluideaale vormi lihtsus, tasakaal, harmoonia hakati pidama klassikalisteks (classicus ladk tähendab esmaklassiline, eeskujulik). Klassitsismile avaldasid tugevat mõju prantsuse valgustusfilosoofid (Voltaire, Rousseau), keskritiseerisid kuninga- ja kiriku ainuvõimu, seisusest tulenevaid pärilikke privileege, ainateravnevat vastuolu erinevate ühiskonnaklasside vahel, aadlike pillavat ja tühist elulaadi jne
barokiajal esmaseks taas kirikute püstitamine. Barokk- kirikus sai määravaks siseruum, mis ei jagunenud löövideks nagu keskajal, vaid moodustas ühe avara saali. Peamised valgusallikad olid kiriku idaosas asetsevad aknad. Renessanssist võttis barokk üle kupli, samuti kõik detailid: sambad ja poolsambad, ümarkaared ja viilud jne. Suure tähtsuse omandasid taas kirikuid kaunistavad skulptuurid ja maalid. Kiriku fassadi keskosa oli kahekordne, mida ühendasid barokkstiilile iseloomulikud detailid – voluudid, spiraalikujulised, teokarpi meenutavad motiivid. Nagu barokile laiemalt, on ka ehitistele omane dünaamiline ja rahutu välimus, mida rõhutavad rohked detailid, eenduvad või kõrguvad seinapinnaosad. Kogu fassaadipind võis olla laineline, astmeline või kaarekujuline. Barokiajal jätkati Rooma Peetri kiriku ehitamist. Baroklikule meelelaadile kohaselt ehitati kiriku ette kõrge fassaadiga pikihoone. Baroklik terviku loomine
· Klassitsism · Historitsism Barokkstiil Barokkstiil valitses Eesti aladel 17. sajandi keskpaigast kuni 18. sajandi teise pooleni. Suure dekoorirohkuse, lopsakate detailide ja muu sarnasega ei ole Eesti barokk kunagi silma paistnud, siin levis ja juurdus 17. sajandil Rootsi vahendusel Madalmaadest pärinev tagasihoidlikum barokk. Eesti barokkstiilile on iseloomulikud liigendatud seina- ja katusepinnad. Olid levinud väikeste ruutudega aknad. Sageli olid katused kujundatud poolkelpkatusena, et anda lakatubadele ja/või pööningule valgust. Hoone interjöörides domineerisid tumedad toonid ning maalitud seinad ja talalaed.8 Stiilinäidetest on Maardu mõis, Palmse mõis ja Aa mõis. Palmse mõis Keskajal Tallinna Mihkli nunnakloostri valdus, mõisana mainitud 1510. 1522-1676 kuulus Metzatckenitele, seejärel 1919. Aastani Pahlenitele
pojast tuli Tallinna Iinnapea, teisest Toomkiriku praost. ARHITEKTUUR . OHTU JA TEMA AJASTU Ohtu näol on tegemist ühe kunstiväärtuslikuma mõisaansambliga kogu vabariigis. Siinne mõisasüda on sündinud põhiosas 18.saj. 60.70. aastate vahetuse paiku ja sellisena hilisbarokliku stiilisuuna tüüpilisemaid näiteid. Teatud tugipunktiks dateeringu täpsustamisel on talli tuulelipul leiduv aastaarv 1769 ilmsesti ka peahoone on valminud selle aasta paiku. Barokkstiilile omaselt on kogu Ohtu mõisasüda kavandatud sümmeetrilisena: keskmeks kahekordne kõrge poolkelpkatusega härrastemaja, selle ees ovaalse ringteega väljak, mida külgedelt raamivad ait ja talltõllakuur, samast harmooniast on kantud ka puiesteed ja park. Tulemuseks on haruldane arhitektuuriansambel. Samavõrd, kui võime hinnata Ohtut unikaalse, ainukordsena, on ta ühtlasi oma ajastu ehituskunsti tüüpiline näide. Mitmel pool üle vabariigi leidub rida
Barokk-kunsti iseloomustab liikuvus, mitmekesisus, kontrastide armastamine, ülekuhjumine, vormi moonutamine, ekspressiivsus. Barokk on vastand renessansile. Ehitused on ka ümara põhiplaaniga. Liikuvuse saavutamiseks rohkem kõveraid jooni. Ülevoolavus, pulbitsevus, toredus valitseb sisearhitektuuris. Kiriku välisilmes oli olulise tähtsusega kuppel või läänefassaad. Läänefassaad on kaheosaline. Seda ühendavad kitsamate ja madalamate kõrvalosadega detailid e voluudid, mis on barokkstiilile väga iseloomulikud. Voluut on spiraalikujuline, lopsakas, pisut teokarpi meenutav motiiv. * Fassadi detailid on täielikult allutatud dekoratiivsele tervikule ja neil pole praktilist ülesannet. * Teiseks on fassadi üldmulje dünaamiline, rahutu ja maaliline nagu siseruumidki. Mõnikord oli kogu fassaadipind laineline, astmeline või kaarekujuline. * Kõikjal valitseb arhitektuuriliste vormide kuhjamine, palju esineb ebasümmeetriat. Sellega saavutatakse
