Barokk Prantsusmaal 17. sajandi teisel poolel sai Prantsusmaa majanduslikus ja poliitilises elus juhtivaks jõuks. Ka vaimuelus, kirjanduses ja kunstis, samuti kommete ja maitse küsimustes hakkas Prantsusmaa Itaalia ja Hispaania mõju kõrvale tõrjuma ning omandas Louis XIV ajal tooniandva asendi. Arhitektuur Kõige barokilikumad kalduvused ilmnevad Versailles' lossi ehitamisel. Seal töötasid Louis XIV tellimisel kõige paremad arhitektid, skulptorid ja maalijad. Versailles' lossi põhiplaan sai hiljem eeskujuks kogu Euroopa palee ehitusstiilile. Sisekaunistused on toretsevad ja suurejoonelised. Parimad täiesti säilinud ruumid on 72 meetri pikkune PEEGLIGALERII, RAHUSALONG ja SÕJASALONG. Tihedas ühenduses lossiga on prantsuse stiilis park , mis aiakujunduse abil suurendab hoone mõjukust
maalilisena - just nagu siseruumilgi. Esines ka lainelisi, astmelisi ja kaarekujulisi fasaadipindu. Kokku kuhjati hulgaliselt arhitektuurilisi vorme, mis muutsid fassaadi rahutumaks. Seoses suurte ansamblitega: kõike püüti näidata suuremana ja võimsana, kui see tegelt oli (ruumiliste illusioonide ja efektide loomine). Louvre'i kuningalossi täiendamisega sündis Prantsuse uus stiil, kuigi ta jäi rohkem truuks Paladio laadile (näiteks üle kahe korruse ulatuvad paarissambad). Prantsuse barokilikumad tendentsid tulevad ilmsiks just Versailles' lossi ehitusel. Tegemist on pikerguse hoonega kahe eenduva tiivaga, mille vahel on õu. Just selline põhiplaan saigi eeskujuks kogu Euroopa paleede ehitajatele. Ka Saksamaa ei tahtnud teistest kehvem olla: rajama hakati luksuslikke parke ja suveresidentse. Inglismaal valitses aga palladianistlik laad. Holland pidas aga silmas mugavust ja praktilisust, raekojad olid näiteks lihtsa fassaadiga ja kõrge
Külglööve asendasid sageli kabeliteread kiriku põhja- ja lõunaküljel. Põhiliseks valgusallikaks olid aknad, mis asusid nelitisekupli allosas. Valgus koondus seega peamiselt kiriku idaossa, tõstes esile kooriruumi. Barokk-kirikute eeskujuks oli juba 16. sajandil ehitatud Il Gesu kirik Roomas. Suure tähtsuse omandasid taas kirikuid kaunistavad maalid ja skulptuurid Prantsuse arhitektuuri uus stiil sündis kuningalossi Louvrei edasisel täiendamisel 17. sajandil. Barokilikumad tendentsid tulevad aga ilmsiks Versailles lossi ehitusel Louis XIV tellimusel töötas seal prantsuse arhitektide, skulptorite ja maalijate paremik, misstõttu on loss saanud prantsuse rahva uhkuseks. Versailles loss on pikergune hoone kahe eenduva tiivaga, mille vahel on avar õu. Selline palee põhiplaan sai eeskujuks kogu Euroopa palee-ehitusele, lossi park on nn. arhitektuurilise pargikunsti täiuslikem näide, reeglipärane teedevõrk, sümmeetriliselt
Bernini. Ka Bernini kavand ei leidnud pooldajaid ja nii usaldati fassaadi ehitamine võistluse võitnud prantslasele CLAUDE PERRAULT`le (1613-1688). Arhitekt hülgas itaaliapärased liialdused ja arendas edasi Palladiole omast joont (sammaste rohkus). Prantsuse kunstile on omane selgus, ülevaatlikkus ja loogika. Ehitis mõjub monumentaalsena ja ülevana. Selle suursugusus on saavutatud rahuliku kompositsiooni ning ülearuste detailide vältimisega. Barokilikumad tendentsid tulevad ilmsiks Versailles`i lossi ehitusel. Louis XIV tellimisel töötasid seal prantsuse parimad arhitektid, skulptorid ja maalijad. Tema käsul ehitati endine väike jahiloss ümber grandioosseks ansambliks. Oma suuruse ja toredusega pidi see hämmastama kogu Euroopat. Versailles`loss on pikergune hoone kahe eenduva tiivaga, mille vahel on avar õu. Loss on ehitatud klassitsistliku rangusega, rõhutatud on horisontaalsust. Ümberehitamise peameistriteks olid
