ravimite ja narkootikumide konverentsi. Tema remargid jõudsid meieni läbi väikese laulva ruupori, mis oli meie nurka raudtoru otsa topitud. Saali oli üles pandud veel tosinkond samasugust, mis kõik piilusid seltskonna peade kohal, ots taha poole.. Niiet polnud vahet kus sa istusid ja ennast nähtavaks üritasid teha, nagunii passis sind suure ruupori koon, niiet said tunda end staarina. See tekitas loomuliku efekti. Kõikjal banketisaalis kaldusid mendid vahtima neid silmitsevat lähimat ruuporit, lootes saada ülemaailmseks staariks. See 1700.aasta stiilis kõlaripaigutus rõõmustas kogu ruumi. Selles oli midagi ilusat ja õnnelikku. Inimene, kes selle võimendussüsteemi üles seadis, pidi olema mõni drive-in Macdonalsist puhkusel olev serifi abitehnik Pärnumaalt Vändrast, kus inimesed on nii jõukad, et ostavad aegunud tehnikat. Aastakese varem olin ma olnud Punkpea Rokifestivalil Võru osariigi maapiirkonnas,
Peigmehe perekond korraldab selleks puhuks suure peo. Byaha Haath tseremoonia tähistab pruudi ja peigmehe meele, hinge ja keha puhastamist, valmistades neid ette pulmadeks. Uptan on sandlipuust, kurkumist ja roosiveest segatud pasta, mida määrivad seitse vallalist perekonna naisliiget pruudi ja peigmehe näole, kätele ja jalgadele. Pärast seda tseremooniat ei tohi pruut ja peigmees enam toast väljuda enne päris pulmapäeva. Sangeet on pulmaeelne rituaal, mis toimub 2-3 päeva enne pulmi banketisaalis või kodus. Tihtipeale on kutsututeks ainult naised, kes laulavad traditsioonilisi india laule ja viskavad nalja. Üritusse kuulub ka õhtusöök ja tants. Mehendi on üks olulisemaid pulmaeelseid rituaale. See on lõbus sündmus, mida tähistatakse enamasti pruudi perekonnas. Päev-paar enne pulmi tulevad pruudi koju või banketisaali kokku tema sõbrad ja sugulased. Professionaalne hennakunstnik või mõni osav sugulane teeb hennamaalinguid pruudi kätele ja jalgadele ning kõikidele
uhkete voluutidega. Voluutide, lehtede ja muude kaunistustega on kaunistatud ka laed, seinad, ahjud jt. Banketisaal mulle eriti ei meeldinud. See oli küll kaunistatud, kuid oli mittemidagiütlev. Sain teada, et mööblit lossis ei olnud, see toodi Peterburist kaasa, kui Kadriorgu mindi. Alles 19. sajandil viidi lossi mööbel, mis sinna jäi. Toolid olid madalad, kuna naiste jalad ei tohtinud kleidi alt välja paista, seetõttu olid neil ka suured, maani kleidid. Banketisaalis olid välja pandud ka mõned hiina portselanvaasid, mille värvideks olid peamiselt valge ja sinine. Käisime ka hõbedakambris, kus oli mitmeid varjatud tarbega esemeid (välimuse järgi ei osanud öelda, mille jaoks see tarvilik oli). Hõbedakamber minus vaimustust ei tekitanud. Lossi ruumides on säilinud ka mõned erakordsed ahjud, mida vaevalt praegu kusagil leida on. Need on valmistatud kahhelkivist ja seisavad jalgadel. Ahjud on sinise ja valge maalinguga
esimene ilming peatselt käivituvast perestroikast (vt Noorte Hääl, 17. juuni, 1987. "Mitte võidelda, vaid esmalt uurida." Toomas Sildam.) Enne, kui punkarid 1988. aastal kogu rahva kangelasteks tõusid, tuli neil juba pealtnäha uuenduste kursil olevas ENSV-s kogeda veel mitmeid viltuvaatamisi. Olgu selle näiteks, et uus mõtlemine ei sünni üleöö või Anu Klyszeiko ja Tõnu Trubetsky pulmapidu Pirita restorani banketisaalis aastal 1988: "Pidu algas skandaaliga. Otse kontserdilt pahaaimamatult saabunud Villu, kutse näpus, jäeti soengu pärast ukse taha. See oli täiesti absurdne olukord. ... Minu isa ja onu läksid administraatoriga "vestlema", meie jäime kõige muu hulgas ka nõukogude süsteemi kiruma. ... Kulus ligi tund, enne kui Villu aplausi saatel meie hulka jõudis. "Siin ei ole ennem midagi sellist toimunud, mind vallandatakse," oli meeleheitele viidud administraator öelnud." Trubetsky, A
järeleandmisi see oli esimene ilming peatselt käivituvast perestroikast (vt Noorte Hääl, 17. juuni, 1987. "Mitte võidelda, vaid esmalt uurida." Toomas Sildam.) Enne, kui punkarid 1988. aastal kogu rahva kangelasteks tõusid, tuli neil juba pealtnäha uuenduste kursil olevas ENSV-s kogeda veel mitmeid viltuvaatamisi. Olgu selle näiteks, et uus mõtlemine ei sünni üleöö või Anu Klyszeiko ja Tõnu Trubetsky pulmapidu Pirita restorani banketisaalis aastal 1988: "Pidu algas skandaaliga. Otse kontserdilt pahaaimamatult saabunud Villu, kutse näpus, jäeti soengu pärast ukse taha. See oli täiesti absurdne olukord. ... Minu isa ja onu läksid administraatoriga "vestlema", meie jäime kõige muu hulgas ka nõukogude süsteemi kiruma. ... Kulus ligi tund, enne kui Villu aplausi saatel meie hulka jõudis. "Siin ei ole ennem midagi sellist toimunud, mind vallandatakse," oli meeleheitele
annaabi.ee 
