orjapidajate ning jõukamate lapsed. Ateena oli üks linnriikidest. Ateena akropoli pääses läbi esinduslike peaväravate. Peaaegu kõik Ateena elanikud käisid kord päevas agoraal. Ateenlastel oli ka peajumal nimega Zeus kes käsutas ka piksenooli ja tema peast tekkis võidujumalanna Nike. Oli veel jumal nimega Athena kes oli sõja ja tarkusejumalanna. Kreeklastel oli ka neil oma kõige ilusam tempel kus olid ilusalt kaunistatud skultuuride ja bareljeefidega oli Parthenon. Dionysos oli veini jumal ja Akropoli jalamis asus Dionysose teater. Metoik oli Ateenas elav võõramaalane, kel polnud poliitilisi õigusi ja kes ei tohtinud omada maavaldust, pidi aga teenima sõjaväes ja tasuma makse. See kes läks orja pidama teisele perele anti talle kokkuõmmeldud lambanahast tekk ja koeranahkne müts. Inimesed kes olid targad kutsuti sofistideks kuna nad oskasid filosoofiat.
agoraa. Siin asusid riigiasutused, peeti kohut, tehti teatavaks tähtsamad uudised. Agoraa asendas ateenlastele tänapäevaseid ajalehti, raadiot ja TV-d. All-linna läheduses kõrgus kaljukünkal akropol, mis algselt oli kindlus. See oli Ateena kultuskeskus ja suurepärane kultuuriansambel. Linna kaitsejamalanna oli Pallas Athena (sõja- ja tarkusejumalanna). Akropoli peatempel Parthenon oli kogu Kreeka kaunim ja võimsam pühamu. Rikkalikult kaunistatud skulptuuride ja bareljeefidega. Templi sisemuses oli 12 m kõrgune kullast ja elevandiluust Athena kuju. Vana-Rooma Legendi järgi Rooma 753.a.e.Kr. Põlluharimine + teadmised. Uued viljapuusordid, loomatõud, teraviljad. Uurisid viljakuse põhjusi ja panid oma tähelepanekud kirja. Kirsid, aprikoosid, viinamarjad, oliivid, nisu, rukis, oder. Lambakasvatus vill. Seakasvatus- liha; kanad haned, pardid. 6. saj. üldistati Rooma kohtute senine praktika ühtseks
See, millises gümnaasiumis harjutamas käidi, kuulus perekondlike traditsioonide hulka ja sageli väljendas ka parteilist kuuluvust poliitilises mõttes. Gümnaasiumides tegeldi sõjalise iseloomuga harjutustega. Neis toimus ka suurem jagu kodanike ühiskondlikku tegevust, suhtlust ja avalikke arutelusid. (Vikipeedia, 2015) Gümnaasiumid olid avatud tavaliselt päikesetõusust päikeseloojanguni. Ehitused ja ruumid kaunistati maalide, skulptuuride ja bareljeefidega, millest enamik kujutas harjutavaid inimesi. Hommikust õhtuni olid gümnaasiumid alati rahvarohked. Noored harjutasid, vanemad kuulasid filosoofide loenguid ning vaatlesid nooremate harjutamist, võistlusid ja mänge. Nii muutusid gümnaasiumid Vana-Kreeka hariduselu ja kultuuri keskusteks. Sageli nimetati gümnaasiume Kreeka jumalate nimedega, nii oli olemas Zeusi, Hermese, Heraklese gümnaasium. (Kehakultuuri ajalugu, 1990) PALESTRA
19. sajandi alguse arhitektuurile tüüpilised. Hoone fassaadi kaunistab kuue sambaga portikus, mida kroonib kolmnurkne ehisviil. Sambad tuginevad kõrgetele pjedestaalidele. Sarnaselt on komponeeritud ka tagafassaad, kus portikuse asemel on pilastrid. Need seletavad klassitsismile omast ruumilist printsiipi, kus eenduvale portikusele keskrisaliidi ees on vastandatud siledad seinad, mis on elavdatud nappide dekoratiivsete detailidega, bareljeefidega aknaridade vahel, üldiselt aga vabanenud üleliigsest reljeefist ja dekoorplastikast. Algselt hoone külgedel asunud kõrvalsissepääsud müüriti hiljem kinni. 1616 Maiste, J., Polli, K., Raisma, M. (2003) Alma Mater Tartuensis Tartu Ülikool ja tema arhitekt Johann Wilhelm Krause, Tartu; Pakett 22 Raam, V. (1999) Eesti arhitektuur: Tartumaa, Jõgevamaa, Valgamaa, Võrumaa, Põlvamaa, Tallinn; Valgus 1717 Aluve, K., Valdre, R., (1970) Tartu Ülikooli aula, Tallinn; Eesti Raamat
annaabi.ee 
