1. Sissejuhatus Metaboolne ja geneetiline regulatsioon bakterites Bakterirakkude efektiivseks kasvuks on vaja, et kõiki raku põhilisi ehitusblokke ja nendeks vajalikke makromolekule produtseeritaks õiges vahekorras. Selleks, et sünteesi lõpp-produktide kontsentratsioon rakus liiga kõrgele ei tõuseks, on rakus välja kujunenud kaks kontrollmehhanismi: 1. Ensüümiaktiivsuse tagasisidestuslik inhibitsioon (feedback inhibition) metaboolne regulatsioon 2. Ensüümi sünteesi repressioon geneetiline regulatsioon
Amikatsiin) Sulfoonamiidid Mikroobiraku metabolismi Ülitundlikkusreaktsioonid Sulfadiasiin (Sulfargin salv Vastunäidustat inhibiitorid Iiveldus, oksendamine -hõbesulfadiasiin) ud rasedatel Takistavad bakterirakkude Fototoksiline toime. põletushaavade, lamatiste ravi. foolhappetootmist Sulfasalasiin (Salazopyrin) Toimivad nii gram+ kui -põletikulised soolehaigused ka gram- mikroobidesse (haavandiline koliit, Crohn'itõbi),
Seal nad muunduvad vastava koe rakkudeks Asendavad kahjustunud rakud Sugurakke mõjutav Eristatakse kahte juhtu I geneetiline materjal viiakse preembrüosse II geen viiakse üksikisiku sugurakkudesse See ravivõte tagab, et tema järglased sünniksid mingi kindla tunnusega või ilma selleta Geeninformatsiooni paigaldamine Vajalikud geenid viiakse organismi kahel võimalusel I. Kasutakse viirust II. plasmiidide kasutamine (plasmiid = bakterirakkude DNA molekul) Geenivaigistus Dominantselt avalduvate haiguste kindlate mRNAmolekulide blokeerimine Või nende kiire lammutamine nn. mikroRNAde kaudu Tulemus: geen ei avaldu ehk haigus ei avaldu Geenitehnoloogia ,," Eetilised probleemid Hirm inimese loodusliku olemuse kadumise pärast Kas tegu on ravimise või inimelule uue kvaliteedi andmise vahel. Geeniteraapia katsed inimloodetega on keelatud Geeniteraapia on väga kallis protseduur Rakendused elus 1990. a
·denatureerumine -kiirguste, hapete, aluste mõju Lisaained lisaks põhitoiduainetele ·peale rasvade,süsivesinike ja valkude vajame lisaaineid ·kiudained, värvained, karboksüülhapped,antioksüdandid, emulgaatorid, ensüümid.. ·tervisele ohtlikud lisaained -peamiselt säilitus-ja värvained sünteesilised lisaained ·maks lagundab neid osaliselt ·võivad moodustada kantserogeenseid vaheühendid või ühendeid ·kuhjuvad organismi hea ksülidol ·tungib suuõõndes elanevate bakterirakkude sisse ja pidurdab nende paljunemist ·soodustab süljeeritust Kiudained ·vesilahustuvad: polüsahhariidsed pektiinid, gummid, agar-agar, karragenaanid, inuliin oligosahhariidid frukto-oligosahhariidid ·vees mittelahustuvad tsellluloos,hemitselluloos,ligniinid. Antioksüdandid ·antioksüdandid neutraliseerivad vabu radikaale annetades 1 omaenda elektroni, lõpetades sel moel elektonide ''varastamise''ahelreaktsiooni. ·Vabad radikaalid on puuduvaye elektonidega ained Miks Kiudained?
