Bakterite kasvutingimuste muutudes võib viirus lahkuda sellisest varjatud olekust ja alustada lüütilist elutsüklit. 5. Selgitage mõistet krooniline nakkus. Haigus, mis avaldub pidevalt. 1. Selgitage mõisteid: äge viirusnakkus, peidetud viirusnakkus ja krooniline viirusnakkus. Ägedate nakkuste korral toimub organismis viiruse kiire paljunemine, millega kaasneb nakatunud rakkude surm. Oma olemuselt on selline viiruse paljunemine sarnane bakteriviiruste lüütilise elutsükliga. Peidetud ehk latentsete nakkuste puhul on viirus pärast kiiret paljunemist võimeline sisenema organismi teatud rakkudesse ja säilima nendes kaua aega. See on analoogne bakteriviiruste lüsogeense elutsükliga. Viirusnakkust nimetatakse pidevaks ehk krooniliseks, kui hoolimata organismis tekkivast immuunvastusest jätkub viiruse paljunemine organismis. Reeglina kulgevad taolised nakkused aeglaselt, sest viiruse omadused muutuvad nakkuse käigus
evolutsioon toimus paralleelselt peremeesorganismidega. -6- Bakterviirused Ühes milliliitris merevees leidub teadaolevalt umbes miljon erinevatesse liikidesse kuuluvat bakterirakku. Samas hulgas merevees erinevate viirusosakeste kontsentratsioon aga 5-25 korda kõrgem kui bakterrakkudel. Seega võime väita, et viirused esinevad looduses kõige rohkemaarvuliselt. Mõnede bakteriviiruste paljunemine toimub rakkudes suhteliselt aeglaselt, mis ei kahjusta oluliselt bakterirakuelutegevust. Viirus vabaneb nakatunud rakkudest ilma rakku surmamata paljude põlvkondade jooksul. Sellist viirusnakkust nimetatakse krooniliseks nakkuseks. Putukate viirused Putukad moodustavad üle 80 protsendi kõigist looduses leiduvatest liikidest. Nagu kõigil teistelgi organismidel, on ka putukatel leitud viirusi. Osa neist on omased vaid putukatele, osa võib paljuneda ka teistes organismides
viirusosakeste vabanemine keskkonda. Sellise elutsükliga viirusi nim. lüütilisteksviirusteks. Viirused aeglustavad tingimuste halvenedes oma paljunemist. Bakteriviirused lülitavad oma genoomi bakteri genoomi koosseisu, kus see võib säilida ja paljuneda koos bakteri genoomiga, ilma et viiruse enda geenid avalduksid. Sellist nähtust nim.lüsogeensuseks. Seda on vaja mõlema bakteri ja bakteriviiruse jätkuvaks eksistentsiks. Mõnede bakteriviiruste paljunemine toimub rakkudes suhteliselt aeglaselt. Viirus vabaneb nakatunud rakkudest ilma rakku surmamata. Sellist viirusnakkust nim. krooniliseks nakkuseks. Taimeviirused Taimeviirused on inimeste elu mõjutanud alates sellest, kui hakati tegelema taimekasvatusega. Viirused sisenevad rakku vahetult pärast taime vigastust. Taimeviirusi kannavad reeglina taimelt taimele taimemahlast toituvad putukad (lehetäid ja kirbud). Osa viiruseid levib nakatunud seemnete, sibulate või õietolmu abil
5. Pöördmutatsioonide olemasolu. Taastub esialgne olukord 6. Valik. Loodusliku valiku käigus mutandid üldjuhul elimineeritakse - erandiks suunav valik. Kombinatiivne muutlikkus 1. mittehomoloogiline - kombineeritakse erinevaid geneetilisi struktuure. Esineb põhiliselt bakteritel. a) transformatsioon - bakterirakk sureb, laguneb, DNA vabaneb ja haaratakse osaliselt uude bakterirakku. b) transduktsioon - DNA ülekanne bakterilt teisele bakteriviiruste vahendusel (lüsogeenne tsükkel). c) konjugatsioon - plasmiidide (väike kromosoomiväline DNA molekul) ülekanne ühelt bakterilt teisele. Esineb ka päristuumsetel - rändavad geenid, mis võivad liikuda ühelt organismilt teisele või ühe organismi piires. 2. homoloogiline 1) homoloogiline kombinatiivne muutlikkus seal kombineeritakse sarnaseid analoogilisi geneetilisi struktuure * kromosoomide ristsiire meioosi esimeses profaasis
