peab tööandja kindlaks määrama nakatamisohu laadi, suuruse ja kestvuse. Selleks korraldatakse riskianalüüs, mille eesmärgiks on selgitada välja bioloogiliste ohutegurite ohud ja nende allikad, hinnata võimalikku mõju töötajate tervisele, riskide kontrollimine ja mõõtmete rakendamine. 4. BIOLOOGILISTE OHUTEGURITE PÕHJUSTATUD HAIGUSED Bakterid võivad põhjustada klamüüdiat, toksoplasmoosi, teetanust, botulismi, difteeriat, koolerat jne. Bakterihaiguseid on võimalik ravida antibiootikumidega ning abi on ka vaktsineerimisest. Viirused võivad põhjustada hepatiiti, herpest, HIV-d. Neid ei ole võimalik antibiootikumidega ravida, aitab ainult vaktsineerimine. Seened toodavad mükotoksiine. Hallitusseened tekitavad niiskes keskkonnas nii seintele kui ka toiduainetele hallitust. Kontaktis nahaga ja sissehingamisel põhjustavad need ärritus- ning allergianähtusid.
o Stimuleerib antikehade teket o Bakterid sünteesivad vitamiine, nt B-rühma vitamiiine ja K. o Bakterid, miks inimese organismi tungides põhjustavad haigusi, nimetatakse patogeenideks. o Enamike neist moodustavad mürgiseid aineid e. toksiine, mis kutsuvad esile koekahjustusi. o Haigestumiseks on vaja kindlat hulka tõvestavaid haigustekitajaid o Erinevalt viirushaigustest saab bakterihaiguseid ravida antibiootikumidega, abi on ka vaktsineerimisest. DIFTEERIA o Levimisviis: piisknakkus o Haigusnähud: tursunud lümfisõlmed, köha, häälekaotus, palavik, neelamisraskused. o Ennetamine: mitmed vaktsineerimised o Ravi: ravitakse antioksiiniga ja antibiootikumidega SALMONELLOOS o Levimisviis: saastunud toidu- ja joogiga o Haigusnähud: iiveldus, peavalu, oksendamine, kõhulahtisus
annaabi.ee 