Üks oluline osa seedeelundkonna tervishoius on tervistavad piimhappebakterid ehk probiootikumid, kes elavad seedetraktis ning loovad seal tervisele hea mikrofloora. Probiootikume sisaldavad toiduained on näiteks banaan, sibul, küüslauk, spargel, sigur jne. Nimetus tuleneb ladinakeelsest sõnast pro bios, mis tähendab ,,elu polot" või ,,elu eest". Piima pastöriseerimisel kuumutatakse seda temperatuurini, mis on piisav kõikide bakterirakkude hävitamiseks, ellu jäävad ainult spoorid. Et piimas leiduvad tõvestavad pisikud spoore ei moodusta, on pastöriseeritud pima joomine ohutu. Küll aga võivad ellu jäänud spooridest kasvavad kahjutud bakterid piima hapendada. Juba ammustest aegadest kasutab inimene baktereid või ja juustu valmistamiseks ning siiani kasutatakse neid piimasaaduste tootmisel nagu hapupiim, keefir ja jogurt. Nende toiduainetega saame ju valmistada väga palju sööki, milleta me ei kujuta tänast päeva ette
See ravivõte ei mõjusta otseselt antud isikut vaid, peab tagama, et tema järglased sünniksid mingi kindla tunnusega või ilma selleta. Geenikandjad · Üks võimalus on kasutada viirust - viiruse geenid asendatakse inimese normaalsete geenidega ja kuna viirus on suuteline sisenema paljudesse inimese rakkudesse, siis koos viirusega läheks rakku kohale ka soovitud geen. · Teine viis geene paigale toimetada on plasmiidide kasutamine (plasmiid = bakterirakkude DNA molekul). Geeniteraapia eetilised probleemid · Hirm inimese loodusliku olemuse kadumise pärast. Kas inimene, omandades uue geeni ja seeläbi ka uue tunnuse, on sellisel kujul seesama inimene? · Piiri tõmbamine ravimise ja inimelule uue kvaliteedi andmise vahele on üpriski raske. Milliseid omadusi võib raviotstarbel muuta ja milliseid mitte? · Geeniteraapia katsed inimloodetega on keelatud, kuigi on teada, et loote ravimisel oleks võimalik vältida haige lapse sündimist
Mis on pastöriseerimine? Miks läheb pastöriseeritud piim ikkagi suhteliselt ruttu halvaks? Pastöriseerimie on toiduainete kuumtöötlemine. Pastöriseeritud piim läheb ruttu halvaks, sest bakterite spoorid ei hävine. 16. Mis on steriilimine? Kuidas säilivad steriilitud toiduained? Mida veel peale mõningate toiduainete tihti steriilitakse? Steriilimine on toiduainete töötlemine kõrgel rõhul ja temperatuuril. Steriilitud toiduained säilivad kaua, kuna hävivad ka bakterirakkude spoorid. Peale toiduainete steriilitakse ka meditsiinivahendeid. 17. Mis on bakterite tähtsus looduses? Nad lagundavad surnud organisme ja elutegevuse jääke. 18. Mis ülesanne on liblikõieliste juurtel elavatel mügarbakteritel? Nad seovad õhulämmastiku ja muudavad selle taimedele kättesaadavateks õhulämmastiku ühenditeks. 19. Millist kasu toovad bakterid inimesele? Inimestele on kasulikud seedekulga
14. Mille poolest erinevad sterilisatsioon ja desinfitseerimine; aseptika ja antiseptika? Sterilisatsioon kõikide mikroorganismide hävitamine. Desinfitseerimine haiguskteikitajate mikroorganismide hävitamine. Aseptika mikroorganismide hävitamine füüsikaliste meetoditega (temperatuur). Antiseptika keemiliste vahendite kasutamine mikroorganismide hävitamisel. 15. Mis on generatsiooni aeg? Ajavahemik, mis kulub bakterite populatsioonis rakkude arvu kahekordistumiseks. 16. bakterirakkude paljunemine . 17. Kuidas bakterid paljunevad? Bakterid paljunevad pooldumise teel. 18. Selgita, mida tähendab heterotroofne ja autotroofne bakterite puhul. Neid jagatakse vastavalt süsinikuallikale. Heterodroofide süsinikuallikas on orgaanilised ühendid. Nad kasvavad hästi aminohappeid ja suhkruid sisaldavatel söötmetel. Kuid suudavad lagundada ka naftat, taimekaitsevahendeid ja tselluloosi. Enamik baktereid on heterotroofid. Autotroofide süsinikuallikas on süsihappegaas. 19
