Keila-Joa mõis
Hoone ehitati
joa kõrvale Keila jõe paremkaldale, tagaküljega vastu jõge. Härrastemaja oli üks esimesi
neogooti stiilis hooneid Eestis.
Lameda katusega kahekorruselist kivihoonet iseloomustavad teravkaaraknad ning ehitise
tagakülje nurgas kõrguv sakmelise rinnatisega torn. Fassaadist eenduvad külgrisaliidid, millest
kummaski paikneb sissepääs. Risaliitide frontoone kaunistasid Benckendorffide vapid.
Mõisahoone uste kohal paiknevad pitsilised malmist baldahiinkatused. Tagakülje vasakpoolne
osa on tugevalt eenduv ning selle teine korrus oli kujundatud lahtise pitsilise rõduna.
Kõrvalhooned
Lisaks peahoonele rajati ka esinduslik kõrvalhoonete kompleks. Mõisasüdamesse viis 400
meetrine tee, mis suundus Rannamõisa-Laulasmaa-Klooga teelt otsa härrastemaja keskteljele.
Tee ääres paiknesid keskaegseid linnuseid meenutavad sisehooviga talli- ja aidakompleksid.