Michelangelo Kes ta oli · Michelangelo di Lodovico Bounarroti Simoni sündis 6. märtsil 1945 ja suri 18. veebruaril 1564. · Ta oli renessansiajastu Itaalia maalikunstnik, arhitekt, skulptor, poeet ja üks barokistiili teerajajaid. Elutee 1488. aastast õppis Michelangelo Firenzes maalikunstniku D.Ghirlandaio juures, skulptuurialase väljaõppe sai ta aastatel 1489- 1490 Bertoldo di Giovannilt. Ta tutvus Platoni akadeemias humanismiideedega ja see kujundas oluliselt tema antiigihuvi. Ta töötas vaheldumisi Firenzes ja Roomas, 1494-1495 aastail Bolognas ja aastast 1534 lõplikult Roomas. Raske elu Michelangelo oli haruldase loominguvõimega kunstnik. Tema ise ja ta
harmooniaga ja keskaegsed helilaadid mazoorminoorsüsteemiga ( mazoor helistik, minoor moll). Kujunes palju uusi teosevorme: vokaalsümfoonilisus, instrumentaalmuusikas soolosonaadid ja kontserdid, fuuga, concerto grosso ( esimene orkestrizanr), avamäng ja süit (mitmest iseseisvast osast koosnev helitöö). Barokki muusikat saab jaotada kolmeks perioodiks: varane periood kestis 1580- 1630, keskmine periood kestis 1630-1680, hiline periood kestis 1680-1740. Ühtset barokistiili muusikas ei olnud, erinevatel maadel olid erinevad stiilid. Barokk ei olnud kuigi ühtlane ja üleeuroopaline stiil. Otseselt barokne stiil on omane ainult nendele maadele kus agaralt tegutses katoliku kirik, püüdes tagasi vallutada reformatsiooni ajal kaduma läinud kohta inimeste hingedes - seega Itaalia, Hispaania , Madalmaade lõunaosa (ehk Flandria) ja Lõuna-Saksamaa. Tinglikult võiks seda nimetada pärisbarokiks. Barokkiajastu esileküündinud ja kuulsamad heliloojaid: itaallased A
ebakorrapärast, lopergust pärlit. 18 sajandi keskel sai sõnast pilkenimi, mis väljendas järgmisi hinnanguid: ebaloomulik, kummaline, ekstsentriline, liialdav jne. Muusikastiili nimetusena võeti sõna ,,barokk" kasutusele eelmisel sajandivahetusel. Muusikalist barokki on kõige lihtsam piiritleda aastatega 16001750. Täpsemalt saab baroki muusikat jaotada kolmeks perioodiks: varane periood kestis 15801630, keskmine periood kestis 16301680, hiline periood kestis 16801740. Ühtset barokistiili muusikas ei olnud, erinevatel maadel olid erinevad stiilid. Kuulsamad meistrid: Arhitektuur Lorenzo Bernini ,,Versailles'i loss"; Maalikunst Diego Velazques ,,Sevilla veemüüja"; Skulptuur Lorenzo Bernini ,,Apollon ja Daphne" Afektiõpetus ratsionaalne õpetusinimese tundeseisunditest; Kuidas mõjutas afektiõpetus barokiajastu kunsti ja muusikat? Kunsti ja muusika eesmärgiks oli inimeses tunnete ja emotsioonide tekitamine. Seosed barokiajastu arhitektuuri ja muusika vahel
populaarsus. Kujunes välja professionaalsete muusikute klass. Nad töötasid õukonnamuusikutena ja mängisid kirikukapellides. Üha rohkem läks hinda virtuoossus, tekkis solistide kultus. Puhkes orkestrimuusika buum. Orkestrid esinesid õukondades, lossikirikutes, õukonnateatrites, 18.saj algul linnaväljakutel ja kohvikutes. Barokki muusikat saab jaotada kolmeks perioodiks: varane periood kestis 1580-1630, keskmine periood kestis 1630-1680, hiline periood kestis 1680-1740. Ühtset barokistiili muusikas ei olnud, erinevatel maadel olid erinevad stiilid. Barokk ei olnud kuigi ühtlane ja üleeuroopaline stiil. Otseselt barokne stiil on omane ainult nendele maadele kus agaralt tegutses katoliku kirik, püüdes tagasi vallutada reformatsiooni ajal kaduma läinud kohta inimeste hingedes - seega Itaalia, Hispaania , Madalmaade lõunaosa (ehk Flandria) ja Lõuna- Saksamaa. Tinglikult võiks seda nimetada pärisbarokiks.