Bakterite abil toodetakse enamus piimasaadusi, näiteks hapupiim, keefir ja jogurt, samuti alkoholi, antibiootikume, veiniäädikat jm. orgaanilisi ühendeid. Ka roiskumine, sealhulgas toiduainete riknemine, on bakterite tegevuse tagajärg. Inimene kasutab baktereid veel naha parkimisel, linaleotamisel ja reovete puhastamisel. Bakterid aitavad jõgedel ja järvedel puhtaina säilida. Piima pastöriseerimisel kuumutatakse seda temperatuurini, mis on piisav kõikide bakterirakkude hävitamiseks, ellu jäävad ainult spoorid. Et piimas leiduvad tõvestavad pisikud spoore ei moodusta, on pastöriseeritud piima joomine ohutu. Küll aga võivad ellujäänud spooridest kasvavad kahjutud bakterid piima hapendada. Baktereid kasutatakse antibiootikumide tootmisel (aktinomütseedid, tetratsükliin) vitamiinide tootmisel (propioonbakterite abil toodetakse vitamiini B12) aminohapete tootmisel (lõhna- ja maitsetugevdajad, toidulisandid)
16 14 South pmol/min/mg prot 12 Middle 10 North 8 6 4 2 0 5 10 20 30 40 50 60 70 Extract from dry sediment (mg per ml medium) Vibrio fischeri bakterirakkude bioluminestsents Water of River Emajõgi and Narva 120 100 80 60 40 5 15 20 30 0 - 20Kvissental Praaga PPS Vasknarva Tank Merekyla - 40 - 60 NARVA TARTU Kalade haismise uurimiseks kasutatakse elektrofüsioloogilisi ja
Bakterite abil toodetakse enamus piimasaadusi, näiteks hapupiim, keefir ja jogurt aga ka alkoholi, antibiootikume, veiniäädikat jm. orgaanilisi ühendeid. Ka roiskumine, sealhulgas toiduainete riknemine, on bakterite tegevuse tagajärg. Inimene kasutab baktereid veel naha parkimisel, linaleotamisel ja reovete puhastamisel. Bakterid aitavad jõgedel ja järvedel puhtaina säilida. Piima pastöriseerimisel kuumutatakse seda temperatuurini, mis on piisav kõikide bakterirakkude hävitamiseks, ellu jäävad ainult spoorid. Et piimas leiduvad tõvestavad pisikud spoore ei moodusta, on pastöriseeritud piima joomine ohutu. Küll aga võivad ellujäänud spooridest kasvavad kahjutud bakterid piima hapendada. Bakterite kasutamine. 1. Antibiootikumide tootmisel (aktinomütseedid, tetratsükliin) 2. Vitamiinide tootmisel (propioonbakterite abil toodetakse vitamiini B12). 3. Aminohapete tootmisel (lõhna- ja maitsetugevdaja?toidulisand) 4
(tõstekõrgus). 28. Separaatorite klassifikatsioon ja kasutamine:1. separaatorid (piima, koore ja lõssi erald.) 2. puhastusseparaatorid (piima puhast.meh.lisand.) 3. Kooreseparaatorid kõrgsisaldusega koore 85% saamiseks. 4. Kohopiimaseparaatorid kalgendpiimast vadaku eemaldamiseks, kohupiimapasta saamiseks. 5. rasvaseparaatorid sulatatud või ja puhta piimarasva 99,3% saamiseks võist või piimast. 6. Selitusseparaatorid vadaku puhastamiseks peenest juustuterast. 7. bakteriofuugid bakterirakkude eraldamiseks piimast. 8. separaatorid- klarifiksaatorid piima homogeniseerimiseks-puhastamiseks. Kasut.ka õlle, veini, pärmi, õli, keemia, farmaatsia jne saaduste tootmisel. 29. Tsentrifugaalseparaatori tööpõhimõte ning piima, koore ja lõssi liikumine trumlis. Tsentrifugaaljõu tulemusel eralduvad erineva tihedusega aineosad. Koor liigub tsentrisse (tsetri lähedal olevatesse kanalitesse), lõss perifeeriasse (väljub üles suunduvate juhtteede kaudu)