18. Kliiniline surm ja bioloogiline surm • Kliiniline surm võib kesta kuni 5 minutit • Kliinilise surma korral on inimest veel võimalik elustada, kuid biologilise surma puhul see võimalus puudub 19. Viirused a) Ehitus • Pärilikkusaine, kapsiid ja ümbris b) Kas elus või mitte?’ • Ei ole tegemist elusorganismiga, kuna ta ei suuda iseseisvalt paljuneda ja puudub ka iseseisev ainevahetus c) Paljunemine (bakteriviiruste ehk bakteriofaagide puhul) I. Lüütiline tsükkel • Viiruspartikleid toodetakse massiliselt ja paljunemise käigus peremees hukkub II. Lüsogeenne tsükkel • Viirus paljuneb koos peremehega d) Vaktsineerimine I. Millest vaktsiine tehakse? • Osa vaktsiine sisaldab antigeene. • Osa vaktsiine on nõrgestatud viirused II. Antikeha-antigeen seostumine III. Osata nimetada levinuimaid viirushaiguseid (PS. teha vahet AIDSil ja HIVil)
Bakterid võivad verehaavades moodustada mürgistusi. L-vormid moodustavad mikroorganismide kultuurides spontaanselt või söötmetes, mis sisaldavad penitsiliini. Rakusein neil puudub ja välisseinas on plasmamembraan. Rakuseina biosünteesi häirimine on ebaselge. Kapsel ehk kihn on ekstraktsellulaarne limane polümeer ehk polüsahhariid, mis, ümbritseb tihedalt rakku, koosneb 95% veest ja polüsahhariididest. Ülesanne kaitsta mikroobe kuivamise, bakteriviiruste jne eest. Linaskiht aitab ka mikroobidel kinnituda organismi rakkudele. Pili ehk karvakesed lühikesed karvalaadsed struktuurid, otstes on ... proteiinid, mis aitavad kinnituda teiste bakterite rakukesta rakuretseptorile. On olemas ka spetsiaalsed F-pilid, mille järgi toimub konjugatsioon. Ka bakteriofaagid kinnituvad rakukestale tänu pilidele. Viburid pikad spiraalsed proteiinid, mis kinnituvad rakuseinale. Bakterite
Bakterid võivad verehaavades moodustada mürgistusi. L-vormid moodustavad mikroorganismide kultuurides spontaanselt või söötmetes, mis sisaldavad penitsiliini. Rakusein neil puudub ja välisseinas on plasmamembraan. Rakuseina biosünteesi häirimine on ebaselge. Kapsel ehk kihn on ekstraktsellulaarne limane polümeer ehk polüsahhariid, mis, ümbritseb tihedalt rakku, koosneb 95% veest ja polüsahhariididest. Ülesanne kaitsta mikroobe kuivamise, bakteriviiruste jne eest. Linaskiht aitab ka mikroobidel kinnituda organismi rakkudele. Pili ehk karvakesed lühikesed karvalaadsed struktuurid, otstes on ... proteiinid, mis aitavad kinnituda teiste bakterite rakukesta rakuretseptorile. On olemas ka spetsiaalsed F-pilid, mille järgi toimub konjugatsioon. Ka bakteriofaagid kinnituvad rakukestale tänu pilidele. Viburid pikad spiraalsed proteiinid, mis kinnituvad rakuseinale. Bakterite
molekulilt ning vaba tRNA liigub ribosoomi E-saiti. Translatsiooni terminatsiooniprotsess lõpeb mRNA vabanemisega ribosoomilt ja ribosoomi jaotumisega kaheks alaosaks. Seejärel on ribosoomi subühikud jällegi valmis ühinema järgmise polüpeptiidahela sünteesiks. Geneetiline kood Geneetilise koodi põhimõte selgitati välja 1960-ndatel aastatel. Suur osa oli selles Francis Crick'i ja tema kolleegide uurimistööl, kus viidi läbi katseid erinevate bakteriviiruste mutantidega ja uuriti, mitme nukleotiidi lisamine või deleteerimine taastab algse fenotüübi. Geneetilisele koodile on iseloomulikud järgmised omadused: 1) Geneetiline kood põhineb nukleotiidide tripletitel: kolm nukleotiidi, mis moodustavad koodoni, määravad ära ühe aminohappe polüpeptiidis; 2) Geneetiline kood ei ole kattuv: iga nukleotiid mRNA molekulis kuulub ainult ühte koodonisse (v.a.
molekulilt ning vaba tRNA liigub ribosoomi E-saiti. Translatsiooni terminatsiooniprotsess lõpeb mRNA vabanemisega ribosoomilt ja ribosoomi jaotumisega kaheks alaosaks. Seejärel on ribosoomi subühikud jällegi valmis ühinema järgmise polüpeptiidahela sünteesiks. Geneetiline kood Geneetilise koodi põhimõte selgitati välja 1960-ndatel aastatel. Suur osa oli selles Francis Crick'i ja tema kolleegide uurimistööl, kus viidi läbi katseid erinevate bakteriviiruste mutantidega ja uuriti, mitme nukleotiidi lisamine või deleteerimine taastab algse fenotüübi. Geneetilisele koodile on iseloomulikud järgmised omadused: 1) Geneetiline kood põhineb nukleotiidide tripletitel: kolm nukleotiidi, mis moodustavad koodoni, määravad ära ühe aminohappe polüpeptiidis; 2) Geneetiline kood ei ole kattuv: iga nukleotiid mRNA molekulis kuulub ainult ühte koodonisse (v.a.
annaabi.ee 
