- Kapsiid - NH ümbritsev valguline kate - Proviirus - viiruse DNA latentne koopia peremehe genoomis - Revertaas ehk pöördtranskriptaas - ensüüm, mis retroviiruste ssRNA-st sünteesib komplementaarse dsDNA, mis integreerub peremehe genoomi ensüüm integraasi abil. - Faag - Iga viirus on võimeline nakatama ainult teatud tüüpi rakke. Vastavalt sellele klassifitseeritakse viiruseid loomaviirusteks, taimeviirusteks ning bakteriviirusteks e. bakteriofaagideks - Faagi tiiter - mitu bakterit nakatavat faagi on ruumalaühikus - Arhed - tuumata ja tuumaga organismide vahepealsed, elavad ekstreemsetes tingimustes (kuumaveeallikates, Surnumeres) - Mükoplasma prokarüootsed rakud, kõige lihtsamad ja väiksemad , puudub rakusein. - Kokid e kerabakterid, üks viiest bakteritüübist (eristamine morfoloogia alusel) - - Batsillid e pulkbakterid, üks viiest bakteritüübist (eristamine morfoloogia alusel)
aastal, kui tal tuli ravida Mehhikos haigeks jäänud sõdureid. Ta valmistas haigete väljaheidetest filtreeritud bakterivabad proovid, segas need patsientidest isoleeritud bakteri Shigella tüvedega ning pani segu agari plaadile kasvama. Mõne aja möödudes võis plaadil näha selgeid lüüsilaike. Edasisel uurimisel veendus d’Herell, et sellise nähtuse põhjuseks on viirused, mis nakatavad baktereid. Ta hakkas nimetama sellised viiruseid „bakteriofaagideks“, tuletades selle kreeka keelsetest sõnadest bakterion ja phagein (Sulakvelidze et al., 2001). Bakterion tähendab väikest pulgakest ja phagein sööma või alla neelama (Onions et al., 1966). Bakteriofaagide avastamine aitas palju kaasa mitmete teadusvaldkondade arengule, eriti mikrobioloogia ja bakterite geneetika arengule. Kuigi oli tõestatud, et faagidel on antimikroobne toime, ei muutunud nende kasutamine meditsiinis bakterite põhjustatud haiguste ravimisel eriti populaarseks
väga lühiajaliselt. Seetõttu on viiruste defineerimiseks vaja juurde tuua veel lisaparameetrid: 1) Viiruspartiklid assambleeritakse eelnevalt valmissünteesitud komponentidest 2) Viiruspartiklid ei kasva ega jagune 3) Puudub geneetiline info energia tootmiseks ja valgusünteesiks. Viiruste spetsiifika: Iga viirus on võimeline nakatama ainult teatud tüüpi rakke. Vastavalt sellele klassifitseeritakse viiruseid loomaviirusteks, taimeviirusteks ning bakteriviirusteks e. bakteriofaagideks. Viirusega nakatamiseks on vaja, et viiruse välispind interakteeruks rakupinna spetsiifiliste retseptoritega. Loomaviiruste retseptorid paiknevad plasmamembraaanil, faagide retseptorid bakteriraku rakukestal või kiududel e. piilidel. Viirusega nakatumise tagajärjel toimub raku metabolismi ümberlülitamine normaalselt elutegevuselt viiruse paljundamisele. Viiruste avastamine. Nimetus viirus tuleneb ladinakeelsest sõnast virus, mis tähendab tõlkes mürki
