Tsütoplasmas eristatakse ribosoome, mitmesuguseid erinevate funktsioonidega teralisi moodustisi, vakuoole, nukleoide. Ribosoomid vastutavad bakteri rakus valgu sünteesi eest. 8. Nukleoid Geneetiline materjal paikneb bakteritel DNA molekulis, mis esineb tsütoplasmas enam-vähem kompaktse moodustisena. Nukleoid ei ole piiritletud tuumamembraaniga ning seda nimetatakse ka genofooriks. Ta sisaldab DNA niiti. See niit kujutab endast suletud ringi ja seda nimetatakse bakteriaalseks kromosoomiks. 9. Viburitest Viburid on bakteri liikumisorganiteks. Nad on niidikujulised, valgulise koostisega ning kinnituvad tsütoplasmas paiknevale basaalgraanulile. Arvatakse, et basaalgraanul on viburite ATP-aasi energiaallikaks. Viburite kuju võib olla silinderjas või lindikujuline Viburid paiknevad otstes või ümber rakukeha. Neid võib olla üksikult või arvukalt. 10. Narmatest Narmad ehk karvad (pili) on torujad moodustised, mis esinevad paljudel
on küünel algul valged või kollased laigud. Selle tagajärjel võib küüs pakseneda ning ka pudeneda. Kui silmal on kriimustus ja bakterid on kandunud küüntelt kontaktläätsedele ja seejärel kokkupuutunud silmaga, võib see olla väga ohtlik. Seenelised nakkused ei esine väga tihti, kuid need võivad lõppeda pimedaks jäämisega. Neid ravitakse tavaliselt seenevastaste silmatilkade või tablettidega. (Gardner 2018). .1.2 Konjunktiviit Üheks levinuimaks bakteriaalseks silma infektsiooniks on konjunktiviit. Konjunktiiv on õhuke läbipaistev silmakiht, mis katab silma valget osa. Konjunktiviidi korral on konjunktiiv põletikuline või paistes. Sellega võib nakatuda vaid üks silm või ka mõlemad silmad. Mõned konjunktiviidi vormid on väga nakkavad. Konjunktiviidi sümptomid: sügelus või põletus tunne ühes või mõlemas silmas; liigne pisaravool; eritis ühest või mõlemast silmas; paistetus; silmavalged roosad; fotofoobia.
· Valkude seedet eesmagudes iseloomustavad ulatuslikud keemilised protsessid, mis seisnevad lõhustumises, ümbermoodustumises ja mitmesugustes sünteesides. · Mikroorganismid võivad sünteesida asendamatuid aminohappeid ja neist valke mittevalgulistest lämmastikku sisaldavatest ühenditest (nt karbamiididest). · Bioloogiliselt väheväärtuslikud taimsed valgud muudetakse kõrgväärtuslikuks bakteriaalseks valguks, mis seedetrakti alumistes osades kergesti lõhustub ja pärast resorbtsiooni lülitub looma ainevahetusse. (lk 154, Männik, Biokeemia) Roiskumine. Roiskumine algab valkude lõhustumisega mikroobide ensüümide toimel aminohapeteni ja edasi mitmesuguste laguproduktideni, mis sageli on toksilise iseloomuga. Keemilistest reaktsioonidest täheldatakse roiskumisel hüdrolüüsi, desamiinumist, dekarboksüülumist, oksüdatsiooni, reduktsiooni, metüülumist ja
Pepsiini toimel lõhustuvad valgu molekulid üle peptoonide ja teiste hüdrolüüsi vaheproduktide osaliselt kuni aminohapeteni. Peensooles toimub toitainete edasine lõhustumine ja laguproduktide imendumine. Seedetrakti ülemistes osades osaliselt hüdrolüüsunud toidu koostisosadele avaldavad peensooles mõju pankrease (olulisim osa, toimides kõikidesse toidu koostisosadesse) ja peensoole nõre ensüümid. Bioloogiliselt madala väärtusega taimsed valgud muudetakse kõrgeväärtuslikuks bakteriaalseks valguks, mis seedetrakti alumistes osades kergesti lõhusub ja pärast resorptsiooni lülitub looma ainevahetusse. Mäletsejaliste eesmagudes toimivad valkudesse bakterite, infusiooride ja pärmide ensüümid. Toime iseloomu poolest sarnanevad bakteriallsed ensüümid trüpsiiniga, lõhustades valgu molekulides pepsiidsidemeid pH 6-7 juures. Osade ensüümide toimel lõhustuvad peptiidahelad aminohapeteni. Osa aminohappeid allutatakse ka desamiinimisele.
