Jaan Teemant · Nõuti demokraatliku vabariigi loomist · Keelduti maksude maksmisest ja kroonuteenistusse minekust · Nõuti riigi- ja mõisamaade jagamist rahvale. Bürgermüsse koosolek Tartus 27. November 1917 · Koosolekut juhatas Jaan Tõnisson · Nõuti konstitutsioonilist monarhiat · Nõuti Eestimaa ühendamist ühtseks kubermanguks · Baltisaksalaste õiguste piiramist · Riigimaade jagamist rahavale Radikaalid kandsid 1905. a. detsembris rahutused üle maale. Algas mõisate põletamine. Rahvaluule räägib oma ajast Mõisad põlevad, saksad surevad, mets ja maa jääb meitele (1905) Valitsuse vastused rahvarahutustele Balti kubermangudes kehtestati sõjaolukord Hukati · Liivimaal 315 · Eestimaal 168 · Kuramaal 112 Saadeti välja · Liivimaal 182
Aula koosolek Tartus 27. november 1905 · Aula koosolekut juhatas Jaan Teemant · Nõuti demokraatliku vabariigi loomist · Keelduti maksude maksmisest ja kroonuteenistusse minekust · Nõuti riigi- ja mõisamaade jagamist rahvale. Bürgermüsse koosolek Tartus 27. November 1917 · Koosolekut juhatas Jaan Tõnisson · Nõuti konstitutsioonilist monarhiat · Nõuti Eestimaa ühendamist ühtseks kubermanguks · Baltisaksalaste õiguste piiramist · Riigimaade jagamist rahavale Radikaalid kandsid 1905. a. detsembris rahutused üle maale. Algas mõisate põletamine. Valitsuse vastused rahvarahutustele Balti kubermangudes kehtestati sõjaolukord Hukati · Liivimaal 315 · Eestimaal 168 · Kuramaal 112 Saadeti välja · Liivimaal 182 · Eestimaal 101 Keelati elamast Baltimaadel · 392 isikul perioodiliselt · 20
maakondadesse maakondade komissarid ja miilitsat, kes olid kõik eesti rahvusest. Otsest määramist Lõuna-Eestis ei toiminud, seltsid saatsid oma esindajad Ajutistesse Maanõukogusse, kus valiti enda esindajad. Kõik vene rahvusest ametnikud asendati eestlastega, ainult kohtunike leidmisel tekkis probleeme. Kõik need vastloodud ametiasutused võtsid järk-järgult üle eestikeelse asjaajamise. Eestlaste kätte läksid ka linnavolikogud, mis varem olid olnud baltisaksalaste kontrolli all, nende esindusse valiti seltsidest. Eesti rahvusväeosade loomine. Kui 1915. aastal Vene sõjaväevõimud nõustusid rahvusväeosade loomisega Lätis, siis ka eestlased soovisid seda, aga see ei läinud läbi. Pärast veebruari revolutsiooni rahvusväeosade tõstatamine toimus uuesti - eesti rahvusest sõdurid ja nooremohvitserid tõstatasid selle küsimuse. Juhtivamateks keskusteks Tallinn, kus loodi Tallinna Eesti Büroo
annaabi.ee 
