Kui lisapigmente on rohkesti, võib nende värvus varieeruda lillast tumepruuni ja tumepunaseni. Võivad moodustada puhkespoore, mis järve põhjal võivad püsida elusana kümneid aastaid. Eelised ongi puhkespoorid, gaasivakuoolidega liikidel üles-alla liikumise võime, võime ahmida lühikese ajaga tagavaraks toitesooli ning siduda õhulämmastikku. Saavad elada ka siis, kui valgust väga vähe. Samuti on võimelised tootma aineid, mis peatavad võistlevatel organismidel arengu (bakteriotsiinid, antibiootikum tsüanobakteriin). Kagu-Aasias, Aafriaks ja Mehhikos on on sinivetikaid tarvitatud juba sajandeid toiduks. Kasvatamiseks erilised tiigid. Müüakse kapslite ja tablettidena, isegi sokolaadina. Üks suurema liikide arvuga vetikarühm on ränivetikad, umbes 16 000 liiki. Nad on 1-rakulised või koloniaalsed, tavaliselt hõljuvad vabalt mere- või magevees või elavad veekogu põhjas. Arvatavasti tuleb nende arvele ¼ fotosünteesi käigus
Metabioos - mikroobide vaheline suhe, kus ühe organismi elutegevus soodustab teise arengut (nt pärmseened ja äädikhappebakterid). Sünergism - suhe, kus kahe või mitme mikroorganismi põhilised omadused väljenduvad tugevamini kui üksikult eraldi kasvades (nt valgulagundajad arenevad koos intensiivsemalt). Antagonism - suhe, kus mikroobide kooskasvul üks liik pidurdab teise liigi arengut või hävitab selle. Bakteriotsiinid - bakterite poolt produtseeritud madal- või kõrgmolekulaarsed ühendid, mis on antimikroobse toime oma liigi või ka teiste liikide suhtes. 20. Mikroorganismide (modifikatsiooniline, mutatsiooniline ja kombinatiivne) muutlikkus Mikroorganismide muutlikkust seostatakse nende fenotüübi ja genotüübi muutumisega. Tulenevalt muutlikkuse iseloomust ja geneetilise info päritolust jaotatakse mikroobide muutlikkus kolmeks: 1.
bakteriofaag ja bakter). Metabioos − mikroobide vaheline suhe, kus ühe organismi elutegevus soodustab teise arengut (nt pärmseened ja äädikhappebakterid). Sünergism − kooskasvu suhe, kus kahe või mitme mikroorganismi põhilised omadused väljenduvad tugevamini kui üksikult eraldi kasvades (nt valkelagundavad organismid arenevad koos intensiivsemalt kui üksikud liigid eraldi).Antagonism − suhe, kus mikroobide kooskasvul üks liik pidurdab teise liigi arengu või hävitab selle. Bakteriotsiinid − bakterite poolt produtseeritud madal- või kõrgmolekulaarsed ühendid. Neil on antimikroobne toime oma liigi või ka teiste liikide suhtes. Seente poolt produtseeritud biotsiine nimet. antibiootikumideks. Mõjuvad tavaliselt teatud kindlale mikroobi liigile: Fütontsiidid − taimse päritoluga antibiootilise toimega ained. Nad on üheks looduslikuks teguriks võitluses mikroobidega (nt mugulsibulast ja küüslaugust on eraldatud ollitsiin)
replikatsioon, erineva koopiaarvuga. Võrreldes mikroobi kromosoomiga, sisaldavad unikaalset geneetilist infot. Plasmiidse DNA kodeeritav info tagab kiire kohastumisvõime erineates keskkonna tingimustes. Looduslikud tüved sisaldavad rohkem plasmiide, kuid laborikultuuris kaotavad plasmiidid, pole keskkonna selektiivset survet. Plasmiidi poolt kodeeritavad funktsioonid: AB. Resistentsus, virulentsus faktorid, bakteriotsiinid, biodegradatsiooni plasmiid mullabakteritel. 17. Geneetilise info ülekanne bakteritel (transformatsioon, konjugatsioon ja transduktsioon) Transformatsioon- doonori DNA molekul satub retsipetrakku väliskeskkonnast, vajalik rakkude kompetentsus, spetsiifilised DNA järjestused, võimalik ka kunstlik transformatsioon (keemilised ja elektriporatsiooni kompetendid) Kunstlikul transformatsioonil muudetakse rakukestad keemiliselt DNA-d läbilaskvaks.
