Suurim: megaloplankton. (Loomad, nt meduus.) Väikseim: femtoplankton. (Mereviirused.) Kokku on suurusegruppe 7. Toitumine. Fütoplankton, zooplankton, bakterplankton. Fütoplanktoni alla kuuluvad autotroofsed vetikad, kes elavad veepinna lähedal, kus on fotosünteesimiseks piisavalt valgust. Zooplanktoni moodustavad protistid või väiksemad loomad, ka suuremate loomade vastsed. Zooplankterid toituvad fütoplanktonist või teistest väiksematest zooplankteritest. Bakterplanktoni moodustavad bakterid ja arhed. Elukeskkond. Meres elav: haliplankton Riimveeplankton ehk hüfalmüroplankton. Järve elav ehk limnoplankton Jões elav ehk potamoplankton Lombi- ja tiigiplankton ehk telmatoplankton. Sooplankton ehk heloplankton Allikaplankton ehk krenoplankton Soolajärveplankton ehk salinoplankton Läänemere fütoplankton. Fütoplankton. Liigiline koostis sõltub otseselt soolsusest. Sinivetikad. Koloniaalsed vetikad
bentilised(põhja kinnituvad).Vetikad on vee elustiku toiduahela esimeseks lüliks.Varustades vee keskkonda.Ühtlasi ka vajaliku hapnikuga. Ookeani fütoplankton seob fotosünteesi käigus suures koguses süsinikdioksiidi,mille sisaldusest atmosfäärib sõltub oluliselt ka Maa temperatuur.Seepärast ongi fütoplankton oluline Maa kliimamõjutaja ning stabiliseerija. Heterotroofsed protistid moodustavad koos veeloomadega zooplanktoni ehk loomse hõljuki. Bakterplanktoni moodustavad mittefotosünteesivad bakterid.Toitainete rohkuse,sobiva temperatuuri ja valguse korral võib vetikate kasvupuhang nii suur,et ainuraksete vetikate kogumid muutuvad vees nähtavaks(vee õitseng).Sügisel kui vetikate fotosüntees aeglustub,võib vees tekkida hapniku nälg(kalad surevad siis). Ränivetikad- neid on ligikaudu 16000 liiki,elavad mereveedes ja mageveekogudes,võivad hõljuda või elada veekogu põhjas.,on tähtsad fütoplanktoni koostisosad.Ränivetikate
madalaveeliste aastate vaheldumises. Veevaeseid aastaid iseloomustab sinivetikate massiline areng, järve kinnikasvamine, haugi kudealade piiratus ning tihti ka kalade suremine. Järve keskmise sügavuse suurenemisel väheneb tunduvalt resuspensioonikiirus. Vaatamata toiteainete (N, P) suuremale koormusele veerikastel aastatel, on veetaseme tõusul positiivne mõju järve ökoloogilisele seisundile. Väheneb füto- ja bakterplanktoni biomass ning sestoni üldhulk. Troofsustaseme näiline alanemine seostub eelkõige fütoplanktoni produktsiooni vähenemisega teravnenud valguslimitatsiooni tõttu. Väikese läbipaistvusega Võrtsjärve puhul põhjustab veetaseme tõus nii järve põhja kui ka veekeha keskmise valgustatuse vähenemist. Võrtsjärve reguleerimine on kerkinud päevakorrale hüdroloogiliselt kuivadel perioodidel kui veetase järves on pikemat aega langenud allapoole tavapärast madalveetaset. Viimastel
Hea gaasireziimiga on veel Piigandi, Uiakatsi, Koorküla Valgejärv, Udsu jt toitesoolade vaesed järved, kus hapnik puudub vaid süvikute piirkonna põhjalähedastes veekihtides. Enamikus Eesti sügavamates kihistunud veega väikejärvedes on hapnikku suvel rohkesti hüppekihist üleval pool, sellest allpool hapnik puudub. Bakterite üldarv vees peegeldab küllaltki adekvaatselt järvede troofsustaset. Kõige kõrgem on bakterplanktoni arvukus kihistunud hüpereutroofsetes järvedes. Neis järvedes on talvisel ja suvisel stagnatsiooniperioodil hüppekihist sügavamal väga mitmekesine, anaeroobsele tsoonile iseloomulik mikrofloora, kus esinevad fototroofsed rauabakterid, värvitud väävlibakterid, prokarüoodid jt. 8 Fütoplanktoni hulk ja koosseis Eesti väikejärvedes on väga varieeruv. Meil väga sagedasti
annaabi.ee 
