· Nukleotiid-DNA monomeer · Piilid-aitavad tahkele pinnale kleepuda · Kapsel-kaitseb raku kuivamise eest · Rakukest-ümbritseb baktereid · Rakumembraan-ümbritseb baktereid (kahe või ühe kihiline) Bakterite tähtsus looduses ja inimese elus · Nad viivad läbi aineringeid · Nad kujundavad mulda · Nad aitavad kõrgematel loomadel läbi viia teatud elutalitlusi. · Patogeensed bakterid tekitavad haigusi; eritavad bakteritoksiine (mürke) · Tööstuses: toiduainete valmistamisel (hapukurk, jogurt); tehakse antibiootikume; ensüüme; aminohappeid (Na-glutamaat); toidupaksendajad. Põllumajanduses (silo, bakteriväetised) Heitvete puhastamine Bakteriraku mikroskoobifotod Seeneraku ehitus Seeneraku ülesanded · Lagundajad- tagvad aineringe maal · Sübiondid-aitavad talitleda teistel organismidel
Baketrid bakter eeltuumne (ehk prokarüoot) üherakuline organism Bakteri kuju on kerajas, niitjas või kruvikujuline. Enamik baktereid on ümbritsetud ühe raku membraaniga, mis koosneb valkudest ja lipiididest. Väljapoole jääb kest, mis koosneb polüsahhariididest ning täidab peamiselt kaitsefunktsiooni. Mõnedel bakteritel eritab kest lima, moodustub limakapsel, mis kaitseb ning hõlbustab liikumist. Patogeensed bakterid eritavad mürkainetena bakteritoksiine, mis võivad olla eluohtlikud. Üldiselt võib bakteritoksiin aga põhjustada botuismi, teetanust, difteeriat, koolerat, düsenteeriat jne. Kõige mürgisemaks peetakse botulismi bakterit. Bakteritel on erinevalt päristuumsetest vaid üks kromosoom, mis kandub edasi paljunemisel nii, et vahetult enne pooldumist bakteri rõngaskromosoom kahekordistub. plasmiidid DNA rõngad bakteri tsütoplasmas
koosnevad organellid. -) Enamik seeni on hulkraksed organismid, kelle keha koosneb seeneniitidest ehk hüüfidest. -) Tsentrosoom koosneb kahest teineteise suhtes risti paiknevast silindrilisest tsentrioolist. -) Valgu ja rRna molekulidest koosnevaid kehakesi rahu tsütoplasmas nimetatakse ribosoomideks. Nad on kaheosalised ja neil puudub membraan. -) Hallitanud toit on enamikule loomadele mürgine, sest see sisaldab hallikute poolt eritatud bakteritoksiine. -) Taimeraku kesta põhiline koostisaine on tselluloos. -) Rakumembraan koosneb põhiliselt valkudest ja fosfolipiididest. -) Kõik seened on eukarüootsed, sest sarnaselt looma- ja taimerakkudele paikneb nende tsütoplasmas üks või mitu rakutuuma. -) Mikroskoobi kõige olulisem osa optiline süsteem ehk läätsede süsteem on esindatud okulaari ja objektiividega. -) Kromoplastides sisalduvad pigmendid karotinoidid annavad taimede viljadele kollase, oranzi ja punase värvuse.