peremehe valke ära. See viitab bakteriaalsete adhesiinide mehhanismile, mille puhul peremees koloniseeritakse elujõulistes kuid kahjustatud kudedes. Infektsioosne endokardiit Üle poole endokardiidi juhtumitest on põhjustatud streptokokkide poolt, veerand juhtumitest stafülokokkide poolt. Paljud neist bakteritüvedest kasvavad ka loomulikult 9 inimese nahal ja suuõõnes. Endokardiiti põhjustavad bakterirakkude, vereliistakute ja fibriini agregaadid, mis kinnituvad kahjustatud südameklapi epiteelile. Lisaks endoteeli kahjustustele ja turbulentsele verevoolule stimuleerivad põletikulised protsessid vere hüübivust, fibriini ladestumist ning fibriinist ja liistakutest moodustuva lahustumatu klombi teket. Vohavad haiguskolded on eriti pudedad ja suurendavad veresoonte topistuse riski, mis võib põhjustada infarkte. Katsed Streptococcus sanguis'ega näitavad, et see bakter on võimeline kinnituma
kodeerivaid geene või sisestatud restriktaase ja holineid ekspresseerivaid geene (Nobrega et al., 2015). Holinid on väikesed membraanivalgud, mis akumuleeruvad rakumembraanis. Nende geenidesse on programmeeritud täpne aeg, millal nad muudavad rakumembraani läbitavaks endolüsiinidele. Endolüsiinide toimel toimub mureiini lagundamine ning selle tagajärjel rakk lüüsub. Seega holinite abil on võimalik infektsiooni aega pikendada ning vältida bakterirakkude massilist lüüsumist (Wang et al., 2000). Faage jaotatakse kahte gruppi, sõltuvalt nende elutsüklitest peale bakterirakku sisenemist. Ühel juhul integreeritakse faagi genoom bakteri genoomi, kuhu ta jääb püsima ning iga rakujagunemisega paljundatakse ka faagi genoomi, ilma et peremeesrakk hävineks. Sellist tsüklit nimetatakse lüsogeenseks tsükliks. Teisel juhul hakkavad faagid bakteris kiirelt paljunema,
Vakuoolide ülesandeks on: 1. Säilitada vett ning selles lahustunud toitaineid; 2. Tekitada taimerakkudes siserõhk ehk turgor; 3. Kuhjata endasse erinevad jääkained; Rakukest Rakukest on taime-, vetika- ja seenerakkudele ning tihti ka bakterirakkudele omane paks struktuur, mis kaitseb rakke ning annab neile tugevuse. Rakukest paikneb membraanist väljaspool. Taime- ja vetikarakkude rakukest on peamiselt tselluloosist. Seenerakkude rakukesta peamine koostisaine on kitiin. Bakterirakkude rakukest on ehitatud polüpeptiididest ja/või polüsahhariididest. Rakukestast väljaspool on bakterirakul tihti veel kapsel või limakiht. Nii rakukest, kapsel kui limakiht aitavad bakterirakul muutlikes või vaenulikes keskkonnatingimustes toime tulla. STRUKTUUR FUNKTSIOON EHITUS P T S L
ohutud bakterid? 26. Oska joonise järgi põhjendada millise rakuga on tegemist. 14. Mille poolest erinevad sterilisatsioon ja desinfitseerimine; aseptika ja antiseptika? 15. Mis on generatsiooni aeg? 16. Graafiku joonistamine bakterirakkude paljunemise kohta. 17. Kuidas bakterid paljunevad? 18. Selgita, mida tähendab heterotroofne ja autotroofne bakterite puhul. 19. Kuidas jaotatakse baktereid hingamise alusel? 20. Kuidas saavad energiat fototroofid?
