Muudatused hilises Rooma keisririigis Riigikorraldus: · Keisri võim piiramatu. · Asevalitsejad (kogusid makse). · 395. Aastal jagunes impeerium Ida-ja Lääne Roomaks. · Senati võim vähenenud. Ühiskonnakorraldus: · Linnaelu allakäik (käsitööliste jms tähtsus langes). · Ühiskond seisuslik (auväärsed ja madalad). · Majanduslangus. Sõjaväes: · Reservvägi. · Suurenes ratsaväe osatähtsus. · Palgasõjavägi. · Sõjavägi barbariseerunud. Religioon: · Kirik tähtsaim organisatsioon. · Kooliharidus kiriku hoole all. · Ristiusk. · 313-ususallivuse edikt. · Kirik hakkas üle võtma riigivõimu funktsioone. Rahvatribuun- Spetsiaalsed ametnikud, kes võisid keelustada senati ja riigiametnike iga otsuse, mis kahjustas plebeide huve. Konsul- Kõrgeimad magistraadid (2), kõrgeim võim riigis. Senat- Juhtis riiki, amet eluaegne. Miks oli magistraate 2? Kuna nad kontrollisid üksteist.
Impeeriumi elanikud jagunesid kahte seisusesse auväärseteks ja madalateks.Kõrgemal postitsioonil olevad inimesed olid kohustustest vabastatud, madalad olid aga maksukohustuslikud. Hilise keisririigi aegne sõjavägi jagunes piiriäärseks väeüksuseks ja liikuvaks sisearmeeks. Jalaväe kõrval suurenes nüüd ka rakserelvastuses ratsaväe osatähtsus. Uute väeosade moodustamiseks vajati rohkem sõdureid. Mindi sundvärbamisele. Rooma sõjavägi oli vanaaja lõpuks suurel määral barbariseerunud. Sõjavägi oli küll võistlusvõimeline, kuid kaugenes üha ühiskonnas juurdunud väärtustest. Sõjaväe barbariseerumisest sai Lääne Rooma riigi languse peamisi põhjusi. Ristiusukiriku peamine struktuuriüksus oli piiskopkond eesotsas piiskopiga, kes korralad oma alluvas piirkonnas kristalste usuelu ja hoolitses selle eest, et ei leviks väärõpetusi. Peapiiskopid olid metropoliidid, neile kuulus kogu kirikut ja ristiusku puudutavates
Mantzikerti lahingus 1071 a. saavutasid Bütstansi üle esimese võidu ka türklased. Riigis elavad feodaalid said keisrilt lääne teatud riigifunktsioonide täitmise eest, kuid suur osa feodaalidest elas hoopis linnas ning tegeles kinnisvara rentimisega. Kuni 13. saj kasutati nii maal kui ka linnas orje, kes olid väga hinnatud kaup, eriti veel oskustöölised. Seoses araablaste sissetungiga 7. saj muudeti ka sõjalist süsteemi-barbariseerunud ebalojaalne palgasõjavägi muutus riigile väga kulukaks ning asendati see 4000-5000 talupojast (stratioodidest) koosnevate maakaitsevägedega, keda juhtusid asehaldurid ehk strateegid, kes omakorda valitsesid teatud piirkondades ehk teemades. Stratioodid said selle eest pärandatavat jaosmaad. 11. saj kaotas ka selline maakaitsevägi tähtsuse, kuna enamik stratioote laostus suutmata osta moodsat relvastust. Asemele asusid suurfeodaalidest
Kasutati katapulte, müürilõhkujaid ja piiramistorne. Sõjaväkke hakati värbama itaallaste provintside elanikke. Rajati tugev reservvägi, mida võiks vajaduse korral suunata kuhu tahes. Sõjavägi jagunes piiriäärseteks ja liikuvaks sisearmeeks. Vabatahtlike ei olnud sõjaväe liitumiseks piisavalt ning seetõttu mindi üle sund värbamisele. Hakati palkama mehi piiritaguste rahvaste hulgast, eriti germaanlasi. Selle tagajärjel oli Rooma sõjavägi barbariseerunud. Töö allikaga. ROOMA ÕIGUS (vt ka õpik lk 177) Rooma õigus - Vana-Rooma riigis tekkinud ja arenenud õigusnormide kogu, mis on aluseks tänapäevasele kontinentaaleuroopa õigussüsteemile ning eriti selle eraõigusele. Allikas 1.Rooma impeerium oli õigusriik. Kogu ühiskonnaelu oli kindlalt määratletud seadustega ja seadused kehtisid ühteviisi kõigi inimeste, sealhulgas keisri, kohta. Ebaseadusliku tegevuse korral pidi keiser arvestama
Leegion rivistus ristkülikutena. Väga tähtsaks peeti sõjatehnika täiustamist ja olid tänu sellele oma aja parimad kindlusepiirajad. Alaline sõjavägi koosnes 25 leegionist, mis paigutati keisririigi piiridele. Keisririigi ajal tugevdati reservväge, mida saaks suunata ükskõik millisele piirile. Suurenes ka raskerelvastuses ratsaväe osatähtsus. Mindi üle sõdurite sundvärbamisele. Rooma sõjavägi oli vanaaja lõpuks barbariseerunud ja see sai Lääne-Rooma riigi languse peamisteks põhjusteks, sest väepealikest germaanlased lähtusid endi isiklikest huvidest. 3. Ristiusu kujunemine Kristlus ehk ristiusk on monoteistlik usund, mille keskmeks on Jeesus Kristuse elu ja õpetused. Kristlus oli arenenud juutide usundist. Kristlased ja juudid pidasid Vana Testamenti sama pühaks. Selle abil mõisteti Jeesuse sõnumit saabuva jumalariigi kohta ja kristlaste usku temasse kui lunastajasse
