jne. Eestis seotakse temaga mitmeid kavandeid ja skulptuure: Niguliste kiriku seined, Püha Antoniuse altar,Johannes BAlliw hauakivi. Mis on barokk? Euroopa kunstis u. 1600-1750 valitsenud stiil. 19.sajandist barokk tekkis ja arenes Itaalias, Hispaanias. Barokk jagunes kolmeks: 1. Lõuna-Euroopa- uhke ja paljude kaunistustega. 2. Prantsusmaa, valitsevaks õukond, uhkeldav 3. Hollandi- kõige rahulikum, arvestas elu, keskkonda ja mugavusi. Eestis sai valitsevaks Hollandi barokkistiil. Linnaks Narva (tol ajal üks ilusamaid Eesti linnu ): · ristikujulised majad pikiküljega, millega keskel asus raidkivist portaal · nurgatornid · kõige tähtsamaks ehitiseks raekoda · kõrged trepid, mis lõppesid kaunistatud portaaliga · uued ehitised lihtsad. II MS pommitati Narva maatasa. Alles jäi raekoda. Tallinnas pöörati tähelepanu ümberehitistele. Ehitati uusi portaale, laiendati aknaid, majadesse ehitati ahjud ja teine korrus
Eestis seotakse temaga mitmeid kavandeid ja skulptuure: Niguliste kiriku seined, Püha Antoniuse altar,Johannes BAlliw hauakivi. Mis on barokk? Euroopa kunstis u. 1600-1750 valitsenud stiil. 19.sajandist barokk tekkis ja arenes Itaalias, Hispaanias. Barokk jagunes kolmeks: 1. Lõuna-Euroopa- uhke ja paljude kaunistustega. 2. Prantsusmaa- valitsevaks õukond, uhkeldav, vähem kaunistusi 3. Hollandi- kõige rahulikum, arvestas elu, keskkonda ja mugavusi. Eestis sai valitsevaks Hollandi barokkistiil. Linnaks Narva (tol ajal üks ilusamaid Eesti linnu ): ristikujulised majad pikiküljega, millega keskel asus raidkivist portaal nurgatornid kõige tähtsamaks ehitiseks raekoda kõrged trepid, mis lõppesid kaunistatud portaaliga uued ehitised lihtsad. II MS pommitati Narva maatasa. Alles jäi raekoda. Tallinnas pöörati tähelepanu ümberehitistele. Ehitati uusi portaale, laiendati aknaid, majadesse ehitati ahjud ja teine korrus
Stahl esimese eesti keele grammatika. 16861687 toimusid piiblikonverentsid, kus püüti ühtlustada eesti kirjaviisi. Selle vaidluse tulemusel avaldas J. Hornung ladinakeelse eesti keele grammatika. Kirjasõna arengule aitas kaasa ka Forseliuse aabits ja Virginiuste välja antud lõunaeestikeelne Uus Testament. Rootsi aega loetakse ka eesti ajakirjanduse alguseks. 1675. aastal ilmus Eesti esimene ajaleht, paraku ei olnud see eestikeelne, vaid saksakeelne. Rootsi ajal jõudis Eesti aladele barokkistiil, mis toi uuendusi kunsti ja tänavapilti. Muutusid linnade kirikud. Tänapäeval võib selliseid barokkstiilis ehitisi näha Tallinnas, näiteks Niguliste kirik ja Tallinna reakoda. Talupojakultuur aga säilitas oma traditsioonilise ilme ja muutus aeglaselt. Elati rehemajades ja söödi endiselt rukkileiba. Muutus riietus, mis oli peamiselt Rootsi päritolu, näiteks pikitriibuline seelik naistel, meestel põlvpüksid. Rootsi ajal hakati ka tegelema viina põletamisega
BAROKK Kunstiajalukku tuli kasutusele 17. saj sõna barokk (itaalia keeles barocco- eriskummaline, veider; portugali keeles- eriskummalise korrapäratu kujuga pärl). Barokk rõhutas, et elu see on eelkõige liikumine ja ehkki äärmusliku dünaamikaga mõnikord üle pakuti, oli barokkistiil eelkõige loomulik täiendus renessanssile. Arhitektuur. Põhiline ülesanne oli püstitada kirikuid. Kiriku siseruum ei jagune löövideks nagu keskajal, vaid moodustas ühe avara saali. Välisilmes oli oluline kuppel või torn ja lääne-fassaad. Kirku fassad on kahe korruseline ja kitsamat keskmist osa ülemisel korrusel ühendab alumisega vollut- spiraalikujuline kaunistus. Fassaad muutus omaette kunstiteoseks, kuhu kuhjati kõikvõimalike kunstielemente. Fassaadi
1686. aastal Andreas Virginius ja tema poeg andsid välja lõunaeestikeelse Uue Testamendi. Piibli tõlkimine oli oluline kultuurisündmus kirjakeele seisukohalt. Tänu sellele paranesid siinsed haridus- ja kirikuolud ning kiriku poolt lugema õpetamisele ja kirjutamisele oli Rootsi aja lõpuks eestlaste lugemisoskus märkimisväärselt kõrge. Tänu grammatikaraamatutele ühtlustus eesti keel, mis tõi lihtsuse keele õppimiseks ja arusaamiseks. Rootsi ajal jõudis Eesti aladele barokkistiil, mis tõi uuendusi kunsti ja tänavapilti. Paljud kirikud said endale ka uue välisilme. Tänapäeval võib selliseid barokkstiilis ehitisi näha Tallinnas, näiteks Niguliste kirik ja Tallinna reakoda. Kõrgemad ehitised said endale rõdude ja paisutustega baroksed tornikiivrid, Tallinna raekoda, toomkirik, Pühavaimu ja Niguliste kirik. Liivi sõda tõestas, et tornid ja müürid ei paku piisavat kaitset, hakati rajama uut tüüpi
annaabi.ee 
