Looming: ,,Rigoletto" ,,Kuningas üheks tunniks" Itaalia ooperis kantakse retsitatiiv ette lauldes. Itaalia kuulsaim ooperiteater on La Scala. Prantsusmaa Koos klassikalise balletiga kujunes Prantsusmaal 17.saj välja ka klassikaline ooper. Mõlema zanri tekkimisel sai määravaks itaalia päritolu helilooja Jean-Baptiste Lully (16321687) tegevus. Barokkajastu lõpuks tekkis 2 erinevat ooperiliiki, millel olid erinevad taotlused : 1.)Prantsuse ooper loomulik hääl, balletinumbrid, peen koomika, kaunistuste puudumine meloodias. 2.)Itaalia ooper kastraatide ja primadonnade kultus, peamiseks numbriks oli aaria ( koloratuur ja trillerid ), tekst banaalne ja ülev, seetõttu hakkas kaduma sisuline terviklikkus. Prantsuse ooperi pealinnaks oli 19.saj esimesel poolel Pariis. ,,Manon" on üks kõigi aegade populaarsemaid prantsuse oopereid(jutustab traagilisest armastusloost). Tuntuimad Prantsuse ooperiteatrid: 1)Palais Garnier 2) Lille Saksamaa
rahvusliku liikumise ajal vene võimu vastu. Grieg oli aga rahvusliku Norra koolkonna üks alustala panijtest. Konspekt 12. Ooper: Vaatus-> Pilt -> Stseen 1. Näitekunst 2. Muusika 3. Kujutavkunst 4. Kirjandus 5. Koreograafia 13. 19.saj oli ooperi kriisiaeg. Itaalias bel canto (tegevus tagaplaanil), Prantsusmaal liiga pikad balletinumbrid, Saksamaal alternatiivsem Singspiel. 14. Verdi ooperid: 1. „Rigoletto” - Victor Hugo 2. „Trubaduur” - Antonio G. Guttierrzi 3. „Traviata” - Alexandre Dumas 4. „Don Carlo” - Schilleri samanimeline teos 5. „Aida” - Antonio Ghislanzoni 6. „Falstaff” - Shakespeare 15. Giuseppe Verdi (1813-1901) Ooperite süžeed põhinevad psühholoogilistel ja sotsiaalsetel probleemidel, eripäraks on meloodiarikkus, jõuline
väljenduslaadiga. 1. Ooperiteater avati 1637. Veneetsias, selle nimi oli Teatro San Cassiano. Ooper koostisosadeks on: 1) orkestri avamäng 2) aaria- soololaul ja retsitatiiv, kus nö tegevus seisab. 3) ansambel- duett, tertsett, kvartett. 4) koor 5) orkestri vahemäng 6) balletinumbrid Primadonna- ooperinaispeategelane. Kastraat- meespeategelane ( Farinelli, kõige kuulsam oma ajastul) Napoli ooperikoolkond- kujunes 17. Sajandi lõpul, selle stiil valitses 18. sajandi esimesel poolel Euroopas. Rohkem kui Veneetsias loodud teosed keskendusid Napoli koolkonna ooperid muusikale ja laulule. Bel canto- ilus laul. Tekkisid tõsine ooper ja koomiline ooper. 17. sajandil arenesid välja soolonumbrite vormid ja tüübid. Veneetsia ooperikoolkond- 1700
Ooperis laulavad solistid (AARIA), ansamblid ja koorid. Ansamblite nimetused tulenevad kooslauljate arvust. (duett 2, tertsett 3, kvartett 4, kvintett 5, sekstett 6 inimest. Sekstetid ja neist suuremad ansamblid esinevad ooperis vaid erandjuhtudel.) Kooriliigid on ooperites samad, mis kontsertkooride puhul. Neid liigitatakse mees-, nais-, laste- ja segakoorideks. Etendus koosneb: vaatused stseenid pildid. Ooperis võivad esineda ka balletinumbrid, samuti orkestrivahemängud. Ooperi tegevusele eelneb tavaliselt ulatuslikum AVAMÄNG või lühike sissejuhatus orkestrilt. Mõnes ooperis esinevad sissejuhatused ka iga vaatuse või isegi piltide ees. Avamäng on meeleolu loomiseks, seal kõlavad etenduses kõlama hakkavad meloodiad. Sisult on ooperid väga erinevad, kuid põhiliselt jagunevad nad kahte suurde rühma tõsine ooper (opera seria) ja koomiline ooper (opera buffa) Ooperi sünd Milliseid etendusi oli juba varem olnud?
menu oli väike. 1834 -- 37 töötas Magdeburgi ooperiteatris direktori ja dirigendina. Teater läks pankrotti. 1837--39 asus tööle Riia ooperiteatri kapellmeistrina. Sattus suurtesse võlgadesse. 1839 kirjutas ooperi "Rienzi". Libreto autoriks oli ise. Siin teoses jäljendab PRANTSUSE SUURT OOPERIT ning "lööb välja" Wagneri suurejoonelisus: 1) võimas, monumentaalne 2) ajalooline süzee Rooma ajaloost 3) armastustemaatika 4) balletinumbrid 5) palju efekte, suured kõlakoosseisud, massistseenid 6) lavakujundus teatraalne, luksuslik 7) võimas orkester 8) finaalis suur tulekahjustseen (ooperi avamangu esitatakse ka kontsertavamänguna, ülipopulaame) KUS LAVASTADA? EESMÄRK PARIIS! Kuna Pariis oh Euroopa muusikatsentrum, siis otsustas just sinna pageda. Samuti põgenes ta ka võlausaldajate eest. Tõlkis ooperi prantsuse keelde ja ületas salaja riigipiiri. Purjetas Londonisse ja sealt edasi Pariisi
· Läks vastuollu Weimari (Liszt) ja Leipzigi (Schumann) koolkondadega, kolis Viini. · Tunnustatud ka dirigendi ja pianistina. · Loomingus püüdis kinni hoida klassikalisest vormist, vältides põhjusetuid efekte ja virtuoossust. · Töötles palju rahvalaule, kirjutas vokaalsümfoonilisi suurvorme, instrumentaalkammermuusikat, 4 sümfooniat, 2klaverikontserti. Prantsuse romantism: · Ooper jagatakse kaheks: ,,Suur ooper" (teatrimaja, ¾anr: tavaliselt 5 vaatust, lisati balletinumbrid, kurb lõpp); ,,Lüüriline ooper". · Nimed: Camille Saint-Saens (programmiline instrumentaaltsükkel ,,Loomade karneval"); Georges Bizet (ooper ,,Carmen") Modest Mussorgski (1809-1881) Venemaa, ,,Võimas rühm" · Arvas, et muusika võib ühiskondlikus elus kaasa rääkida: teda vaevas talupoegade saatus. · Muusika põhineb vene rahvalaulu elementidel. · Lemmik¾anriks oli ooper (,,Boriss Godunov", ,,Hovant¹ina"). Andis koorile suurema tähtsuse (ka koor muudab sündmuste käiku).
annaabi.ee 
