Veepuhastus ehk veekäitlus ehk veetöötlus on tehnoloogiliste protsesside kogum, mille eesmärk on anda veele enne selle tarbimist nõuetekohane kvaliteet. Joogiveeks ette nähtud vett on tavaliselt vaja puhastada, sest pinnavee (jõgede ja järvede vee) hägusus, värvilisus ja bakterisisaldus ületavad tavaliselt joogivee jaoks lubatava piiri. Sellepärast eelnevad loodusliku vee suunamisele veevärki tavaliselt vee selitamine ehk vabastamine heljumist ja kolloidosakestest,idutustamine ehk vabastamine mikroorganismidest, eriti haigusi tekitavatest pisikutest. Nagu loodulike vete, nii ka heitevete puhastamise esimeseks võtteks on setitamine ja filtrimine. Hõljuvaid lisamdeid on heitvetest võimalik kõrvaldada ka vahuga mis korjab kübemed endasse. Mõned heitveed puhastatakse
teadlikud saasteallikatest ning teaksid ka seda, kuidas neid kontrollida. Kõige suuremateks saasteallikateks on saastunud udar ning lüpsiseadmed. Mastiitsed lehmad toodavad ka kõrge bakteriarvuga piima. Mastiitselt üksiklehmadelt saadava piima milliliiter võib sisaldada miljoneid mikroorganisme ning olla sedavõrd nakatunud, et juhul, kui see lüpstakse üldpiimasse, tõuseb bakterisisaldus üldpiimas isegi kuni 100 000 bakterini milliliitri kohta. Seega on mastiidi kontrolli all hoidmine eriti oluline just piimas sisalduvate bakterite arvu silmas pidades. Oluline on ka udara välispind. Määrdunud nisade tagajärjeks võib olla piimas sisalduvate bakterite arv suurusjärgus kuni 100 000 bakterit/ml. Sageli põhjustavad piima suurt bakterisisaldust ka pesemata ja desinfitseerimata lüpsiseadmed.
annaabi.ee 
