Seened
toitu mullast, puidust, taimejuurtest või mujalt. Sugulise paljunemise korral arenevad eosed
spetsiaalsetel puhetunud rakkudel, mida nimetatakse eoskandadeks ehk basiidideks. Kui
kottseente puhul arenevad eosed rakusiseselt eoskottides, siis selles rühmas rakuväliselt.
Tavaliselt areneb igal basiidil eostugedel ehk sterigmadel neli kandeost ehk
basidiospoori. Eoste valmimisel paisatakse nad eoskandadelt eemale aktiivselt spetsiaalse
mehhanismi abil (nn. ballistospoorid, Bulleri tilgake). Enamikel kandseentel asetsevad
basiidid ja eosed tiheda vaibana moodustades nn. eoslava ehk hümeeniumi. Eoslava võib
areneda eoslehekestel, torukestel või narmastel, mis kõik oluliselt suurendavad eoseid
moodustavat pinda. Kandseentel, kelle eoslava areneb tasapinnal on vastav eoseid
moodustav pind oluliselt väiksem.
Kandseened on ühed olulisemad puidu lagundajad metsaökosüsteemides. Vastavalt
annaabi.ee 
