Fakte barokiperioodist
see on eelkõige liikumine, äge võitlus on täis suuri vapustusi.
Barokiajal muutusid
meelisteemadeks usumärtrite kannatused ja
antiikkangelaste võitlus ja röövimisstseenid.
Püüdes edasi anda hoogsat liikumist, eelistasid
kunstnikud
teose kompositsioonis diagonaalset põhiskeemi
(Rubens "Rahu õnnistused", Velazquez "Breda
kindluse alistamine"). Paljud kunstnikud
(Velazquez, Hals) maalisid esinduslikke ja
psühholoogiliselt tõepäraseid portreesid. Mitme
barokkkunstniku (Rembrandti, Poussini) looming on
niivõrd omanäoline, et tüüpilisi barokkstiili tunnuseid
sealt ei leiagi. Portreede, usu ja
mütoloogiateemaliste maalide kõrvale
tulid natüürmordid ja olustikupildid. Maalikunst
täienes linnavaadete, maastiku ja meremaalidega.
Kirevaid lahendusi pakkusid uued villa ja pargitüübid. Barokk kujunes lossiarhitektuuri hiilgeajaks.
Eeskuju andis Prantsuse kuningate esindusloss Versailles oma rohkete purskkaevude, raidkujude,
pargiga