täitmise eest. Feodaalaristokraadid resideerisid linnades, elatudes kinnisvara rentimisest, teenistusest riigi tsiviilasutustes ja sõjaväes. Vabade kogukondlaste suhteliselt suur osa elanikkonnas kindlustas riigimaksude laekumise, olles keskvõimule oluline sotsiaalne tugi. Formaalselt kuulusid kogukonnamaad riigile. 10. sajandil püüdsid Bütsantsi Makedoonia dünastia keisrid maade endale haaramist seadustega pidurdada. 13. saj-ni kasutati orjatööjõudu (hinnatud tööjõud). Kuna barbariseerunud sõjaväge oli kulukas ülal pidada, moodustati provintside asemele teemad, mille eesotsas seisid kõrgema sõjalise ja tsiviilvõimuga asehaldurid e strateegid, kes käsutasid 4000-5000 mehelist talupoegade – stratiootide maakaitseväge, kes said sõjaväeteenistuse eest pärandatava jaosmaa. 11. sajandist kaotas maakaitsevägi tähtsuse, kuna stratioodid ei suutnud osta moodsat raskerelvastust. Professionaalsete sõjameestena tõusid esile suurfeodaalidest ratsaväelased, mille üksused
kriisihetkedel piiride kaitsmisega toime. Keiser Diocletianus rajas tugeva reservväe, mida sai vajaduse korral suunata ükskõik millisele piirile. Ratsaväe osatähtsus kasvas. Uute sõjaväeosade moodustamiseks vajati rohkem sõdureid, mindi üle sundvärbamisele, kuid kas sellega polnud probleem lahendatud. Sõjaväeteenistusse hakati palkama mehi piiritaguste rahvaste hulgast, selle tagajärjel oli Rooma sõjavägi vanaaja lõpuks suurel määral barbariseerunud. Relvastus Ratsaniku varustus osteti iga ratsaniku enda poolt. See koosnes ümmargusest kilbist, kiivrist, kehaturvisest, mõõgast ning ühest või enamast piigist. Kergejalavägi ehk veliidid olid enamasti vaesemad kodanikud, kes ei suutnud ennast korralikult varustada. Nad olid varustatud viskeodadega, mille nad viskasid vaenlase liinidesse enne kahe väe kokkupõrget. Raskejalavägi oli leegioni selgroog. See koosnes kodanikest, kes suutsid endale lubada vastavat varustust, mis
moodi mööda hiilida Seetõttu laiendati sõdurite võtmist vähemtsiviliseeritud põhjapoolsetel aladel Hakati sõjaväeteenistusse palkama mehi piiritaguste rahvaste hulgast, eriti Kesk- ja Ida-Euroopat asustavaid germaanlasi. Germaani väepealikkudest said Rooma ohvitserid, ning osad neist said isegi sõjaväe kõrgemasse juhtkonda, ning hakkasid mõjutama kogu impeeriumi poliitikat. Selle tagajärjel oli Rooma sõjavägi suurel määral barbariseerunud. 3.Loetleda tunnuseid, miile poolest erines hiline keisririik varasest keisririigist. Riigi- ja ühiskonnakorraldus, orjandus kaotas tähtsuse, sõjavägi, riigikord, absoluutne monarhia, linnaelu ja kaubandus käisid alla, majanduslikult ja kultuuriliselt üsna ühtsete Vahemeremaade omavaheline suhtlemine muutus aina hõredamaks, keskvalitsuse range ainujuhtimine, jäigad seisused ühiskonnas, monoteistlik kristlus.
moodi mööda hiilida Seetõttu laiendati sõdurite võtmist vähemtsiviliseeritud põhjapoolsetel aladel Hakati sõjaväeteenistusse palkama mehi piiritaguste rahvaste hulgast, eriti Kesk- ja Ida-Euroopat asustavaid germaanlasi. Germaani väepealikkudest said Rooma ohvitserid, ning osad neist said isegi sõjaväe kõrgemasse juhtkonda, ning hakkasid mõjutama kogu impeeriumi poliitikat. Selle tagajärjel oli Rooma sõjavägi suurel määral barbariseerunud. 3.Loetleda tunnuseid, miile poolest erines hiline keisririik varasest keisririigist. Riigi- ja ühiskonnakorraldus, orjandus kaotas tähtsuse, sõjavägi, riigikord, absoluutne monarhia, linnaelu ja kaubandus käisid alla, majanduslikult ja kultuuriliselt üsna ühtsete Vahemeremaade omavaheline suhtlemine muutus aina hõredamaks, keskvalitsuse range ainujuhtimine, jäigad seisused ühiskonnas, monoteistlik kristlus.
annaabi.ee 
