Bakterite paljunemine Bakterid paljunevad pooldumise teel. See võib aset leida mitmete rakukogumite moodustumisega erinevatel tasanditel (kobarad, ahelad, kahekaupa koos jne). Harvemini võivad osad bakteriliigid paljuneda ka suguliselt (konjugatsioon). Isomorfne pooldumine pooldumisel tekivad kaks võrdse suurusega tütarrakku. Heteromorfne pooldumine pooldumisel tekivad kaks erineva suurusega tütarrakku. Generatsiooniaeg aeg, mis kulub raku moodustumisest pooldumiseni. Paljunemine leiab aset geomeetrilises progressioonis. Paljunemiskiirus sõltub mikroobi liigist, kultuuri vanusest, toitekeskkonnast, temperatuurist jt teguritest.
Kirjutatakse välja juhul, kui on teada, milline bakter tekitab infektsiooni. · Tähtis on, et sellised antibiootikumid on vähem aktiivsed heade või kahjutute bakterite vastu, kui laia toimespektriga antibiootikumid. Laia toimespektriga antibiootikumid · Toimivad paljude bakteriliikide vastu. Neid kasutatakse juhul, kui pole täpselt teada, milline bakter infektsiooni põhjustab või kui infektsiooni põhjustavad erinevad bakteriliigid. · Kahjuks tapavad nad ka palju rohkem häid või kahjutuid baktereid, kui kitsa toimespektriga antibiootikumid. Mis võimaldab kasutamise? · Antibiootikumide kasutamist haiguste ravis võimaldab asjaolu, et bakterraku ehituses ja ainevahetuses on olulisi erinevusi eukarüootse inimese rakuga võrreldes, mistõttu inimese rakke antibiootikumid ei kahjusta. Mis puhul ei toimi? · Antibiootikumid ei toimi viiruste suhtes, mis
Baktereid leidub kõikjal. Elutegevust mõjutab temperatuur ja keskkond. Paljunevad põhiliselt pooldumise teel, kuid esineb ka pungumist. Bakterid koosnevad 75–85% ulatuses veest. Bakterid omastavad väliskeskkonnast vees lahustunud toitaineid kogu raku pinnaga. Suurem osa inimesega seotud bakteritest on inimesele kahjutud, teatud bakteritega võitleb immuunsüsteem. Teatud liiki bakterid on ka kasulikud. Kuid paljud bakteriliigid on patogeensed ja põhjustavad selliseid nakkushaigusi nagu koolera, süüfilis, antraks, pidalitõbi ja muhkkatk. Kõige tavalisemad surmaga lõppevad bakteriaalsed haigused on hingamisteede nakkused. Arenenud maades kasutatakse bakteriaalsete nakkuste raviks antibiootikume. Piimhappebakterid Piimhappebakterid on bakterid, kes anaeroobses keskkonnas süsivesikute käärimisel annavad piimhappe. Piimhappebakterid põhjustavad piima hapnemist.
Kirjutatakse välja juhul, kui on teada, milline bakter tekitab infektsiooni. · Tähtis on, et sellised antibiootikumid on vähem aktiivsed heade või kahjutute bakterite vastu, kui laia toimespektriga antibiootikumid. 2. Laia toimespektriga antibiootikumid · Toimivad paljude bakteriliikide vastu. Neid kasutatakse juhul, kui pole täpselt teada, milline bakter infektsiooni põhjustab või kui infektsiooni põhjustavad erinevad bakteriliigid. · Kahjuks tapavad nad ka palju rohkem häid või kahjutuid baktereid, kui kitsa toimespektriga antibiootikumid. Näited antibiootikumidest Kitsa toimespektriga · Penitsilliinid · Polümüksiin Laiatoimelised · Beetalaktaamid · Aminoglükosiidid · Tetratsükliinid Mis võimaldab kasutamise? · Antibiootikumide kasutamist haiguste ravis võimaldab asjaolu, et bakterraku ehituses ja ainevahetuses on olulisi erinevusi eukarüootse inimese rakuga võrreldes,
Hingamine, põlemine ja fotosüntees Hingamine Hapnik (O2) võtab osa paljudest looduses toimuvatest nähtustest. Kõik elus organismid, sealjuures bakterid, hingavad. Vaid üksikud bakteriliigid, kes elavad veekogude põhjamudas, sõnnikukuhilas või sügaval mullas, ei kasuta hapniku. Neile on hapnik mürgine ja õhu kätte sattudes nad hukkuvad. Inimesed ja paljud teised organismid kasutavad hingamiseks õhus sisalduvat hapnikku. Kui võrdleme sissehingatud ja väljahingatud õhu koostist, siis selgub, et sissehingatavas õhus on rohkem hapnikku kui väljahingatavas õhus. Väljahingatavas õhus on rohkem süsihappegaasi (carbon dioxide).
