Arvukate kuningavahetuste kõrval iseloomustas Prantsuse absolutismi ka pillav eluviis. Juba Louis XIV ajal karakteriseeris kuninga võimukust hiilgav õukonnaelu. Pealinnast 18 km kau- gusele Versaillesse laskis troonipärija ehitada suurema ja uhkema palee, mille 2000 ruumi pidid ära mahutama üle 20 000 õukondlase ja teenri. Versailles' õukonnast sai oma aja hiilgavamaid Euroopas, olles eeskujuks paljudele teistele kuningakodadele. Lossis peeti pidusid, balle ning teatrietendusi. Balletinumbritest võtnud osa ka kuningas isiklikult. Järgneva kroonikandja Louis XV regendiks määratud Orleans'i hertsog Philippe oli tuntud orgiate ja nn aadamapidude korral- damise poolest. Kuningat ennast iseloomustasid aga rohked armukesed. 1774. aastal asus riigi etteotsa Louis XV pojapoeg Louis XVI, kes abiellus Habsburgide keisrinna tütre Marie- Antoinette'iga. Naise kulutused ekstravagantsetele rõivastele, soengutele ning juveelidele tegid riigikassaga nullarve.
paremaid orkestreid), 1672 omandas kuningliku privileegi ooperiteatri loomisks. Pühendus peamiselt balletile, ooperile ja orkestrimuus.le. Oma varastes balletides pani aluse prantsuse stiilis avamängule (overture), peamiseks tunnuseks punkteeritud rütmidega majesteetlik avaosa, millele järgneb kiire, fuuga joontega lõik, kolmeosalise vormi lõpetab avaosa lühendatud kordus. Tema ooperites hinnati enim efektseid koori- ja tantsustseene, tema balletinumbritest tegid orkestrisüite juba ta kaasaegsed. Lully on läinud ajalukku esimese suure orkestri- ja teatrijuhina, sealjuures väga türanlikuna. Marc-Antoine Charpentier 1634-1704, prantsuse baroki tähtsaim kirikumuus. looja, töötas Pariisi jesuiidikolleegiumi kapellmeistrina, loonud lisaks 18 oratooriumile hulganisti kirikumuus.t (nt 12 missat) ja mitu ooperit. Kuulsaim teos on pidulik Te Deum, mille sissejuhatav võidumarss laseb arvata, et see loodi
ooperiteatri loomisks. Pühendus peamiselt balletile, ooperile ja orkestrimuus.le. Oma varastes balletides pani aluse prantsuse stiilis avamängule (overture), peamiseks tunnuseks punkteeritud rütmidega majesteetlik avaosa, millele järgneb kiire, fuuga joontega lõik, kolmeosalise vormi lõpetab avaosa lühendatud kordus. Tema ooperites hinnati enim efektseid koori- ja tantsustseene, tema balletinumbritest tegid orkestrisüite juba ta kaasaegsed. Lully on läinud ajalukku esimese suure orkestri- ja teatrijuhina, sealjuures väga türanlikuna. Marc-Antoine Charpentier 1634-1704, prantsuse baroki tähtsaim kirikumuus. looja, töötas Pariisi jesuiidikolleegiumi kapellmeistrina, loonud lisaks 18 oratooriumile hulganisti kirikumuus.t (nt 12 missat) ja mitu ooperit. Kuulsaim teos on pidulik
annaabi.ee 
