Loomade areng evolutsioonis
jaotatakse Paleotseeniks, Eotseeniks ja Oligotseeniks.
Paleogeenis jätkus imetajate kiire areng; ilmusid kiskjalised, kabjalised, vaalalised,
loivalised, esimesed londilised, närilised ja ahvilised. Austraalias arenesid
kukkurloomad. Selgrootute hulgas olid arvukaimadkarbid, teod, nummuliidid, korallid,
käsnad ja merisiilikud. Pleistotseeni teisel poolel ilmusid paljud nüüdistaimed. Eestist
Paleogeeni setteid teada ei ole.
Hilis-Kriidi massilisest väljasuremisest säilusid ainult mõned balemniidid; ammoniidid,
rudistiidid ja merelised roomajad kadusid meredest lõplikult. Säilusid merelised
organismid, kes on tüüpilised ka tänapäeva meredes- molluskid, pärisluukalad ja
paljud teised hiljem käsitletavad grupid. Kui Paleogeeni õistaimed sarnanesid Hilis-
Kriidi taimedega, siis loomad erinesid täiesti. Sauruste koha hõivasid imetajad, kes
olid väikesed, kuid tänapäeva imetajad sarnanevad mitmel viisil selle ajastu lõpu
imetajatega.
Mereelu evolutsioon
annaabi.ee 