Nimeta kesknärvisüsteemi haigusi. - ajupõletik - Lastehalvatus - Dementsus - a) Alzheimeri tõbi - b) Parkinsonism - Insult - Selgroo vigastused Millised on inimese kaitsemehhanismid? - Nahk ja limaskestad, - Valgelibled Kuidas kaitsevad ohutud bakterliigid nahka? - Konkureeruvad ohtlikkega Kuidas kaitsevad nahk ja limaskestad organismi? - Nahal elab ka palju kahjutuid baktereid, mis piiravad võõraste liikide kasvu (konkurents). Ohutud bakteriliigid lõhustavad ka naharasu ning selle tulemusel tekivad rasvhapped. Need hoiavad naha happelisena, mis takistab paljude ohtlike bakteriliikide kasvu. - Limaskestad katavad seedekulglat, hingamisteid, kuseteid ja suguelundeid. Limaskest koosneb õhukesest rakukihist, mida kuivamise ja lõhenemise eest katab viskoosne lima Kuidas nimetatakse valgeliblede reaktsioone haigustekitajatele? - Immuunvastus Kus tekivad valgelibled? - luuüdis
Neist esimesed mõjuvad üksnes teatud liiki bakterite puhul ja seepärast kasutatakse neid juhul, kui on täpselt teada, mis liiki bakter on haiguse põhjustanud. Laia spektriga antibiootikume kasutatakse juhul, kui bakteri liik ei ole täpselt teada või siis on arstil põhjust arvata, et neid liike on mitu. Laiatoimelised-Toimivad paljude bakteriliikide vastu. Neid kasutatakse juhul, kui pole täpselt teada, milline bakter infektsiooni põhjustab või kui infektsiooni põhjustavad erinevad bakteriliigid. Kahjuks tapavad nad ka palju rohkem häid (kasulikke) või kahjutuid baktereid, kui kitsa toimespektriga antibiootikumid: · Beetaktalamiid · Aminoglükosiid · Tetratsükliid · Kloramfenikool · Fluorokinooloonid Ülalnimetatud antibiootikumid toimivad nii grampositiivsetesse kui ka gramnegatiivsetesse bakteritesse. Kitsa toimespektriga-Toimivad kindlate bakteriliikide vastu. Kirjutatakse välja juhul, kui on teada, milline bakter tekitab infektsiooni
Mittespetsiifiline transduktsioon -- faagi satub juhuslik bakteri DNA lõik ja defektsete faafide tekkesagedus on 10-3. Spetsiifiline transduktsioon -- toimub lüsogeense bakteriraku (bakteriofaagi DNA on bakteri genoomi teatud lookuses) aktiveerumine ja faagi genoomi haaratakse kaasa bakteriaalse DNA osakesi (moodustub defektne faag). Edasi satub bakterirakk lüütilisse tsüklisse (hukkub). Transduktsiooni tagajärjel võivad osad bakteriliigid omada virulentseid omadusi (Clostridium botulinum -- neurotoksiini produktsioon). Transduktsioonil on osa ka stafülokokkide ravimiresistentsuse kujunemisel. Transformatsioon - Doonorbakterist väliskeskkonda vabanenud DNA lõigukese ülekanne retsipientrakku. DNA retsipientrakku jõudmiseks peab retsipient olema vastuvõtlik. Transformatsioon on omane sellistele perekondadele nagu Neisseria, Streptococcus, Staphylococcus, Bacillus. Osadel liikidel tekivad raku pinnale