Tinglikult võiks seda nimetada pärisbarokiks. Barokkstiil valitses Eesti aladel (sh mõisates) 17. sajandi keskpaigast kuni 18. sajandi teise pooleni, mil see hakkas tasapisi segunema klassitsismi rangemate elementidega. Suure dekoorirohkuse, lopsakate detailide ja muu sarnasega ei ole Eesti barokk kunagi silma Elin Palumäe SR13 paistnud, siin levis ja juurdus 17. sajandil Rootsi vahendusel Madalmaadest pärinev tagasihoidlikum barokk. Eesti barokkstiilile on iseloomulikud liigendatud seina- ja katusepinnad, nt eenduvad fsaaaadi kesk- ja külgosad, murdkelpkatused jms. Barokiajal olid levinud väikeste ruutudega aknad (suuri klaase ei osatud veel valada), puithoonetel püstine laudvooder, kõrged ja järsud katused. Sageli olid katused kujundatud poolkelpkatusena, et anda lakatubadele ja/või pööningule valgust. Hoone interjöörides domineerisid tumedad toonid ning maalitud seinad ja talalaed (Albu mõisahoone ). 18
·talupojad suruti väheviljakatele aladele uute maade (uudismaades) ülesse harimine, mida valdavalt tehti perioodiliste võsa põletamistega; · maaparandus tööd (kivikoristus); · 17. sajandil algasid kuivendustööd, kuni 19. saj keskpaigani liigvee ärajuhtimine kraavide kaevamisega; ·ilmuvad maastikupilti ulatuslikud kiviaiad LääneEestis; · sisemaal ilmestavad maastikku roigasaiad. Barokkstiilile vastandub täielikult klassitsism, mille järgi loodud parke nimetatakse vabakujunduslikeks maastikuparkideks või inglise stiilis parkideks. Kapitalismi periood (18611918). Maastikku ümberkujundavaks oli talude päriseksostmine. Talude päriseksostmise ning eelnenud talumaade kruntimisega lõhuti Eesti küla senine struktuur, mille alged ulatusid ürgkogukondlikku aega. Eesti Vabariik (19181940)
Kiriku siseruum ei jagunenud löövideks nagu keskajal, vaid moodustas ühe avara saali. Põhiliseks valgusallikaks olid aknad, mis asusid nelitiskupli allosas. Valgus koondus seega peamiselt kiriku idaossa (kooriruumi), tõstis seda esile ja aitas kogu kiriku sisemust siduda ühtseks tervikuks. Kiriku välisilmes oli olulise tähtsusega kuppel või läänefassaad. Läänefassaad on kaheosaline. Seda ühendavad kitsamate ja madalamate kõrvalosadega detailid e voluudid, mis on barokkstiilile väga iseloomulikud. Voluut on spiraalikujuline, lopsakas, pisut teokarpi meenutav motiiv. * Fassadi detailid on täielikult allutatud dekoratiivsele tervikule ja neil pole praktilist ülesannet. * Teiseks on fassadi üldmulje dünaamiline, rahutu ja maaliline nagu siseruumidki. Mõnikord oli kogu fassaadipind laineline, astmeline või kaarekujuline. * Kõikjal valitseb arhitektuuriliste vormide kuhjamine, palju esineb ebasümmeetriat
Kiriku siseruum ei jagunenud löövideks nagu keskajal, vaid moodustas ühe avara saali. Põhiliseks valgusallikaks olid aknad, mis asusid nelitiskupli allosas. Valgus koondus seega peamiselt kiriku idaossa (kooriruumi), tõstis seda esile ja aitas kogu kiriku sisemust siduda ühtseks tervikuks. Kiriku välisilmes oli olulise tähtsusega kuppel või läänefassaad. Läänefassaad on kaheosaline. Seda ühendavad kitsamate ja madalamate kõrvalosadega detailid e voluudid, mis on barokkstiilile väga iseloomulikud. Voluut on spiraalikujuline, lopsakas, pisut teokarpi meenutav motiiv. * Fassadi detailid on täielikult allutatud dekoratiivsele tervikule ja neil pole praktilist ülesannet. * Teiseks on fassadi üldmulje dünaamiline, rahutu ja maaliline nagu siseruumidki. Mõnikord oli kogu fassaadipind laineline, astmeline või kaarekujuline. * Kõikjal valitseb arhitektuuriliste vormide kuhjamine, palju esineb ebasümmeetriat
