Tihedamalt kui mujal oli romantism seal seotud poliitiliste sündmustega ning peegeldas kunstnike pettumust oma kaasajas. Prantsuse romantismi esikteoseks on noorelt surnud maalija Theodore Gericault (17911824) "Meduse'i parv". See kujutab merehädalisi hukkunud laevalt nimega "Meduse", kui need püüavad endast märku anda kauguses mööduvale laevale. Rahutu ülesehitus ning ärev, pingeline meeleolu iseloomustavad seda maali. Need on õigupoolest omadused, mis kuulusid juba 17. sajandi barokkmaalile ning nüüd romantikute poolt uuesti ellu äratati. Romantismi tähtsaim esindaja oli prantslane Eugene Delacroix (17981863). Tema noorpõlveteos, kreeklaste vabadusvõitluse aineline "Chiose veresaun" sai endale pilkenimeks "maalikunsti veresaun" siin ilmnes selgesti vaen, mida ametliku kunsti pooldajad tundsid iga uudsema mõtte vastu kunstis. 1830. aastal, kui taas revolutsioonilaine üle Prantsusmaa veeres, tähistas Delacroix seda suure revolutsiooni ülistava maaliga "Vabadus
Tihedamalt kui mujal oli romantism seal seotud poliitiliste sündmustega ning peegeldas kunstnike pettumust oma kaasajas. Prantsuse romantismi esikteoseks on noorelt surnud maalija Theodore Gericault (1791-1824) "Meduse'i parv". See kujutab merehädalisi hukkunud laevalt nimega "Meduse", kui need püüavad endast märku anda kauguses mööduvale laevale. Rahutu ülesehitus ning ärev, pingeline meeleolu iseloomustavad seda maali. Need on õigupoolest omadused, mis kuulusid juba 17. sajandi barokkmaalile ning nüüd romantikute poolt uuesti ellu äratati. Tõeline romantikute esindaja oli aga mees nimega EUGENE DELACROIX kes pani suurt rõhku maalilisele käsitluslaadile ja emotsionaalsusele. Peamiselt väljendas ta end täiendvärvide abil (punane ja roheline kõrvuti). Maalide motiivid on enamasti võetud keskajast. Tema loomingu üheks peateemaks on vabadusearmastus. 1830. aasta Juulirevolutsiooni tervitas ta maaliga "Vabadus viib rahva barrikaadidele"
romantism seal seotud poliitiliste sündmustega ning peegeldas kunstnike pettumust oma kaasajas. Prantsuse romantismi esikteoseks on noorelt surnud maalija Theodore Gericault (17911824) "Meduse'i parv". See kujutab merehädalisi hukkunud laevalt nimega "Meduse", kui need püüavad endast märku anda kauguses mööduvale laevale. Rahutu ülesehitus ning ärev, pingeline meeleolu iseloomustavad seda maali. Need on õigupoolest omadused, mis kuulusid juba 17. sajandi barokkmaalile ning nüüd romantikute poolt uuesti ellu äratati. Gericault. "Meduse'i" parv Delacroix. Chiose veresaun Delacroix. Vabadus viib rahva
ideaalstiili pidulikust tasakaalust ja eestvaate rõhutamisest, toonitades liikumist, asümmeetriat, paatost; kompositsiooni ülesehitamisel püütakse süstemaatiliselt ruumisügavuse toonitamise poole; rahuliku ühtlase valgustuse asemel eelistatakse heleda-tumeda suuri kontraste. Mis puutub kujutiste sisusse, siis püütakse vaataja hinge haarata ja vapustada nende jõu ja ilmekusega. Samuti püütakse vaatajat joovastada pidulikkuse ja toredusega, kangelaslikkuse ja jõuavaldustega. Barokkmaalile on veel iseloomulik, et paiguti pääsevad selles piiramatult valitsema realism ja naturalism, mis ei põrka tagasi inetuse ja vulgaarsuse kujutamisest. Üllatav on barokiajastu maalijate produktiivsus; iga barokimeister on tingimata kiirmaalija. Et loomingu kvaliteet selle all väga tihti kannatas, on enesestmõistetav. Mineviku meistritest on barokk-kunsti laadi väljakujunemisel teatavat osa mänginud Correggio ja Tintoretto. Iseloomulik barokiajastu maalikunstile
Saskiaga“) pidulik põhitoon. Dekoratiivsed draperiikangad langevad toredusküllaste voltidena, rõivaste siidi ja brokaadi matt läige mängleb valguse käes vahelduva nüansirikkusega, delikaatselt on edasi antud klaas- ja metallesemete refleksid. Üle kõige valitseb pehme, ainult Rembrandtile omane kuldtoon, mis ühendab koloriidi eriti ilusaks ja harmooniliseks tervikuks, tuues sealjuures säravana esile peenima varjundirikkusega modelleeritud inimnäod. Barokkmaalile iseloomulik pidulikkus on Rembrandti pintsli all omandanud uudse soojuse ja hingestatuse. Nagu «Danae» puhul, otsis Rembrandt ka teistes töödes tingimata oma isikupärast ja originaalset lahendust. Igasugune kordav ja järeleaimav lähenemine kunstile oli talle põhiliselt võõras. Kuid tema maalialased eksperimendid ja püüe iga teost lahendada võimalikult uudselt ei leidnud publiku hulgas kaugeltki alati hindamist ja mõistmist
annaabi.ee 
