Barokiajastu muusika 17-18 saj. Iseloomusta barokk kultuuri. - kultuur oli dünaamiline ja rahutu. Vastandina renessansi harmoonilisusele iseloomustavad barokiajastu muusikat ja kunsti dünaamilisus, rahutus, liialdused, teatraalsus. Barokkmuusika osatähtsus kultuuris: - barokkmuusikast sai publiku emotsionaalne mõjutusvahend. Iseloomusta barokkmuusikat: - puudus muusika sisemine areng. Barokiajastu muusika oli senisest õukonnakesksem. Kus tekkis barokkmuusika? - Itaalias. Epohhid barokkajastul: · tekkis kontsertstiil kujunes välja professionaalsete muusikute klass muusika senisest õukonnakesksem vokaalmuusika varjus kerkis esile ins. muusika pillide tormiline areng basso continuo katkematu bassihääl Barokktriosse kuulusid: meloodiapill ja basso contunuo katkematu bassihääl. Barokkorkester kasvas välja barokktriost. Homofoonilise mitmehäälsu...
BAROKIAJASTU MUUSIKA Sel perioodil oli Euroopa poliitiline elu rahutu. Kirikusfääris toimusid ususõjad katoliiklaste ja protestantide vahel. Loodi Jesuiitide ordu, mis tegutses vastureformatsiooni ja inkvisitsiooni huvides. Prantsusmaal valitses äärmuseni priiskav absoluutne monarhia, õukonna elulaad nõudis palju raha. Kolooniatest saadav rikkus voolas Euroopasse, et rahuldada kõrgklassi üha aplamaks muutuvaid ambitsioone. Toimusid monarhiavastased kodanlikud revolutsioonid Inglismaal ja Madalmaades. Barokk-kultuur oli dünaamiline ja rahutu. Portugalikeelne sõna barocco tähendab lopergust pärlit. Vastandina renessansi harmoonialisusele iseloomustavad barokiajastu muusikat ja kunsti dünaamilisus, rahutus, liialdused, teatraalsus. Barokkmuusikast sai publiku emotsionaalne mõjutusvahend. Ei piisanud enam sellest, et laulja esitas kurvalt kurba laulu, vaid eesmärk oli publik nutma panna. Heliteos pidi algusest lõpuni püsima ühes emotsion...
Kordamisküsimused barokiaja muusikast 1. 3 fakti barokk-kultuurist. Barokk-kultuur oli dünaamiline ja rahutu. Sel perioodil oli Euroopa poliitiline elu rahutu. Toimusid ususõjad. 2. 3 fakti barokiajamuusikast. Barokkmuusikast sai publiku emotsionaalne mõjutusvahend. Sel ajal tekkis kontsertstiil. Kujunes välja professionaalsete muusikute klass. 3. Nim. 2 barokiajakuulsamat heliloojat. J.S.Bach, G.Fr.Händel 4. Nim. 4 uut muusikažanri barokiajal. Ooper, oratoorium, kantaat, sonaat. 5. Ooperi vanus, tekkimise riik. u.400 a., Itaalia 6. Aaria ja retsitatiivi mõiste. Aariaks nim. ooperilaulu. Retsitatiiv on kõnelaul, mille ajal toimub tegevus. 7. Ooperi ja oratooriumi mõisted, erinevus. Muusikalised suurteosed solistidele, koorile ja orkestrile, oratoorium on valdavalt piibliteemaline ja puudub lavaline tegevus 8. Passiooni mõiste, millal neid ette kantakse? Muusikaline suurteos solistidele, koorile, orkestrile, ...
1. Baroki Kunstis- Rembrant, Rubens Kirjanduses- Moliere, Gracian, Muusikas- Bach, Händel 2. Varajane barokk 1580-1630 Baroki kõrgaeg 1630-1680 Hilisbarokk 1680-1750 3. Barocco- algselt ebapärase kujuga pärl. 15. Sajandil kasutati pilkenimena, kaasnesid halvustavad hinnangud. Selle all mõeldi kõike ebaloomulikku, liialdatut ja veidrat. 4. Inimene sai esmatähtsaks Muusikas Muusikast sai publiku emotsionaalne mõjutusvahend, taheti publikut nutma ajada. Muusika oli proffessionaalsem, õukonnakeskne ja tonaalne. Tekst saab muusika puhul oluliseks. Pillid väljendasid inimloomust ja tundeid. Kunstis Elavad, emotsioone väljendavad näod. Lihased joonistati eriti detailselt välja. 5. Rembrant, Greco, Caravaggio, Rubens 6. Afektiõpetus- Itaalias välja sündinud õpetus inimese tunnetest ja meeleseisundist. 7. Imiteeritud polüfoonia asemele tuli monoodia- ühehäälne me...