(ibid, lk 10) Joonis 4 Wilhelm Bock'i vapp (Allikas: Eesti Mõisakoolide Ühendus 2011) Gooti stiililt renessansi stiilile ülemineku ajaks vapikunstis võib lugeda 16. sajandi esimest poolt. Vapikilp sai keerukama kuju, kiiver stiliseeriti kunstiliselt ning sai elegantsema vormi, kui see oli gooti stiilis. 16. sajandi suured kunstnikud, nagu Albrecht Dürer, Hans Holbein jt, on joonistanud Euroopa kauneimaid vapipilte. 17. sajandi jooksul mindi ka vapikunstis renesanss-stiililt üle barokkstiilile. Üleminek oli järkjärguline ja mitte nii selgelt märgatav kui üleminek gooti stiililt renesanss-stiilile. Võib öelda, et kunstiliselt kõige rohkem muutusid kiivril olevad rekvisiidid, eelkõige kiivri juurde kuuluv sakiline rüütlimantel. Rokokoostiil valitses Euroopas aastail 1730 1780, saavutades oma elegantse graatsiaga kõige laialdasema leviku Saksamaal. (Oja 2006) 7 1
Arhitektuuris sai esmajärguliseks ülesandeks kirikute püstitamine Barokk-kirikus sai määravaks siseruum, mis ei jagunenud löövideks nagu keskajal, vaid moodustas ühe avara saali. Peamised valgusallikad olid kiriku idaosas asetsevad aknad. Renessanssist võttis barokk üle kupli, samuti kõik detailid: sambad ja poolsambad, ümarkaared ja viilud jne. Suure tähtsuse omandasid taas kirikuid kaunistavad skulptuurid ja maalid. Kiriku fassadi keskosa oli kahekordne, mida ühendasid barokkstiilile iseloomulikud detailid voluudid. Baroki esindajad: Gian Lorenzo Bernini (1598-1680) Itaalia kõrgbaroki arhitekt ja skulptor. Tema peamised tööd Roomas on Peetri kiriku esist väljakut ümbritsevad poolringikujulised kolonnaadid ning Sant' Andrea al Quirinale kirik. Tema ideaaliks oli arhitektuuri ja skulptuuri täielik sulandumine dünaamiliseks tervikuks. Püha Peetruse väljak - Üks Bernini suuremaid meistriteoseid on Peetri kiriku kolonnaad Roomas, mis on
muutumisega selles sõjas muutusid kunstilised eeskujud ja osaliselt ka ülesanded, eriti arhitektuuris. 17.saj.kiviskulptuuri parimate teoste autor on Flandriast pärit ja Rootsis töötanud kunstnik Nicolaes Millich. Tema töö on Narva raekoja portaali kolm allegoorilist figuuri ja Tallinna Toomkirikus asuv erinevatest marmorisortidest portreeline epitaaf (mälestustahvel) maanõunik J. Hastferile. Epitaafi kujunduses on barokkstiilile tüüpiliselt ühendatud kristlikud ja antiikmütoloogiast pärit motiivid. Mustast marmorist sarkofaagile nõjatuvad leinavad paljad poisikesed, kes kehastavad rooma kaitsevaime (geeniusi), aga võib olla on hoopis tegemist renessansist alates populaarsete putodega, kelle eeskujuks peeti antiikset armastusjumalat Erost. Barokiajastu oli Eestis värvilise puuskulptuuri ehk nikerduskunsti õitseaeg. Sellest on peamiselt säilinud kirikuinventari. Umbes 1680.aastani domineerib kujunduses
pruunide, roheliste ja punaste palett selle välja tõrjus. 18.saj. sellele, mida paljud pidasid barokstiili arhitektuuriliseks ja dekoratiivseks liialduseks, väljendus mitmel viisil. Inglismaal otsiti inspiratsiooni palladionismi eeskujudest. Vähemjõukates kodudes kasutati kivi varjundite ringi kuuluvaid määrdunud mudapruune ja- rohelisi toone ja 18. saj. keskpaigaks rõõmsamaid, nagu merikarbiroosad ja hernerohelised. Euroopa vastureaktsioon barokkstiilile väljendus rokokoostiili tekkimises. Saanud alguse Prantsusmaalt ja levinud järk- järgult üle kogu mandri Euroopa, iseloomustas rokokoo kujundust asümmeetriliste, kaarduvate vormide nagu merekarbimotiivide, rullisoramentide ja voogava lehestiku kasutamine. Üldreeglina rõhutas neid õrnu, looklevaid vorme kullast, valgest ja elevandiluust ning pastelsetest sinistest, roosadest, rohelistest ja kollastest koosnev
Koostanud: Kadi Karro Viimati täiendatud 09.02.13 117 Maastikuarhitektuuri ajalugu 1 2010. a Prantsuse barokk seostub teatavasti eelkõige prantsuse kuningakoja ja õukonnaga. Inglise romantilisest maastikupargist sai aga omamoodi esteetiline ja poliitiline vastulöök prantsuse barokkstiilile ja kuningavõimule. Regulaarset, geomeetrilist barokkstiili hakati Inglismaal tõlgendama lausa kui türannia sümbolit, kus aednik pügas ja nudis halastamatult puid ja põõsaid, surudes loodusele peale oma tahtmist - niisamuti kui Prantsusmaa kuningas oma alamatele. Uus inglise stiil seevastu ülistas, imetles ja jäljendas loodust. Inglise tolerantsi ja vabadust vastandati prantsuse autokraatiale. Poliitika ja esteetika - siin peitusid osaliselt maastikupargi populaarsuse põhjused. 1700