Prantsuse kunst 17. saj
Õukondlased soovisid, et neid
näidatakse tähtsate, ilusate ja võimukatena. Kujunes välja eriline paraadportree tüüp, kus
tähtis pole inimese vaimse palge avamine, vaid eelkõige toreda riietuse, aumärkide,
valitsejaliku poosi ja luksusliku interjööri täpne, sageli kuiva protokollimiseni ulatuv
kujunemine. Esialgu oli ülekaalus Poussinist lähtuv klassitsistlikum laad, hiljem suurenes
(peamiselt Rubensi loomingu mõjul) värvide osatähtsus, portreed muutusid maalilisemaks ja
barokilikumaks, näiteks Hyacinthe Rigaud (1659- 1743) looming. Tema tuntuim portree
kujutab muidugi kuningas Louis XIV-t.
Skulptuur. Prantsuse barokkskulptoritest oli silmapaistvam Pierre Puget (1620- 1694), kes
oma väga omapärases ja haaravas loomingus ühendas dünaamilise dekoratiivsuse ja jõulise,
mõnikord traagikasse kalduva emotsionaalsuse. Õukonna juures töötas Antoine Coysevox
(1640- 1720), kelle parimates teostes, eriti portreebüstides võime näha niihästi barokilikke,
annaabi.ee 