1898. a. kordas Martinus Beijerinick Ivanovski katseid tubakataimedega ning nimetas haigust põhjustava viiruse tubaka mosaiigiviiruseks (TMV). Järgnesid teated teistest viirushaiguistest: 1898 Loeffler ja Frosch - veiste suu- ja sõrataud 1908 Ellerman ja Bang - kodulindude leukoos 1909 Landsteiner ja Popper - poliomüeliit inimestel on viirushaigus 1915. a. näitasid Twort ning 1917. a. d'Herelle, et ka baktereid nakatavad viirused - bakteriofaagid, põhjustades bakterirakkude lüüsi. Viriooni ehitus. Viiruspartikkel sisaldab nukleiinhapet, mis kodeerib viirusspetsiifilisi valke. Viiruse geneetiliseks materjaliks on kas DNA või RNA molekul. Eristatakse üksikahelalise (ss -single strand) ja kaksikahelalise (ds - double strand) genoomiga viirusi. dsDNA viirused on näiteks loomaviirustest papilloomiviirus ning bakteriofaagidest T4 ja lambda faag; ssDNA genoomiga on bakteriofaag M13. Reoviiruste (põhjustavad hingamisteede haigusi) genoomiks on dsRNA
rakkude vajalikke struktuure ja aineid: lõhuvad membraani, DNAd, vähendavad ATP hulka, häirivad ensüümide ja ioonpumpade tööd 21. Millised rakuvälised molekulid aitavad kaasa bakterirakkude fagotsüteerimisel? · Komplement ja immuunglobuliinid 22. Kuidas bakterirakud kahjustavad eukarüootseid rakke? · Toodavad toksiine, kahjustavad seega · rakke ja nende funktsioone 23. Mis on immuunotoksiin ja tema toime? · Antikeha ja toksiini ühend, mis mõjutab
Meetod on saanud oma nime Chr. Grami järgi, kes seda 1883. aastal esmakordselt kasutas. Grami meetod on liitvärvimismeetoditest levinuim. Aja jooksul on teda oluliselt täiendatud ja modifitseeritud. Graamreaktiivsus sõltub bakteri rakukesta ehitusest, rakkude magneesiumribonukleaadi sisaldusest ja RNA ning DNA vahekorrast.. Graamreaktiivuse määramise käigus uuritakse trifenüülmetaanvärvidega (kristall-violett või gentsiaanviolett) töödeldud bakterirakkude värvuse püsimist töötlemisel etüülalkoholi või mõne teise orgaanilise lahustiga Värvide kinnitumise soodustamiseks kasutatakse peitse - Lugoli lahust või pikriinhapet. Graamnegatiivsetel mikroobidel on rakukest keerulisema ehitusega ja kõrgema lipiidsete komponentide sisaldusega ning värvub seetõttu suhteliselt nõrgemini kui graampositiivsetel mikroorganismidel. Graamnegatiivsed rakud muutuvad orgaanilise lahusti toimel värvusetuks ja täiendaval fuksiiniga värvimisel punaseks
väävelvesinikust. Põllumajanduses on tohutu suur tähtsus lämmastikku seondavatel bakteritel, eriti neil, mis muudavad õhulämmastikku nitraatideks. Mõned sellistest bakteritest, näiteks Rhizobium, elutsevad herne ja ristiku juurtes. Bakterite poolt toodetud mürgised jääkained, mida sisaldavad riknenud toiduained, võivad põhjustada seedehäireid. Piima pastöriseerimisel kuumutatakse seda temperatuurini, mis on piisav kõikide bakterirakkude hävitamiseks, ellu jäävad ainult spoorid. Et piimas leiduvad Bakterite levik, kasutamine ja tähtsus tõvestavad pisikud spoore ei moodusta, on pastöriseeritud piima joomine ohutu. Küll aga võivad ellujäänud spooridest kasvavad kahjutud bakterid piima hapendada. 7. Bakterite tähtsus Paljud bakterid elavad saprobiontidena, mis tähendab seda, et nad toituvad surnud orgaanilisest ainest
2 Puhastusseparaatorid piima puhastamiseks mehaanilistest lisanditest. 3 Kooreseparaatorid kõrgrasvasisaldusega (kuni 85%) koore saamiseks tavalisest korest ( rasva 30-40%) 4 Kohupiimaseparaatorid- kalgendunud piimast kohupiimapasta ja vadaku eraldamiseks. 5 Rasvaseparaatorid- sulatatud või ja puhta piimarasva ( rasva 99,3%) saamiseks piimast või võist. 6 Selitusseparaatorid- vadaku puhastamiseks peenest juustuterast. 7 Bakteriofuugid- bakterirakkude eraldamiseks piimast. 8 Separaatorid- klarifiksaatorid- piima homogeniseerimiseks ja puhastamiseks. Separeerimine- on protsess, kus piim lahutatakse erineva tihedusega fraktsioonideks tsentrifugaaljõu mõjul separaatori pöörlevas trumlis. Separeerimisel eemaldatakse piimarasv osaliselt või täielikult: 1 Vähese rasvasisaldusega või rasvata piima saamiseks; 2 Piimarasva kontsentreerimiseks ja kõrge rasvasisaldusega toodete valmistamiseks; 3 Piima rasvasisalduse standardiseerimiseks.