kohale Bernini. Ka Bernini kavand ei leidnud pooldajaid ja nii usaldati fassaadi ehitamine võistluse võitnud prantslasele CLAUDE PERRAULT`le (1613-1688). Arhitekt hülgas itaaliapärased liialdused ja arendas edasi Palladiole omast joont (sammaste rohkus). Prantsuse kunstile on omane selgus, ülevaatlikkus ja loogika. Ehitis mõjub monumentaalsena ja ülevana. Selle suursugusus on saavutatud rahuliku kompositsiooni ning ülearuste detailide vältimisega. Barokilikumad tendentsid tulevad ilmsiks Versailles`i lossi ehitusel. Louis XIV tellimisel töötasid seal prantsuse parimad arhitektid, skulptorid ja maalijad. Tema käsul ehitati endine väike jahiloss ümber grandioosseks ansambliks. Oma suuruse ja toredusega pidi see hämmastama kogu Euroopat. Versailles`loss on pikergune hoone kahe eenduva tiivaga, mille vahel on avar õu. Loss on ehitatud klassitsistliku rangusega, rõhutatud on horisontaalsust. Ümberehitamise
Palju selles stiilis katedraalid, paleed, 19 kirikud ja mõisahooned uhkustavad grandioossete kuplite, keerubite, raidkujude (joonis 27) ja maalidega, mis asuvad erootika piirimail. Meie tunneme barokki eelkõige tema eksimatu enesekindluse ja selge uhkeldavalt dramaatilise mõju järgi. [17] Joonis 27. Apollon ja Daphne. [25] Barokilikumad tendentsid tulevad ilmsiks Versailles`i lossi ehitusel (joonis 28). Louis XIV tellimisel töötasid seal prantsuse parimad arhitektid, skulptorid ja maalijad. Tema käsul ehitati endine väike jahiloss ümber grandioosseks ansambliks. Oma suuruse ja toredusega pidi see hämmastama kogu Euroopat. Versailles`loss on pikergune hoone kahe eenduva tiivaga, mille vahel on avar õu. [ibid] Joonis 28. Versailles`i loss. [ibid]
detailid on teostatud maitsekalt ja harmooniliselt, tihedalt kõrged prantsuse stiilis aknad, risaliidid, paarissambad, peidetud katuseäär. Lossi kuulsaim ruum on Peeglisaal. Ruumid mõeldud läbimiseks. Barokilikumad tendentsid tulevad ilmsiks Versailles`i lossi ehitusel. Louis XIV tellimisel töötasid seal prantsuse parimad arhitektid, skulptorid ja maalijad. Tema käsul ehitati endine väike jahiloss ümber grandioosseks ansambliks. Oma suuruse ja toredusega pidi
Ka Bernini kavand ei leidnud pooldajaid ja nii usaldati fassaadi ehitamine võistluse võitnud prantslasele CLAUDE PERRAULT`le (1613-1688). Arhitekt hülgas itaaliapärased liialdused ja arendas edasi Palladiole omast joont (sammaste rohkus). Prantsuse kunstile on omane selgus, ülevaatlikkus ja loogika. Ehitis mõjub monumentaalsena ja ülevana. Selle suursugusus on saavutatud rahuliku kompositsiooni ning ülearuste detailide vältimisega. Barokilikumad tendentsid tulevad ilmsiks Versailles`i lossi ehitusel. Louis XIV-14 tellimisel töötasid seal prantsuse parimad arhitektid, skulptorid ja maalijad. Tema käsul ehitati endine väike jahiloss ümber grandioosseks ansambliks. Oma suuruse ja toredusega pidi see hämmastama kogu Euroopat. Versailles`loss on pikergune hoone kahe eenduva tiivaga, mille vahel on avar õu. Loss on ehitatud klassitsistliku rangusega, rõhutatud on horisontaalsust
annaabi.ee 
