sa olid haritud, sa oskasid saksa keelt ja sul oli staatus. Talupojast tavaliselt ikkagi aadliku ei saanud. Kogu Eesti kultuuri mõjutas suuresti Saksa kultuur, sest mõisnikud ja tähtsad inimesed olid saksa juurtega. Need olid inimesed kelle käes oli võim ja kes valitsesid eesti talupoegi. Baltisakslastel oli võimalus omandad kõrgharidust Tartu ülikoolis kuni 18. sajandi alguseni. Hiljem, 1802. aastal, see küll taasavati. Haridus ei olnud talupojale niivõrd kättesaadav kui ta oli baltisakslasele, sest see eeldas, et sul oli raha. Haridust seostati 18. sajandil peamiselt usuga. Luteri usu suundumus, pietism, tõi Eestisse kaasa hernhuutluse. Tänu vennastekoguduse tegutsemisele oskas üha rohkem ja rohkem talupoegi lugeda ja kirjutada. Tõsi, eestlaste ajalugu ei ole olnud kõige helgem ega parem, kuid sellest hoolimata oleme me püsinud jalgadel. Ajad olid rasked, kuid aja möödudes muutus meie olukord paremaks ja paremaks. Suurimad muutused toimusidki 18
venemeelsemaks muutmine ehk venestamine.Eestis üritas ta piirata ka Luterliku kiriku eesõigusi. Eesti suhtes oli kindalsti parem Aleksander. Tema kaotas pärisorjuse ja taasavas Tartu Ülikooli. Nikolai püüdis aga peale suruda vene keelt ja vene õigeusku. Eesti 19. sajandi I poolel: 5.Mida kujutas endast Balti erikord ja kellele see oli kasulik? Balti erikord oli Eesti- ja Liivimaa eriõigused Põhjasõja-järgse Vene riig kooseisus. See oli kasulik siinsele baltisakslasele, sest tal lubati säilitada pärisorjus, kõik asjaajamised käisid saksa keeles. 6.Miks hakati 19. sajandi algul taotlema uuendusi? Talurahvas ei olnud olukorraga rahul. Nähti, et kui näiteks pärisorjus kaotada ja talurahvale rohkem iseseisvust anda, siis teevad nad ka parema meelega tööd. Sellega pandi ka alus iseseisvale ja majanduslikult mõtlevale taluperemehe kujunemisele 7.Talurahvaseadused (1802/1804, 1816/1817/1819, 1849/1856) miks võeti vastu ja milliseid
annaabi.ee 