Tsütoplasmas eristatakse ribosoome, mitmesuguseid erinevate funktsioonidega teralisi moodustisi, vakuoole, nukleoide. Ribosoomid vastutavad bakteri rakus valgu sünteesi eest. 8. Nukleoid Geneetiline materjal paikneb bakteritel DNA molekulis, mis esineb tsütoplasmas enam-vähem kompaktse moodustisena. Nukleoid ei ole piiritletud tuumamembraaniga ning seda nimetatakse ka genofooriks. Ta sisaldab DNA niiti. See niit kujutab endast suletud ringi ja seda nimetatakse bakteriaalseks kromosoomiks. 9. Viburitest Viburid on bakteri liikumisorganiteks. Nad on niidikujulised, valgulise koostisega ning kinnituvad tsütoplasmas paiknevale basaalgraanulile. Arvatakse, et basaalgraanul on viburite ATP-aasi energiaallikaks. Viburite kuju võib olla silinderjas või lindikujuline Viburid paiknevad otstes või ümber rakukeha. Neid võib olla üksikult või arvukalt. 10. Narmastest Narmad ehk karvad on torujad moodustised, mis esinevad paljudel bakteritel
nukleoide. Ribosoomid vastutavad bakteri rakus valgu sünteesi eest. 8. Nukleoid Geneetiline materjal paikneb bakteritel DNA molekulis, mis esineb tsütoplasmas enam-vähem kompaktse moodustisena. Nukleoid ei ole piiritletud tuumamembraaniga ning seda nimetatakse ka genofooriks. Ta sisaldab DNA niiti. See niit kujutab endast suletud ringi ja seda nimetatakse bakteriaalseks kromosoomiks. 9. Viburitest Viburid on bakteri liikumisorganiteks. Nad on niidikujulised, valgulise koostisega ning kinnituvad tsütoplasmas paiknevale basaalgraanulile. Arvatakse, et basaalgraanul on viburite ATP-aasi energiaallikaks. Viburite kuju võib olla silinderjas või lindikujuline Viburid paiknevad otstes või ümber rakukeha. Neid võib olla üksikult või arvukalt. 10. Narmastest
Pepsiini toimel lõhustuvad valgu molekulid üle peptoonide ja teiste hüdrolüüsi vaheproduktide osaliselt kuni aminohapeteni. Peensooles toimub toitainete edasine lõhustumine ja laguproduktide imendumine. Seedetrakti ülemistes osades osaliselt hüdrolüüsunud toidu koostisosadele avaldavad peensooles mõju pankrease (olulisim osa,toimides kõikidesse toidu koostisosadesse) ja peensoole nõre ensüümid. Bioloogiliselt madala väärtusega taimsed valgud muudetakse kõrgeväärtuslikuks bakteriaalseks valguks, mis seedetrakti alumistes osades kergesti lõhusub ja pärast resorptsiooni lülitub looma ainevahetusse. Mäletsejaliste eesmagudes toimivad valkudesse bakterite, infusiooride ja pärmide ensüümid. Toime iseloomu poolest sarnanevad bakteriallsed ensüümid trüpsiiniga, lõhustades valgu molekulides pepsiidsidemeid pH 6-7 juures. Osade ensüümide toimel lõhustuvad peptiidahelad aminohapeteni. Osa aminohappeid allutatakse ka desamiinimisele.