Bakterite abil toodetakse enamus piimasaadusi, näiteks hapupiim, keefir ja jogurt samuti alkoholi, antibiootikume, veiniäädikat jm. orgaanilisi ühendeid. Ka roiskumine, sealhulgas toiduainete riknemine, on bakterite tegevuse tagajärg. Inimene kasutab baktereid veel naha parkimisel, linaleotamisel ja reovete puhastamisel. Bakterid aitavad jõgedel ja järvedel puhtaina säilida. Piima pastöriseerimisel kuumutatakse seda temperatuurini, mis on piisav kõikide bakterirakkude hävitamiseks, ellu jäävad ainult spoorid. Et piimas leiduvad tõvestavad pisikud spoore ei moodusta, on pastöriseeritud piima joomine ohutu. Küll aga võivad ellujäänud spooridest kasvavad kahjutud bakterid piima hapendada. Baktereid kasutatakse *antibiootikumide tootmisel (aktinomütseedid, tetratsükliin) *vitamiinide tootmisel (propioonbakterite abil toodetakse vitamiini B12) *aminohapete tootmisel (lõhna- ja maitsetugevdajad, toidulisandid)
Põllumajanduses on tohutu suur tähtsus bakteritel, seda läm mastiku seondavatel bakteritel, eriti neil, mis m uudavad õhuläm mastiku nitraatideks. Mõned sellistel bakteritel, näiteks Rhizobium, elutsevad herne ja ristiku juures. Bakterite poolt toodetud m ürgised jääkained, mida sisaldavad riknenud toiduained, võivad põhjustada seedehäireid. Piima pastöriseeri misel kuumutatakse seda te mperatuurini, mis on piisav k õikide bakterirakkude hävitamiseks, ellu jäävad ainult spoorid. Et piimas leiduvad tõvestavad pisikud spoore ei m o odusta, on pastöriseeritud pii ma joo mine ohutu. Küll aga võivad ellujäänud spooridest kasvavad kahjutud bakterid pii ma hapendada. Baktereid kasutatakse: * antibiootikumide tootmisel (antino m ütseedid, tetratsükliin) * vitamiinide tootmisel (propioonbakterite abil toodetakse vitamiine B12) * aminohapete tootmisel ( lõhna ja maitsetugevdajad, toidulisandid)
sündroomiga lapsest loobumine), vähialased uuringud. Tänu geneetika arengule on alus pandud ka geneetiliste haiguste diagnostikale (+ ravi arenenud). DNA analüüsimise tulemusel mutantsete geenide ja seega võimalike haiguste tõenäosuse tuvastamine. Nt Huntingtoni tõbi, Alzheimer, naistel rinnavähki soodustava BRCA1 ja BRCA2 analüüsid rinnavähi ennetamiseks. + vähirakkude uurimine tõhusama vähiravi väljatöötamiseks. Lisaks ravieesmärgid: diabeetikutele bakterirakkude kaudu insuliini tootmine. Kasvuhormooni tootmine puudulike geenidega lastele. (BIOLOOGILISED PREPARAADID) Geeniteraapia immuunpuudulikkusega toimetulekuks. 2. Kaasaegse geneetika rakendusalad põllumajanduses. Transgeensed organismid. Organismi kloonimine. Sordiaretusele on tänapäeval lisandunud GMOd (nii taimed kui ka loomad). Transgeensete taimede puhul on muudetud nt vastupidavust külmale või
