Tema töödes on suurejooneline pidulikkus ja fantaasialikkus. Värvid ta maalidel on elavad ja intensiivsed, pintslilöögid vabad ja hoogsad. Rubensi kuulsaim töö on "Leukippose tütarde röövimine." Barokiajal muutus suuresti ka arhitektuur. Hoonete fassaadid muutusid omaette kunstiteosteks, kuhu rajati igasuguseid kaunistuselemente. Samuti võeti renessansiajast üle palju arhitektuurilisi detaile: sambad, poolsambad ja ümarkaared. Hoonete ehitamisel kasutati mitmevärvilisi ehituskive. Barokistiilis ehitised on näiteks Peterburi kesklinnas asuv Talvepalee, Tallinna Kadrioru loss ja muidugi suursugune Versailles' loss Prantsusmaal. Barokk väljendus ka riietuses. Louis XIV ajal hakkasid mehed kandma põlvpükse. Põlvpükstega kanti pikka vesti ja kuube, kaela pandi rätikuid. Mehed kandsid allonparukaid, mis pidid sümboliseerima jõudu ja tugevust. Naise riietus koosnes sügavast dekolteest ja kaheosalisest seelikust. Kõrged soengud püsisid üleval traadi ja paelte abil
HAPPENING Kunstnik improviseerib etendust ( põlev klaver vms ) MAAKUNST Spiraalne muul Sissepakkimine Äikesevli roosad päevavarjud kõrbes joon EESTI KUNST 12-16.sajand 4 Tallinna kirkut: Toomkirik, Niguliste kirik, Oleviste kirik, Kaarli kirik. Jaani kiriku varemed: gooti teravkaar, terrakota skulptuurid fassaadil ,,Surmatants" Nigulistes Tartu Ülikooli peahoone - klassitsistlik Velazquez ,,Õudaamid" See maal on keerulise ülesehitusega barokistiilis grupiportree. Väike tüdruk on esile toodud, veel on näha kääbust, kes togib koera ja õudedaamid sagivad tüdruku ümber. Maalil on näha kunstnikku ennast ja peegeldust taga rippuvalt seinapeeglilt, et kunstnik maalib portreed kuningapaarist. Rubens ,,Leukippose tütarde röövimine" Maalil on näha kahte alasti kreeka mütoloogiast pärit kuningatütart, kes püüavad ära põgeneda kaksikvendade käest.Pilt tekitab närvilisust, nad on omavahel väänlevas poosis üksteisega
rütmiliste purskkaevudega. Venemaa võitu Põhjasõjas sümboliseeriv Simsoni purskkaev, mille veejuga võib tõusta kuni 12 meetri kõrgusele. Mõnusalt rahulik Monplaisiri park ja paleed. Seal võib leida elevust pakkuvaid purskkaeve šutniki, mis võivad ettevaatamatu uudistaja ootamatult märjaks kasta. 4. Andrease kirik Kiievis Oli ehitatud 1754. aastal, апостола Андрея Первозванного auks, barokistiilis. Seda ehitati kokku 5 aastat. Sellest kirikust allpool on Aндреевский спуск, mis ühendab alumist linna ülemisega. 1968 aastal oli kirik avatud kui muuseum inimeste jaoks, ent 2008 aastal sai sellest see mis ta on praegu, ehk siis praegusel ajal tegutseb Ukraina õigeusu kirikuna. Seal toimuvad igahommikused liturgiad ja õhtused jumalateenistused. Samuti tegutseb seal Pühapäevakool. Kiriku pikkus on 46m. 5. Peterburi Smolnõi kloostri peakirik
Kõrge sokliga hoone on rohkelt liigendatud, arvukalt on ärkleid, karniise ning kaunistusi. Ainulaadne on hoone järsk katus, mis oli algselt kaetud Baieri Alpide musta kiltkiviga. Peahoone otsas paikneva sissepääsu ees on kaunis pandus kaldtee, mis valmis 1911. aastal. Sissesõidu muudab paraadlikuks kivist vaasidega kaarduv rinnatis. Valitsejahoone on lihtne klassitsistlikus stiilis hoone. Kellatorni kuppel on aga barokistiilis. Järve kaldal asub pseudogooti stiilis viinavabrik. Peahoone on ehitatud heimatstiilis. Asukoht: Mooste mõis ja mõisapark asuvad Mooste järve kaldal Põlva maakonnas, ajalooliselt Võrumaal Põlva kihelkonnas. Mõisakompleks: Mõisa kompleksi kuuluvad peahoone, park, mõisa puutöökoda, tööhobustetall, valitsejamaja, karjalaut, mõisamüür, kellatorn, sae- ja viljaveski, viinavabrik, käsitöökoda, viinakelder- elamu, auruveski, tall, laut, tall-tõllakuur, tööriistakuur ja meierei
Rootsi ehitas Narva väga võimsalt välja, kuid see hävines II MS ajal. Nt Paidel ja Tartul olid aga taandarengud. Kuressaare kesklinn ehitati ka välja Rootsi ajal (Raekoda ja Vaekoda) Pargi lasteaia juures oli Sõrve turg ehk nn. Kesklinn. Rootsi ajal räägiti Saaremaa keskuse üleviimist rannikualadele nt. Sõrve kanti. Aga need plaanid ei jõustunud, sest siin asus siiski Kuressaare kindlus. Arhitektuurne stiil oli rootsi ajal Barokistiilis. *PÕHJASÕDA (1700-1721) Sõda lõppeb Uusikaupuki rahuga (tõlk. Uuslinna rahuga) Seda kutsutakse ka Nystadi rahuks, mis on aga lihtsalt Rootsi keeles. Põhjasõda on eesti ajale pöördepunkt, sest rootsiaeg saab läbi ja algab vene aeg. Põhjasõja põhjused on 1)Venemaa soov pääseda merele lähemale(valitseja oli siis Peeter I) 2)17.sajandil oli läänemeri muudetud rootsi sisemereks. Kõik see oli saavutatud naaberiikide
annaabi.ee 