ADP ja fosfaatrühma FOTOSÜNTEES protsess mille käigus CO2 muudetakse org. üh.teks, eelkõige suhkruteks, kasutades selleks valgusen.t · TOIMUB= taimeraku kloroplastis · ON VAJA= kloroplasti + (nähtavat) valgust + H2O + CO2 · TEKIB= C6H12O6 glükoos · mõjutavad= temp, valgushulk, mulla koostis, lehe pind/vanus, veesisaldus (mullas), CO2 konsentratsioon taimed vetiakd ja paljud bakteriliigid KLOROPLAST-- taimerakkude ja päristuumsete vetikate organell, kus toimub fotosüntees · kloroplastide sees on membraanidest moodustunud TÜLAKOIDID (väikesed mem.ga ümbritsetud kambrikesed, kus toimuvad fotosünteesi valgusstaadiumi reaktsioonid) · tülakoidid on paigutatud 11sega kohakuti ja moodustades kogumikke e GRAANE, mis on omavahel ühendatud ja tegutsevad ühtse tervikuna · kloroplasti sisemuses (STROOMAS--valguline vesilahus) asuvad vees lahustunud valgud
temperatuurist, taimede varustatavusest vee ja mineraalsete toitainetega) ning taimeliigist, lehe vanusest, füsioloogilisest seisundist ja muust. Organismide hingamisel laguneb orgaaniline aine uuesti süsihappegaasiks ja veeks. Möödunud geoloogiliste ajastute taimede fotosünteesi tulemusena on Maa atmosfääri tekkinud hapnik ning maapõue ladestunud orgaanilised kütused ( kivisüsi, nafta, gaas, põlevkivi, turvas). Fotosünteesiks on võimelised ka mõned autotroofsed bakteriliigid. Bakterite fotosünteesis ei eraldu aga hapnikku, sest nad ei saa vajalikku vesinikku mitte veest, vaid väävliühendeist. Kuni kahekümnenda sajandi keskpaigani ei mõjutanud inimtegevus meie planeedi kliimat märkimisväärselt. Viimasel ajal on aga mitmesuguste kütuste laialdane põletamine suurendanud süsihappegaasi sisaldust õhus. Ulatuslike metsaraiete tõttu väheneb pidevalt metsaga kaetud alade pindala. Kõige rohkem eraldavad õhku
Fosforiringe on väga aeglane. Väävliringe Väävliringe hõlmab nii atmosfäärilist kui sedimentaarset e. pinnases ja kivimites oleku faasi. Viimane kestab kaks ja rohkem kordi kauem. Looduses esineb väävlit ehedal kujul (S), sulfiididena, vääveloksiididena ning sulfaatidena (SO4). Väävel on elavates organismides väga nõutud element. Võtab osa valkude moodustamisest, on asendamatu aminohapete koostises. Pärast organismi surma kasutavad väävlit edasi mitmed bakteriliigid. Väävelvesinikku (H2S) aga kasutavad paljud anaeroobseid tingimusi eelistavad liigid. Inimese biogeokeemiline roll Inimene mõjutab aineringet tsüklite kiiruse ja aineringesse sisestatud komponentide kaudu. Inimtegevuse tõttu seotakse lämmastikku rohkem kui denitrifitseeritakse: N-väetised, fossiilkütuste põletamine, lämmastikku siduvate kultuuride kasvatamine, kariloomade väljaheidetest eralduv ammoniaak. Põhjustab muutusi