Ribosoomid on eri tüüpi Palju membraanseid organelle Puuduvad Tsütoskelett puudub 11. BAKTERITE TÄHTSUS LOODUSES > osalevad aineringetes (lagundajad); > seovad õhulämmastikku > organismide normaalne mikrofloora > Patogeensed bakterid tekitavad haigusi; eritavad bakteritoksiine (mürke, kõige tugevam botuliin) 12. BAKTERITE TÄHTSUS INIMESE ELUS (KASUTAMINE) - Tööstuses: toiduainete valmistamisel (hapukurk, jogurt, keefir, etanool, äädikas jne); tehakse antibiootikume; ensüüme; aminohappeid (Na-glutamaat); toidupaksendajad. - Põllumajanduses (silo, bakteriväetised, biotõrje, kompost) - Heitvete puhastamine 13. MÕISTED
Kõige enam baktereid asub jämesooles(sõltub east ja toidust) · Mikrofloora rikkumine võib toimuda antibiootikumide tarvitamise tagajärjel(kaitseks keefir, biotooted) · Nahal asuv mikrofloora kaitseb võõrbakterite sissetungi eest · Mikroobivabad organismid on haigustele ülivastuvõtlikud, sest nende immuunsüsteem pole korralikult välja arenenud · Bakterid, mis põhjustavad organismi tungides haigusi on patogeensed bakterid(eritavad mürgiseid aineid e bakteritoksiine, mis kutsuvad esile kohekahjustusi) · Patogeensed bakterid satuvad organismi: õhk(piisknakkus, tuberkoloos); toit, jook(botulism, salmonelloos); kontakti teel: nahk, limaskestad(süüfilis); siirutajate abil(putukad, loomad- puukborrelioos) ja muld(teetanus) · Leviku teed organismis: vere ja lümfiga(süüfilis), närvikiududega(teetanus ja botulism), levitavad toksiine(difteeria) · Toksiinid on reeglina valgulised aineid ja neil on väga spetsiifiline toime
kloroplaste ega mitokondreid, ka puudub neil tsentrosoom ja tsütoskelett. Mõnede bakterite tsütoplasmas esinevad väikesed gaasivakuoolid (enamasti veekeskkonnas elavatel bakteritel aitavad neil pinnale tõusta või sukelduda) 1.4 BAKTERITE MÕJU INIMESELE Mitmed bakterid on teistele organismidele ohtlikud (patogeensed bakterid), sest põhjustavad haigusi (nt. botulism, difteeria, teetanus), mis võivad lõppeda ka surmaga. Nad eritavad väliskeskkonda mürkaineid bakteritoksiine. Kui enamik bakterid on neutraalsed ja inimesele vajalikud. Bakteritel on tähtis roll ökosüsteemides: ei ole ühtegi looduslikku aineringet, kus bakterid ei osaleks: + jääkainete ja surnud organismide lagundamine. Koos seentega moodustavad laguahelaid. + oluline osa mulla kujundamisel + bakterid osalevad kõigi peamiste keemiliste elementide (süsiniku, hapniku, lämmastiku, fosfori ja väävli) looduslikes ringetes. Bakteritel on tähtis roll teistes organismides:
Imikutel sooles ainult piimhappebakterid. Täiskasvanutel K-vitamiin, histidiin ja tahke toidu lagundamiseks vajalikud bakterid. Funktsionaalset toitu süües saab neid baktereid taastada. Funktsionaalne toit toit, millele on lisatud inimorganismi tugevdavaid baktereid või aineid. Inimorganismist endast eraldatud, pandud kasvama = Hellus lactobacillus ME-3. Patogeensed bakterid bakterid, mis põhjustavad organismi tungides haigusi, eritades elutegevuse käigus (patogeenseid) bakteritoksiine. Bakteri levik, kui see on organismi saanud. 1. veri (süüfilis = pikk peiteperiood) 2. lümf 3. närvikiud (teetanus, botulism) 4. bakter ei levi, vaid levitab toksiine (difteeria = kaasneb kõriturse ja lämbumine) Toksiinid = reeglina mürgised valgulised ained, millel on väga spetsiifiline toime. Osa baktereid eritab toksiine oma elutegevuse käigus. Teine osa on mürgised alles pärast nende surma (lagunedes).
Kehalõhn tuleneb mikrofloorast. Meie soolestiku mikrofloorat tuleb aeg-ajalt uunedada. Maalapsed on tervemad, pole väga allergilised, sest elavad ligi 6+ loomaga koos ja puutuvad nendega pidevalt kokku, järelikult nende mikrofloora uueneb. Neil esineb vähem haigusi. Liigne puhtus on hukutav. Baktereid on ka paljudes jogurtites. Kui normaalne mikrofloora puudub, siis tekivad haigused, sest osad bakterid on patogeensed (eritavad ümbritsevasse keskkonda bakteritoksiine, põhjustavad haigusi). Kõige tõhusam bioloogiline mürk on biotoksiin 1gramm tapaks 225 miljonit inimest. Bakteriaalsete haiguste raviks kasutatakse antibiootikume, osade bakterihaiguste (toksiinide) vastu vaktsineeritakse, aga bakterit ennast antikeha kahjutuks ei tee. Toksiinib on valgulise ehitusega. On baktereid, mis muutuvad toksiliseks lagunema hakates. Bakterite tekitatavaid haigus: salmonelloos (toiduainetega), düsenteeria (toiduainete ja
Jämesooles elavad bakterid lagundavad mitmeid orgaanilisi ühendeid, aitavad toitu seedida Saprotroof Organismid, kes toituvad surnud orgaanilisest ainest. Moodustavad normaalse mikroflora Biotroof Organismid, kes toituvad elusast orgaanilisest ainest. Patogeensed e. haigusttekitavad bakterid – sisaldavad mürkaineid Hüüf Seeneniit. bakteritoksiine. Sobivate tingimuste korral võivad paljuneda ja Mütseel Seeneniidistik. põhjustada tervisehäireid o Botulism, teetanus, difteeria, koolera, düsenteeria jt Mükoriisa Seenjuur, sümbioosis elavad seened ja taimejuured.