tegelikult enamasti kasulikud, kuna see võtaks viiruselt võimaluse edasi paljuneda. Nii ongi levinuimad ja ökoloogiliselt edukaimad need viirused, mis peremeesorganismi normaalset elutegevust vähe mõjutavad. 35. Bakteri-, putuka-, ja taimeviiruste eripärad. Iga viirus on võimeline nakatama ainult teatud tüüpi rakke. Vastavalt sellele klassifitseeritakse viiruseid loomaviirusteks, taimeviirusteks ning bakteriviirusteks e. bakteriofaagideks. Viirusega nakatumiseks on vaja, et viiruse välispind interakteeruks rakupinna spetsiifiliste retseptoritega. Loomaviiruse retseptorid paiknevad plasmamembraanil, faagide retseptorid bakteriraku rakukestal või kiududel e. piilidel. 36. Kuidas imetaja organism kaitseb ennast viirusnakkuste eest? Viirushaigusi ehk viroose esineb kõikidel rakulise ehitusega olenditel. Inimesel tuntakse umbes viissada levinumat viirushaigust, kuid nende arv on tegelikult arvatavasti märksa
surmatud rakud). Kapslita rakud omandasid surnud rakukultuurist midagi, mis muutis nad patogeenseteks kapsliga rakkudeks hiire immuunsüsteemile vastu seista geneetilise info kandjaks DNA. b) Bakteriofaagi T2 geneetiline informatsioon sisaldub DNA molekulis. Viirused rakusisesed parasiidid, elutegevus sõltub täielikult peremeesraku valgusünteesiaparaadist & energiat genereerivatest süsteemidest. Erinevad viirused paljunevad erinevat tüüpi rakkudes. Bakterirakke nakatavaid viirused bakteriofaagideks ehk faagideks, genoom pakitud valkkattesse. Kui viirus nakatab bakterirakku, jäävad valgud raku pinnale & rakku siseneb ainult DNA geneetilise info viiruse taastootmiseks DNA molekulis. 43. Võrrelge DNA ja RNA koostist ning ehitust. Monomeer: DNA desoksüribonukeotiid; RNA ribonukleotiid. Süsivesik: DNAl desoksüriboos; RNAl riboos. Lämmastikalused: DNAl adeniin, guaniin, tsütosiin, tümiin; RNAl ... uratsiil. Nukleotiidid:
Tõendid selle kohta, et bakteriofaagi T2 geneetiline informatsioon on talletatud DNA-s Lisatõendid selle kohta, et geneetilise informatsiooni kandjaks on DNA, avaldasid 1952. a. Alfred Hershey ja Martha Chase. Viirused on rakusisesed parasiidid, kelle elutegevus sõltub täielikult peremeesraku valgusünteesiaparaadist ja energiat genereerivatest süsteemidest. Erinevad viirused paljunevad erinevat tüüpi rakkudes. Bakterirakke nakatavaid viiruseid nimetatakse bakteriofaagideks e. faagideks. Bakteriofaagi genoom (DNA molekul) on pakitud valkkattesse. Hershey ja Chase näitasid, et kui viirus nakatab bakterirakku, jäävad valgud raku pinnale ning rakku siseneb ainult DNA. Seega sisaldub geneetiline informatsioon viiruse taastootmiseks DNA molekulis. DNA-d ja valke on võimalik valikuliselt märkida radioaktiivsete isotoopidega ja hinnata seejärel, kuhu radioaktiivselt märgistatud molekulid pärast jäävad.
Tõendid selle kohta, et bakteriofaagi T2 geneetiline informatsioon on talletatud DNA-s Lisatõendid selle kohta, et geneetilise informatsiooni kandjaks on DNA, avaldasid 1952. a. Alfred Hershey ja Martha Chase. Viirused on rakusisesed parasiidid, kelle elutegevus sõltub täielikult peremeesraku valgusünteesiaparaadist ja energiat genereerivatest süsteemidest. Erinevad viirused paljunevad erinevat tüüpi rakkudes. Bakterirakke nakatavaid viiruseid nimetatakse bakteriofaagideks e. faagideks. Bakteriofaagi genoom (DNA molekul) on pakitud valkkattesse. Hershey ja Chase näitasid, et kui viirus nakatab bakterirakku, jäävad valgud raku pinnale ning rakku siseneb ainult DNA. Seega sisaldub geneetiline informatsioon viiruse taastootmiseks DNA molekulis. DNA-d ja valke on võimalik valikuliselt märkida radioaktiivsete isotoopidega ja hinnata seejärel, kuhu radioaktiivselt märgistatud molekulid pärast jäävad.
annaabi.ee 