Jaotatakse: Mittespetsiifiline transduktsioon -- faagi satub juhuslik bakteri DNA lõik ja defektsete faafide tekkesagedus on 10-3. Spetsiifiline transduktsioon -- toimub lüsogeense bakteriraku (bakteriofaagi DNA on bakteri genoomi teatud lookuses) aktiveerumine ja faagi genoomi haaratakse kaasa bakteriaalse DNA osakesi (moodustub defektne faag) ja bakterirakk satub lüütilisse tsüklisse.Transduktsiooni tagajärjel võivad osad bakteriliigid omada virulentseid omadusi (Clostridium botulinum -- neurotoksiini produktsioon). Transduktsioonil on osa ka stafülokokkide ravimiresistentsuse kujunemisel. 24.Transformatsioon Transformatsioon - Doonorbakterist väliskeskkonda vabanenud DNA lõigukese ülekanne retsipientrakku. DNA retsipientrakku jõudmiseks peab retsipient olema vastuvõtlik. Transformatsioon on omane sellistele
defektseteks) ja annavad selle retsipiendile. Jaotatakse: Mittespetsiifiline transduktsioon — faagi satub juhuslik bakteri DNA lõik ja defektsete faafide tekkesagedus on 10-3. Spetsiifiline transduktsioon — toimub lüsogeense bakteriraku (bakteriofaagi DNA on bakteri genoomi teatud lookuses) aktiveerumine ja faagi genoomi haaratakse kaasa bakteriaalse DNA osakesi (moodustub defektne faag) ja bakterirakk satub lüütilisse tsüklisse.Transduktsiooni tagajärjel võivad osad bakteriliigid omada virulentseid omadusi. Transformatsioon − Doonorbakterist väliskeskkonda vabanenud DNA lõigukese ülekanne retsipientrakku. DNA retsipientrakku jõudmiseks peab retsipient olema vastuvõtlik. Transformatsioon on omane sellistele perekondadele nagu Neisseria, Streptococcus, Staphylococcus, Bacillus. Osadel liikidel tekivad raku pinnale nn DNA retseptorid, kuhu seotakse doonorbakterist pärit DNA lõik ja muudetakse mitmete ensüümide poolt üheahelaliseks
ühendeid), gaasina teda elusorganismid kasutada ei saa. Lämmastiku fikseerimiseks nimetatakse õhulämmastiku (N2) redutseerimist ammooniumiooniks (NH4-). Koos äikesega (mis on võimeline valmistama lämmastikoksiide) on see protsess võimaluseks elusorganismidel kasutada tohutuid atmosfääris leiduvaid lämmastikuvarusid. Lämmastiku fikseerimisega saavad hakkama vaid mõned bakteriliigid, kellest osa elavad vabalt (sinikud e. tsüanobakterid), teised on aga mutualistlikes suhetes taimedega. Tuntuim bakteriperekond selles vallas on Rhizobium, keda võib leida paljude liblikõieliste taimede juurtel nn. juuremügarates. Lämmastiku redutseerimine on energeetiliselt väga kulukas tegevus. Nii kulub bakteritel ühe lämmastikumolekuli sidumiseks 16 ATP-d. Ammonifikatsioon
kütusega biomassi lagundamiseks vajalike ensüümide tootmine oleks tõhusam METAANI TOOTMINE - anaeroobsed bakterid lagundavad orgaanilist ainet = tekib metaan, mida saab kasutada kütusena. - väiksem koormus keskkonnale - tooraine saamine on lihtsam Bakterid keskkonna puhastajatena - alternatiivid mürkkemikaalide kasutamisele tootmises = keskkonnasäästlikuse tagamiseks - reostunud pinnase puhastamisel = aretatud bakteriliigid, kes lagundavad keskkonnamürke Bioremediatsioon - pinnase biotervendamine - bakterid kasutavad mürgiseid aineid oma elutegevuses - kahjulikud ained muutuvad vähem mürgisteks ühenditeks - naftareostuste kõrvaldamine - geenmuundatud bakterite kasutamise oht = ei teata nende endi keskkonnamõju = lisatakse enesetapugeen Biorelvad - viiruste, bakterite, seente, taimsete- ja loomsete mürkide kasutamine relvana