TALLINNA ARTE GÜMNAASIUM Karolina Joanurm BAROKK Referaat ajaloos Tallinn 2017 SISSEJUHATUS Mina, valisin selle teema, kuna mulle meeldib kunst ja eriti see kuidas barokki kirjeldatakse kui "ebatavaline" oma hooga,tunnete,kirega ning isegui ülepaisustustega ja liialdusega, aga pakub ikka vaatajale huvi,ootamatust ning rabab ja üllatab teda. 16,.sajandil reformaatorite poolt algatatud karoliku kiriku vastane usuline võistlus kujunes 17.sajandil ilmalikuks võimuvõistluseks. Kogu Euroopas peeti usu nimel veriseid sõdu,mis viisid poliitiliste võimusuhte täieliku ümberkujunemiseni. Nii püsimatu nagu tolle raske ja äreva perioodi ajalugu, oli ka selle aja kunst. Ühelegi varasemal ajajärgul polnud valitsenud sellinme hoiakute ja kunstialaste vaadete mitmekesisus nagu barokiajastul. BAROKKOARHITEKTUUR Usupuhastus ehk reformatsioon oli paljudes Euroopa piirkondades katoliku usu peaaegu täiesti välja tõ...
zizzle BAROKIAJASTU MUUSIKA ( 17.SAJ-18.SAJ I pool ) Barokk-kultuur oli dünaamiline ja rahutu.Iseloomulik oli barokiajastu muusikale dünaamilisus, rahutus, liialdused ning teatraalsus. Barokkmuusikast sai publiku emotsionaalne mõjutusvahend. Ei piisanud enam sellest, et laulja esitas kurvalt kurba laulu, vaid eesmärk oli publik nutma panna. Heliteos pidi algusest lõpuni püsima ühes emotsionaalses seisundis (pidev pinge, ülim õnneseisund vm). Puudus muusika sisemine areng. Barokiajastu muusika oli senisest õukonnakesksem. Õukond tellis muusika, organiseeris kuulamise ja tasustas muusikuid. Muusika väljus väikesest koosmusitseerivast ringkonnast suure publiku ette,kujunes välja professionaalsete muusikute klass, kes töötasid õukonnamuusikutena ja mängisid ka kirikukapellides. Üha rohkem läks hinda virtuoossus, tekkis solistide kultus (kastraadid ooperis). Rohkem kerkis esile ka instrumentaalmuusika ning tormiliselt arenesid ka pillid ...
Barokk Mõiste barokk tähendab kunsti ja muusika stiili 16. sajandi lõpust- 18. sajandi keskpaigani.. Tuleneb Portugali sõnast barroco, mis tähendab lopergust pärlit (midagi kummalist, tavatut). Miks tekkis barokk? 1) Toimus kiriku lõhenemine ja kiriku osatähtsus langes. 2) Olid tekkinud õukonnad, kes määrasid selle, mis toimub ümberringi. 3) Barokk on uue stiili kujunemise periood. piiritletakse 1600-1750. Barokk-kultuur oli dünaamiline ja rahutu. Vastandina renessansi harmoonilisusele iseloomustavad barokiajastu muusikat ja kunsti dünaamilisus, rahutus, liialdused ja teatraalsus. Barokk jaguneb kolmeks perioodiks: 1. 1600-1630 on varajane barokk. Tekivad uued muusikalised väljendusvahendid ja zanrid. 2. 1630-1680 on baroki keskmine periood. Piirkonniti erinevate stiilide kujunemine. 3. 1680-1740 on kõrgperiood. Kõige tähtsamate zanrite kujunemine. Ba...
Rakke Gümnaasium Barokk muusika Triin Alatsei 9.kl 2009.a. Sissejuhatus Barokk-kultuur oli dünaamiline ja rahutu. Portugalikeelne sõna barocco tähendab lopergust pärlit (midagi kummalist, tavatut). Vastandina renessansi harmoonialisusele iseloomustavad barokiajastu muusikat ja kunsti dünaamilisus, rahutus, liialdused, teatraalsus. Barokkmuusikast sai publiku emotsionaalne mõjutusvahend. Ei piisanud enam sellest, et laulja esitas kurvalt kurba laulu, vaid eesmärk oli publik nutma panna Heliteos pidi algusest lõpuni püsima ühes emotsionaalses seisundis. Puudus muusika sisemine areng. Muusikalise baroki kodumaa oli Itaalia, kus kujunes enamik uusi zanre, ning sealt pärit muusikud andsid tooni kõikjal Euroopas. Barokiajastu muusika oli senisest õukonnakesksem. See oli aeg, mil tekkis kontsertstiil. Vastandina renessansiajastu muusikale oli barokkmuusika mõeldud pingsaks ...