Kest koosneb polüsahhariididest, ei ole nii jäik kui taimedel ja võimaldab rakul kasvada. Täidab peamiselt kaitsefunktsiooni, kest võib olla kaetud karvakeste või viburitega. Viburites ja karvakestes pole mikrotuubuleid. Karvakeste abil kinnitub bakter kasvuks pinnale, vibureid kasutab liikumiseks. Mõnel bakteril eritab kest limakapsli Mitmed bakterid võivad olla ohtlikud e patogeensed, sest põhjustavad tervisehäireid, kuna eritavad väliskeskkonda mürke bakteritoksiine. Bakteri rakutuuma asendab tuumapiirkond, milles paikneb rõngaskromosoom (koosneb ühest DNA molekulist ja tal pole vabu otsi). Kõikidel bakteritel on üks kromosoom. Enne bakteri jagunemist rõngaskromosoom kahekordistub. 7 Plasmiidid väiksemad DNA rõngad bakteris, mis on vajalikud spetsiifiliste ensüümide sünteesiks ellujäämisel. Plasmiidide arv pole püsiv Ained liiguvad bakteris difusiooni teel.
Kest võib olla varustatud karvakestega või viburiga (karvakeste abil kinnituvad bakterid kasvuks sobival pinnasele ja seostuvad üksteisega, viburite abil liiguvad. Mõnel bakteril eritab kest veel limakapsli, mis on nii kaitseks kui hõlbustab liikumist. Mitmed bakterid on teistele organismidele ohtlikud (patogeensed bakterid), sest põhjustavad haigusi (nt. botulism, difteeria, teetanus), mis võivad lõppeda ka surmaga. Nad eritavad väliskeskkonda mürkaineid - bakteritoksiine. Bakteritel ei ole rakutuuma seda asendab tuumapiirkond, milles paikneb rõngasjas kromosoom. See koosneb DNA molekulist, millel ei ole vabu otsi. Kõigil bakteritel on vaid üks kromosoom, mille geenide arv ulatub kuni 6 tuhandeni. Lisaks rõngaskromosoomile on bakteri tsütoplasmas mõned väiksemad DNA rõngad, mida nimetatakse plasmiidideks. Plasmiidid sisaldavad geene, mis on vajalikud bakteri kasvukeskkonna eripärast tulenevate ensüümide sünteesiks
Kloroplast leukoplast Kui roheline taim satub pimedusse. Bakterirakk ehk eeltuumsed Bakterid on üherakulised prokariootsed organismid, mis paljunevad pooldumise teel. Bakteritel puudub membraaniga piiritletud rakutuum ja st moodustavad nad omaette eeltuumste ehk prokarüootide rühma. Üherakulised organismid. Mõned bakterid on ohtlikud- põhjustavadtervisehäireid. Selliseid baktereid nimetatakse patogeensteks. Eritavad väliskeskkonda mürkaineid- bakteritoksiine. Nt botulism, teetanus, difteeria, koolera, düsenteeria jne. Bakteri avastamine. A.Leeuwenhoek nägi liikuvaid osi mikroskoobis, millest järeldas, et tegu on elusorganismidega. Robert Koch avastas siberi katku põhjustava bakteri ja tõestas, et paljusid haigusi põhjustavad bakterid. Avastas ka tuberkuloosi põhjustavad bakteri. Ehitus. Enamik on ümbritsetud ühe rakumembraaniga. Koosneb lipiididest ja valkudest.
annaabi.ee 