keskmiselt 15 mg N g-1 ssinikuallika kohta (13 kg tonni ssiniku kohta). Nitrogenaas moodustab ca 10% raku valkudest, kuid osakaal vib olla ka suurem. Nitrogenaas-kompleksi formeerumist inhibeerivad lmmastikuhendid keskkonnas (NH3, NO3, org. N). N2+8H++8e-+16MgATP. 2NH3+H2+16MgADP+16Pi Lisaks N2 vib nitrogenaasi vahendusel redutseerida Denitrifikatsiooni reguleerivad tegurid erinevatel HCN, HN3, CH3NC, C2H2- atsetleen. N2 seovad ainult ksikud bakteriliigid. N2 sidumine toimub nii ruumilistel skaaladel. aeroobsetes kui ka anaeroobsetes tingimustes. N2 seovad jrgmised tsanobakterite liigid -Anabaena, Nostoc, Oscillatoria, fototroofsed bakterid - Rhodospirillum, Rhodopseudomonas, kemotroofsed bakterid -Spirillum, Azotobakter, Beijerinckia, Rhizobium, Escherichia. Lmmastiku sidumine vabalt elavate mullabakterite poolt: selleks on vaja molbdeeni, rauda, Mg, ATP. bakterid kasutavad nitrogenaasi kaitsmiseks hapniku eest erinevaid
Transduktsioon jaotatakse: Mittespetsiifiline transduktsioon - faagi satub juhuslik bakteri DNA lõik ja defektsete faagide tekkesagedus on 10-3 Spetsiifiline transduktsioon - toimub lüsogeense bakteriraku (bakteriofaagi DNA on bakteri genoomi teatud lookuses) aktiveerumine ja faagi genoomi haaratakse kaasa bakteriaalse DNA osakesi (moodustub defektne faag). Edasi satub bakterirakk lüütilisse tsüklisse (hukkub). Transduktsiooni tagajärjel võivad osad bakteriliigid omada virulentseid omadusi (Clostridium botulinum -- neurotoksiini produktsioon). Transduktsioonil on osa ka stafülokokkide ravimiresistentsuse kujunemisel. 24. Transformatsioon Doonorbakterist väliskeskkonda vabanenud DNA lõigukese ülekanne retsipientrakku. DNA retsipientrakku jõudmiseks peab retsipient olema vastuvõtlik. Transformatsioon on omane sellistele perekondadele nagu Neisseria, Streptococcus, Staphylococcus, Bacillus
anaeroobsed batsillid. Sellised erinevatest organismidest moodustunud biofilmid võivad oma koostiselt püsida stabiilsetena tänu väljakujunenud interaktsioonidele erinevate liikide vahel, kuid seda stabiilsust võivad mõjutada mitmed keskkonnategurid. Näiteks kui indiviid otsustab süüa suuremas koguses süsivesikuid sisaldavaid toite või jooke, siis tema suu mikroflooras saavad kasvueelise happelist keskkonda taluvad bakteriliigid nagu Streptococcus mutans ja Lactobacillus spp., mis produtseerivad piimhapet ja seeläbi soodustavad hamba emailikihi lagunemist ning kaariese teket. Parodontiidi puhul on keskkonna tingimuste osakaal põletiku tekkimises vähem selgem. Kui hamba ja igeme vahel olevat biofilmi e. hambakattu pidevalt ei eemaldata harjamise ja hambaniidiga, siis lõpuks võib ta tekitada organismis põletikulise vastuse, mille käigus suureneb seerumisarnase eritise (gingival cervicular fluid) hulk
annaabi.ee 