populaarsus. Kujunes välja professionaalsete muusikute klass. Nad töötasid õukonnamuusikutena ja mängisid kirikukapellides. Üha rohkem läks hinda virtuoossus, tekkis solistide kultus. Puhkes orkestrimuusika buum. Orkestrid esinesid õukondades, lossikirikutes, õukonnateatrites, 18.saj algul linnaväljakutel ja kohvikutes. Barokki muusikat saab jaotada kolmeks perioodiks: varane periood kestis 1580- 1630, keskmine periood kestis 1630-1680, hiline periood kestis 1680-1740. Ühtset barokistiili muusikas ei olnud, erinevatel maadel olid erinevad stiilid. Barokk ei olnud kuigi ühtlane ja üleeuroopaline stiil. Otseselt barokne stiil on omane ainult nendele maadele kus agaralt tegutses katoliku kirik, püüdes tagasi vallutada reformatsiooni ajal kaduma läinud kohta inimeste hingedes - seega Itaalia, Hispaania , Madalmaade lõunaosa (ehk Flandria) ja Lõuna-Saksamaa. Tinglikult võiks seda nimetada pärisbarokiks. 17
paigutatud skulptuurid, geomeetrilisteks kujunditeks pügatud puud ja põõsad. 18. sajandi algul lülitus üleeuroopalikku kunstiellu ka Venemaa. Tolleaegne tsaar Peeter I püüdis oma reformidega muuta Venemaad euroopa osaks, mis tingis murrangu ka vene kunstielus. Rajati uut pealinna Peterburgi, mistarvis oli vaja kogu Euroopast kohale toimetada hulgaliselt arhitekte, mistõttu näiteks varajases vene arhitektuuris ongi domineerivad välismaa sh. baroki mõjud. Tuntum barokistiili näide on Talvepalee. Kadrioru loss Tallinnas on samuti tugevalt barokist mõjustatud. Skulptuur. Barokiajal hoogustus skulptuuride ja skulptuurigruppide loomine kirikutesse, samuti ka lihtsalt ruumi ilmestama ja täendama. Endiselt ei kaotanud populaarsust portreebüstide tegemine ja laialdase levikuga oli linnamonumentide püstitamine. Just barokiajast pärineb suur hulk valitsejate monumente linnaväljakuil, kujutatud sageli ratsa, üks uhkemas poosis kui teine. Võimumeeste
Peetrimaja Suveaias. Luksuslik Peterofi loss. Talvepalee on kujundatud Bartolommeo Rastelli poot, samuti Jelgara loss. Skulptor- Etienne Maurice Falconet- Peeter 1 ratsamonument. Peterburi Paleeväljaku ansambel Eestis- põhjasõda jagas barokiajastu Eestis kaheks oskaks. Eesti oli rootsi suurriigi idapoolne provints. Domineerisid kaitseehitised. Kõige baroksem oli Narva, kuid see hävis teise maailmasõja ajal. Barokistiili silmapaistvaim puunikerdaja oli Christian Ackermann, kes on teinud Tallinna Toomkiriku altari. Stukk-dekoor- laekaunistus Riisipere mõis Romantism Prantsusmaal 19. saj teiseks pooleks kujunes Prantsusmaal uus kunstisuund- romantism(romantiline) Tekke põhjused: · Kunstnikud soovisid vastanduda klassitsismile · Maailmapoliitika mõjutas · Kirjandus mõjutas
saj.tollase arhitektuuri pilkenimetuseks; kõigi 17. ja 18. saj. kunstide stiili üldnimetusena kasutatakse seda alates 19. sajandist ). Barokk arenes jõuliselt peamiselt feodaalkatoliiklikes maades, kus tema tundeküllast jõudu kasutas ära katoloiku kirik, levides eeskätt Itaalias, Hispaanias, Flandrias, Austrias, Lõuna-Saksamaal. Hispaanlaste kaudu jõudis barokkstiil Lõuna-Ameerikasse ( seal nim. seda hispaania stiiliks.). Barokistiili võidukäigule andsid oma panuse ka isevalitsejad, kes hoolitsesid selle leviku eest. Paljudes maades aga ei kodunenud barokk oma äärmuslikus laadis ( Prantsusmaa ), neis maades, kus oli elujõuline kodanlus, levis klassitsistlik barokk ( Inglismaa, Holland ) Barokiajastul kujunes peamiseks kunstiliigiks arhitektuur, mis arenes tihedas seoses maalikunsti, skulptuuri, tarbekunsti ja pargiarhitektuuriga. Baroki all tuntakse kunstistiili, mis
annaabi.ee 
