. tangid , torustikud, mõõteseadmed ja õliste vete separaatorid. Ballastisüsteemid. Ballastisüsteemideks nim süsteemide gruppi , mille ülesandeks on ballastvee sissevõtmine hoidmine ja välja pumpamine laeva süvise, trimmi või kreeni muutmiseks. Ballast vett on tarvis laeva mere omaduste parandamiseks eriti tühi sõidul. Ballastitankidena kasutatakse topeltpõhja ruume ja piike. Tänapäeva laevadel kasutatakse ka parda ja teki aluseid ballastitanke. Põhjatankidesse võetakse vesi isevoolude ülejäänutesse pumpade abil. Vee eemaldamine toimub pumpade abil. mis kindlasti kuuleb veel ballasti süsteemi on õhutorud. Trimmisüsteem on ette nähtud ballastvee sisse võtmiseks ja eemaldamiseks aga ka ümberpaigutamiseks pikki laeva vajaliku trimmi saavitamiseks või olemasoleva trimmi muutmiseks. Kreenisüsteem- on vajalik kreeni kõrvaldamiseks spetsiaalsetel laevadel ( jäämurdjad )
Üldiselt moodustab ballast 20 50 % kandevõimest. Ballast, mis pumbatakse tankidesse kohe pärast lossimist, seguneb lastijääkidega ja muutub õliseks ballastiks (dirty ballast). Enne uue lasti pealevõtmist tuleb õline ballast pumbata sadama õlise ballasti mahutitesse, kui sadamas sellised on. Õlise ballasti pumpamine merre pole ei sadamas ega mujalgi lubatud. Mere õlireostuse vältimiseks ballastveega kasutatakse tankeritel eraldatud ballastitanke, puhta ballasti tanke ja lastimist tankide pesuveele. Tankide pesuvesi säilitatakse tankerite pardal eraldi tankides, mida nimetatakse pesuveetankideks (slop tanks). Pesuveetankide mahutavus peab olema piisav kogu pesu- ja muude õliste vete säilitamiseks pardal ja õli ning vee eraldamiseks settimise teel. Settinud puhas vesi pumbatakse üle poordi. Pesuveetankide mahutavus peab moodustama ettenähtud protsendi (harilikult 3 %) lastimahutavusest (oil carrying capacity) ja sõltub
annaabi.ee 
