viirusele paljunemisvõimeliseks eellaseks. Kui selline molekul ,,laenas" ka kapsiidivalkude geenid, siis saigi tekkida primitiivne viirus. Kaks esimest hüpoteesi oletavad, et viirused tekkisid pärast seda, kui nende peremeesorganismid olid välja arenenud. Kolmas hüpotees seevastu oletab, et viirused on olnud üheks prebiootiliseks vormiks, mille evolutsioon toimus paralleelselt peremeesorganismidega. -6- Bakterviirused Ühes milliliitris merevees leidub teadaolevalt umbes miljon erinevatesse liikidesse kuuluvat bakterirakku. Samas hulgas merevees erinevate viirusosakeste kontsentratsioon aga 5-25 korda kõrgem kui bakterrakkudel. Seega võime väita, et viirused esinevad looduses kõige rohkemaarvuliselt. Mõnede bakteriviiruste paljunemine toimub rakkudes suhteliselt aeglaselt, mis ei kahjusta oluliselt bakterirakuelutegevust. Viirus vabaneb
Viiruse nukleiinhape tungib rakku ja seostub raku DNA-ga.Püsib seal muutumatus olekus. Kui nakatunud rakk jaguneb siis on viiruslik DNA ka tema tütarrakkudes. Viirus võib nii varjatult peituda aastaid. Organismi nõrgenedes muutub viiruse DNA aktiivseks (herpes, HIV). Viiruste jaotus : I jaotus : 1) DNA viirused. (rõuged, herpes, hepatiidiviirused, papilloomviirus). 2) RNA viirused. (gripp, retroviirus (HIV), marutõve viirus ). II jaotus : Lähtub organismist, keda nakatatakse. 1)bakterviirused e faagid - tapavad näiteks "jogurtibaktereid". 2)seenteviirused. 3)taimede viirused: nakatumine : läbi siirutajate (putukad) nt. lehetäi nematoodid (ümaruss). haigestumine : a) otsesed kahjustused (lehelaiksus). b) saagikus väheneb(suurimat kahju saab kartul). 4)loomade viirused : a) ainult loomadel (Mareki haigus lindudel) b) ühised viirushaigused inimesel ja loomadel (marutõbi)
2 Viiruste ehitus Viiruste genoom Genoom on viiruse kõige tähtsam komponent ja kõigi omaduste määraja. Genoom on tihedalt pakitud viirusvalkudest koosnevasse kindla struktuuriga kapsiidi. Genoomiks võivad olla DNA või RNA molekulid. Osadel viirustel on viirusosakese koosseisus genoom üheahelaline, teistel kaheahelaline DNA või RNA. Viiruse genoom võib koosneda ühest või mitmest nukleiinhappe molekulist. Väiksemate viiruste genoomid koosnevad u. kolmest tuhandest nukleotiidist (bakterviirused), suurimad aga kuni 300 000 nukleotiidist (rõugeviirus). Seega on väiksematel kuni 3 geeni suurimatel kuni paarsada. (Geeni keskm. suurus on 1000 nukleotiidi). DNA-VIIRUSED: a) Üksikahelaline DNA b) Kaksikahelaline DNA (adenoviirused, herpesviirused). RNA-VIIRUSED: a) Üksikahelaline RNA (paragripp, gripp, polioviirus, retroviirus). b) Kaksikahelaline RNA (reoviirus, rotaviirus). iirused kasutavad oma genoomi rakusiseseks paljundamiseks paljusid erinevaid mooduseid, kuid
· regulaatorgeen korraldab ümber peremeesraku ainevahetust · KAPSIID · koosneb valkudest, kaitseb genoomi · antiretseptorid retseptorvalgud; aitavad kinnituda inimese retseptorvalkudele · ÜMBRIS ja/või/ehk membraan Viiruste jagunemine 8 · loomaviirused · taimeviirused · bakterviirused kasutatakse geenitehnoloogias VIIRUSE ELUTSÜKKEL · viirus kinnitub antiretseptoriga peremeesraku membraanile · organism on tugev ei pääse ligi, organism on nõrk pääseb rakku läbi membraani Peremeesorganism on nõrk LÜÜTILINE TSÜKKEL · toimub viiruse genoomi paljunemine rakk hakkab viiruse DNAd kuulama · kapsiidivalkude süntees · viirusosakeste moodustuimne (kapsiid + genoom)
1. Loomulik · Terved biobarjäärid · Happeline nahk, aluseline sapp, happelin maosisu · Individuaalne muutlikus · Antikehad ja fagotsüüdid 2. Täielik meditsiiniline · Vaksineerimine · Interboonvalgud · Viirushaiguste süntomite leevendamine Viiruste jaotus: Nukleiinhappest lähtuv · DNA rõuge-, herpes-, papilloomiviirused · RNA gripi-, marutõveviirused, HIV Lähtuvast tõvestavast organismid · Bakterviirused -> FAAG · Brotisteideviirused (tava in ei huvita). · Seenteviirused (tava in ei huvita). · Taime viirused vähendavad palju saagikust (kartulil). · Loomade viirused (lemmikloomadel, põllumajanduse loomadel). · Inimeste viirused: a) loomadega ühised: marutübi b) inimestele ainult omased: lastehalvatus Rakubioloogia Rakuteooria Rakkudele omased süsteemid 1
b) Käivitub lüsogeenne tsükkel. Viiruse nukleiinhape tungib rakku ja seostub raku DNA ga. Püsib seal muutumatus olekus. Kui nakatunud rakk jaguneb siis on viiruslik DNA ka tema tütarrakkudes. Viirus võib nii varjatult peituda aastaid. Organismi nõrgen. muutub viirus-DNA aktiivseks. (herpes, HIV) Viiruste jaotus : II. jaotus : a) DNA viirused. (rõuged, herpes, hepatiidiviirused) b) RNA viirused. (Gripp, HIV) II. jaotus : Lähtub organismist, keda nakatatakse. 1)Bakterviirused(faagid) - tapavad näiteks "jogurtibaktereid". 2)Seenteviirused. 3)Taimede viirused nakatumine : läbi siirutajate(mutukad) N: Lehetäi nematoodid(ümaruss). haigesumine : a) otsesed kahjustused(lehelaiksus) b) saagikus väheneb.(suurimat kahju saab kartul.) 4)Loomade viirused : a)ainult loomadel - (Mareki haigus lindudel) b)ühised viirushaigused inimesel ja loomadel. (marutõbi) c)ainult inimesel. (lastehalvatus)
(herpes, papilloomi viirus). Organismi loomulik kaitse viiruste vastu. Terved biobarjäärid, bioloogiliselt aktiivne keskkond (happeline maosisu, sapp jms), immuunsüsteem- antikehad, leukotsüütide teatud vormid. Viiruste jaotus 20 I lähenemine: DNA/RNA DNA viirused (tuulerõuged, herpesviirus, papilloomiviirus) RNA viirused (gripp, HIV, marutaud, entsefaliit, punetised) Tõvestatud organismi kuuluvus Bakterviirused ehk faagid Taimeviirused (Kuidas taimed nakatuvad? Valdavalt nendest toituvate loomorganismide vahendusel). Tihedal kokkupuutel viirushaige taim-tavataim. Viirushaige taime tunnused: viirushaigused vähendavad põhiliste füsioloogiliste protsesside aktiivsust (fotosüntees, mineraalne toitumine, hingamine) ehk saagikus langeb kuni 30%. Kas viirushaige taime saadusi võib ise süüa ja loomadele anda? (Võib küll.) Eesti jaoks oluline kartuliviirushaigused.
annaabi.ee 