või transportimisest. Põhimõtteliselt toimub sel viisil eelpoolkirjeldatud glütserooli soodustatud difusioon. Konkreetse substraadi rakku transportimiseks on mitu erinevat süsteemi välja kujunenud tavaliselt siis, kui vastav substraat on rakkude kasvu seisukohalt oluline, kuid selle kontsentratsioon võib ulatuslikult varieeruda. Sel juhul on üks süsteemidest konstitutiivne ning substraadi suhtes madala afiinsusega. 14. Bakterirakkude adapteerumine näljaga. Rakkude nälgimine (mille tulemusena rakkude kasv peatub ja nad püsivad statsionaarses kasvufaasis) kutsub esile üldise stressivastuse. Kui keskkonnatingimused muutuvad toitainete ammendumise tõttu ebasoodsamaks, vallandub rakkudes esmalt nn "stringent response" (SR). SR vallandub rakkudes vastusena aminohapete näljale ja võimaldab neil adapteeruda tingimustes, kus energiaressursid on väiksemad. Selle tulemusena pikeneb rakkude generatsiooniaeg
2 punkti .................................................................................................................................................... .................................................................................................................................................... ................................................................................................................................................... 3.18. Aega, mis kulub bakterirakkude arvu kahekordistumiseks bakteripopulatsioonis, nimetatakse generatsiooniajaks. Leidke joonise abil, kui pikk on bakteri A ja bakteri B generatsiooniaeg? 4 punkti Bakteri A generatsiooniaeg on ................. Bakteri B generatsiooniaeg on ................. Millistest keskkonnafaktoritest sõltub bakterite paljunemiskiirus? a)..........................................................
Suurtel loomadel, kellel on aeglane temp. Alla 2 C, madalat soolsust, aitab ainevahetus ja eluiga pikk, on P/B madal, immutamine. ja igal aastal nad ei annagi järglasi (nt vaalalised). · Veepuhtust mõõdetakse saprobakterite arvu järgi, kolibakterite arvu · Produktsiooni määravad faktorid: järgi. Koliindeks- bakterirakkude arv 1 ml temperatuur, gaasi- ja soolareziim, vee vees. Kolitiiter- vähim veehulk (ml), milles läbipaistvus, toit, toitumissuhtes, ka on bakterirakk. hindamismeetod. Veekogu majanduslik kasutus- joogivesi, · TEISPRODUKTSIOON EI SAA transport, niisutus, elekter, kalapüük. OLLA KÕRGEM KUI Veekogu puhastus kallis, tuleks soodustada ESMAPRODUKTSIOON
Andke lühike seletus. 2 punkti ................................................................................................................................................... ................................................................................................................................................... .................................................................................................................................................. 3.18. Aega, mis kulub bakterirakkude arvu kahekordistumiseks bakteripopulatsioonis, nimetatakse generatsiooniajaks. Leidke joonise abil, kui pikk on bakteri A ja bakteri B generatsiooniaeg? 4 punkti Bakteri A generatsiooniaeg on ................. Bakteri B generatsiooniaeg on ................. Millistest keskkonnafaktoritest sõltub bakterite paljunemiskiirus? a)........................................................................... b)............................................................................ c)..............