BAROKIAJASTU MUUSIKA Sel perioodil oli Euroopa poliitiline elu rahutu. Kirikusfääris toimusid ususõjad katoliiklaste ja protestantide vahel (pärast Lutheri kirikureformi). Loodi Jesuiitide ordu, mis tegutses vastureformatsiooni ja inkvisitsiooni huvides. Prantsusmaal valitses äärmuseni priiskav absoluutne monarhia(Louis XIV 1661 1715), õukonna elulaad nõudis palju raha. Kolooniatest saadav rikkus voolas Euroopasse, et rahuldada kõrgklassi üha aplamaks muutuvaid ambitsioone. Toimusid monarhiavastased kodanlikud revolutsioonid Inglismaal ja Madalmaades. Ühiskond kääris. Barokk-kultuur oli dünaamiline ja rahutu. Portugalikeelne sõna barocco tähendab lopergust pärlit (midagi kummalist, tavatut). Vastandina renessansi harmoonialisusele iseloomustavad barokiajastu muusikat ja kunsti dünaamilisus, rahutus, liialdused, teatraalsus. Barokkmuusikast sai publiku emotsionaalne mõjutusvahend. Ei piisanud enam sellest, et laulja esitas kurvalt ku...
· Mis on: Avamäng- Avamäng jaotub tempolt kui ka põhiplaanilt kolmeks.Tähendas algselt aind sissejuhatavat muusikapala ,mis eelnes suuremale teosele (nt:ooperile,balletile,oratooriumile) Reekviem-leinamissa Programmiline muusika- on instrumentaalmuusika, millele helilooja on lisanud sõnalise selgituse (pealkirja, kommentaari, viite kirjandusteosele vms) heliteose sisu paremaks mõistmiseks. Prelüüd- on muusikaline eelmäng, sissejuhatus muusikalisele teosele.Alates 19. sajandist võib prelüüd olla ka iseseisev muusikateos. Nokturn- Muusika ööst ja armastusest. Aaria- On tegelase pikem saatega soolo laul. Milles ta väljendab oma tundeid ja mõtteid. Libreto- on ooperi, opereti või muu vokaalmuusikalise lavateose kirjanduslik alus. Polonees- On Poola päritolu tants. Taktimõõdus ¾. Tempo mõõdukas. Karakter uhke ja pidulik. Tekinud 15saj. Esialgu tantsisid aind mehed täisvarustuses. Hiljem muutus paaris tantsuks. Tuntum helilooja Chop...
· Mis on: Avamäng- Avamäng jaotub tempolt kui ka põhiplaanilt kolmeks.Tähendas algselt aind sissejuhatavat muusikapala ,mis eelnes suuremale teosele (nt:ooperile,balletile,oratooriumile) Reekviem-leinamissa Programmiline muusika- on instrumentaalmuusika, millele helilooja on lisanud sõnalise selgituse (pealkirja, kommentaari, viite kirjandusteosele vms) heliteose sisu paremaks mõistmiseks. Prelüüd- on muusikaline eelmäng, sissejuhatus muusikalisele teosele.Alates 19. sajandist võib prelüüd olla ka iseseisev muusikateos. Nokturn- Muusika ööst ja armastusest. Aaria- On tegelase pikem saatega soolo laul. Milles ta väljendab oma tundeid ja mõtteid. Libreto- on ooperi, opereti või muu vokaalmuusikalise lavateose kirjanduslik alus. Polonees- On Poola päritolu tants. Taktimõõdus ¾. Tempo mõõdukas. Karakter uhke ja pidulik. Tekinud 15saj. Esialgu tantsisid aind mehed täisvarustuses. Hiljem muutus paaris tantsuks. Tuntum helilooja Chop...
Muusika PA-08A I kursus I vanade kultuurrahvaste muusika ( kuni V saj. P.kr ). Vanad kultuurid Muinas-Egiptus 3000 - 1800 a. ekr Mesopotaamia 3000 - 1700 a. ekr India 500 - 400. a. ekr Vana-Kreeka ja Rooma 800 a.ekr - 400 a. p. Kr Araabia 3. 13. sai. P. Kr. Mehhiko ( Inkad ja Maiad) 2. 14. saj. P.kr II Keskaja kultuur ja muusika ( 5. 13. saj. ). III Renessanss ( 14. -16 saj.) IV Barakk ( 17. saj. 18. saj esimene pool) V Klassitsism VI Romantism ( 19. saj. ) VII Modernism ( 20. saj. ) ( stiilide paljusus ) Vanade kultuuride muusika Muusika kultuur saavutas võrdlemisi kõrge arenemistaseme juba muistsetes orjanduslikes riikides. ( Babüloonia, Egiptus, Assüüria, Hiina, India, Süüria, Palestiina) 1. Muusika iseloomulikud jooned. 1.1. Muusika oli seotud teiste kunstiliikidega. 1.2. Muusikat peeti jumalate kunstiks. 1.3. Muusika oli ühehäälne. 2. Vana kreeka muusika: Täiuslikul kujul esines ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