bakter). Metabioos - mikroobide vaheline suhe, kus ühe organismi elutegevus soodustab teise arengut (nt pärmseened ja äädikhappebakterid). Sünergism - suhe, kus kahe või mitme mikroorganismi põhilised omadused väljenduvad tugevamini kui üksikult eraldi kasvades (nt valgulagundajad arenevad koos intensiivsemalt). Antagonism - suhe, kus mikroobide kooskasvul üks liik pidurdab teise liigi arengut või hävitab selle. Bakteriotsiinid - bakterite poolt produtseeritud madal- või kõrgmolekulaarsed ühendid, mis on antimikroobse toime oma liigi või ka teiste liikide suhtes. 20. Mikroorganismide (modifikatsiooniline, mutatsiooniline ja kombinatiivne) muutlikkus Mikroorganismide muutlikkust seostatakse nende fenotüübi ja genotüübi muutumisega. Tulenevalt muutlikkuse iseloomust ja geneetilise info päritolust jaotatakse mikroobide muutlikkus kolmeks: 1.
Kui mikroobide kooskasvul üks liik, kas pidurdab või peatab teise arengu või koguni hävitab teise, siis nende vahel on antagonism suhe. Antagonismi üks põhilisemaid mehanisme toimib metoboolsel alusel. Sageli toimub kiirema paljuneja poolt tekitatud väljakurnamis fenomen, mil tarvitatakse ära substraat ja eritatakse teise ainevahetust pärsivaid toksilisi ühendeid. Bakterite antimikroobseid metaboliite, mis võivad olla nii madal kui kõrgmolekulaarsed ühendid nimetatakse bakteriotsiinid. Neil on väga erinev antimikroobne toime mõjudes oma liigi piires või hävitades teisi oma liigist geneetiliselt kaugemaid mikroobe. Seente poolt produtseeritud biotsiine nimetatakse antibiootikumideks. Antibiootikumid mõjuvad ainult teatud kindlale organismi liigile. St neil on spetsiifiline antimikroobne tegevus spektriga. Antibiootikumid võivad, kas alandada või peatada tundlike mikroobide paljunemise. St, et kas bakteriostaatilised
Kui mikroobide kooskasvul üks liik, kas pidurdab või peatab teise arengu või koguni hävitab teise, siis nende vahel on antagonism suhe. Antagonismi üks põhilisemaid mehanisme toimib metoboolsel alusel. Sageli toimub kiirema paljuneja poolt tekitatud väljakurnamis fenomen, mil tarvitatakse ära substraat ja eritatakse teise ainevahetust pärsivaid toksilisi ühendeid. Bakterite antimikroobseid metaboliite, mis võivad olla nii madal kui kõrgmolekulaarsed ühendid nimetatakse bakteriotsiinid. Neil on väga erinev antimikroobne toime mõjudes oma liigi piires või hävitades teisi oma liigist geneetiliselt kaugemaid mikroobe. Seente poolt produtseeritud biotsiine nimetatakse antibiootikumideks. Antibiootikumid mõjuvad ainult teatud kindlale organismi liigile. St neil on spetsiifiline antimikroobne tegevus spektriga. Antibiootikumid võivad, kas alandada või peatada tundlike mikroobide paljunemise. St, et kas bakteriostaatilised
Enterobacteriaceae virulentsusfaktorid n Adhesiinid 1.¨ Tüüp I pili ¨ 2.CFAI/CFAII/CFAIII kolonisatsioonifaktorid 3.¨ Tüüp 3 pili = P-pili (mannoos- resistentne pili) 4.¨ Bundle forming pili 5.¨ Kihn . Toksiinid ¨ Eksotoksiinid ¨ Termolabiilne enterotoksiin (LT I ja LT II) ¨ Shiga-toksiin - tsütotoksiin ¨ Hemolüsiin. Invasioon ja intratsellulaarne asetus ¨ Intimin, invasiini valgud ¨ Kasvufaktorid ¨ Seerum resistentsus ¨ Kolitsiinid=bakteriotsiinid. Escherichia coli uroinfektsioon n Kuseteede infektsioonid (80% ambulatoorsetest ja rõhuv enamus haiglasisestest) n Pärinevad haige seedekulglast n Olulised virulentsusfaktorid ¨ Resistentsus seerumi surmavale toimele ¨ Hemolüsiinide produktsioon ¨ Pilide poolt vahendatud seostumine (vähemalt in vitro!) ¨ Limakihi tootmine, mis osaleb adhesioonis ¨ Tegurid, mis kaitsevad bakterit kihn. Escherichia coli infektsioon - meningiit n Vastsündinu meningiit ¨ E. coli
annaabi.ee 