valkudest ja DNA-st või RNA-st (mõlemaid korraga mitte!). Valgud moodustavad protektiivse kesta nukleiinhapetele (kapsiid). Genoomi suurus varieerub 2-200 kbp, dsDNA või ss DNA/RNA. Kannab faagi replikatsiooniks vajalikku infot, samuti kapsiidi valkude sünteesiks ja faagi montaaziks vajalike valkude kohta käivat infot. Faagide omadused § Virulentne faag - replikatsioon bakterirakus põhjustab viimase hävimise (lüüsi). § Tempereeritud ehk mõõdukas faag - bakterirakkude nakatumisel võib olla kaks tulemi - lüüs või lüsogeenia. Lüsogeenia on spetsiaalset tüüpi latentne viiruinfektsioon, mille käigus faagi genoom replitseerub profaagina integreerituna bakteri genoomi. § Mõned mõõdukad faagid sisaldvad bakterite geene, mis pole seotud lüüsi või lüsogeeniaga. Taoliste geenide kandumine bakteritele on transduktsioon, tulemus aga faagi konversiooniks näiteks difteeria toksiini geen > C. diphtheriae, erütrogeenne toksiin > S
haploidsele garnituurile. Teatud juhtudel, toimub aga ka geneetilise materjali vahetus bakterite vahel. Ülekanne on alati ühesuunaline ning ei ole kunagi täielikku diploidset staadiumi 1. Konjugatsioon 2. Transformatsioon 3. Transduktsioon Neil on suhteliselt lihtne paljunemine. Iga muutus pärilikus materjalis avaldub kohe tunnusena. Kuigi nad paljunevad kiiresti pooldumise teel, siis teatud juhtudel toimub bakterirakkude vahel geneetilise materjali vahetus ehk päriliku materjali edastamine teisele bakterile. Plasmiidid 1. Autonoomselt replitseeruvad ekstrakromosomaalsed elemendid (1 200 kb) 2. Võivad integreeruda kromosoomi, siis nimetatakse episoomiks. 3. Kannavad unikaalset geneetilist informatsiooni, mis võimaldab paremini kohaneda keskkonna tingimustega. 4. Loodusest isoleeritud plasmiidid võivad sisaldada mitut erinevat plasmiidi 5
Bakterite transformatsiooniks nimetatakse bakterite võimet keskkonnast DNA-d ,,üles korjata" ning lülitada enda genoomi. Transformatsiooniks pole vajalik rakk-rakk kontakt ega muul moel aktiivselt DNA- d esitleda rakkudele. Erinevalt konjugatsioonist initsieerib transformatsiooni retsipientrakk. Bakteripopulatsioonis on transformatsiooniks võimelised ainult teatud tüüpi bakterirakud, mida nimetatakse (transformatsiooniks) kompetentseteks rakkudeks. Eristatakse bakterirakkude natiivset ehk looduslikku ja kunstlikult saavutatud kompetentsust. Looduslikes populatsioonides on osa rakke kompetentsed ning võimelised vastu võtma võõr-DNA-d. Kunstlikult saavutatakse rakkude kompetentsus keemiliselt rakke töödeldes, sundides rakke DNA-d vastu võtma. Ainult osa bakteriliike on natiivselt kompetentsed, kuigi selliseid rakke on nii G(+) kui G(-) bakterite hulgas. Bakterite transformatsioon on teada ainult eubakteritel, arhedel pole transformatsiooni siiani kirjeldatud
etappi. a. Kohanemine. Bakterid peavad sobiva toitaine lagundamiseks vajalikud ühendid esmalt sünteesima. Selles etapis tuvastavad bakterid, milliseid toitaineid keskkonnas on, ja valivad neist selle, millest energiat kõige kiiremini kätte saab. b. Kiire paljunemine. Soodsates tingimustes hakkavad bakterirakud kiiresti jagunema, bakterite arv kasvab kiiresti. Üha rohkem bakterirakke hakkab keskkonda mõjutama ning selles algavad muutused. c. Tasakaalustumine. Moodustuvate bakterirakkude arv ja surevate rakkude arv on enam-vähem võrdne, st bakterite arvukus keskkonnas püsib stabiilne. Bakterite arvukus on saavutanud kõrgseisu ja seetõttu muutub keskkond nende elutegevuse tulemusena üha rohkem. d. Rakkude hukkumine. Bakterite arvukus hakkab langema, sest rakke sureb rohkem, kui tekib uusi. Lõpuks uusi rakke enam eriti ei moodustugi. Põhjusi võib olla mitu: jääkained kuhjuvad, keskkonnatingimused muutuvad või toitained lõpevad otsa.
annaabi.ee 
