teismelisena või 20ndates eluaastates. Pneumokokknakkus 9 Pneumokokiks nimetatakse mikroobi, mille ladinakeelne nimi on Streptococcus pneumoniae. Pneumokokke on üle 90 alatüübi ehk serotüübi. See mikroob võib põhjustada keskkõrvapõletikku ja põskkoopapõletikku, teatud alatüübid ka kopsupõletikku, ajukelmepõletikku, baktereemiat ehk sepsist jne. Pneumokokkvaktsiin annab kaitse kindlate pneumokokkide alatüüpide eest ning kaitseb meningiidi ja sepsise eest, osaliselt ka keskkõrvapõletiku ja kopsupõletiku eest. Mitmetes Euroopa maades kuulub pneumokokkvaktsiin riiklikesse immuniseerimiskavadesse. Laste kõrge hõlmatuse korral vaktsinatsioonidega väheneb oluliselt ka täiskasvanute haigestumine tõsistesse pneumokokknakkustesse, kuna lapsed on peamised pneumokokknakkuse levitajad.
S.agalactiae positiivsete emade lapsed koloniseeruvad sünnituse käigus. Enamusel lastest infektsiooni ei teki, kuid 0,5-1,0%-l areneb pneumoonia, sepsis ja/või meningiit. Teised selle grupiga seotud nakkused on uroinfektsioon, haavainfektsioon, sh diabeetiliste haavandite kolonisatsioon jne. • Grupp C 6 Streptokokid põhjustavad mõnikord farüngiiti, baktereemiat, endokardiiti, pneumooniat jne. S dysgalactiae, S.equi (hobustel). • D-grupi streptokokid: enterokokid ja teised fekaalsed streptokokid. Olulisemad on Enterococcus faecalis ja Enterococcus faecium. Tegemist on normaalse soolefloora mikroobidega. Võivad põhjustada infektsioone kõhuõõnes (peritoniit), eriti peale traumat, millega kaasneb õõnesorgani rebend või perforatsioon, uroinfektsioone, prostata põletikke, baktereemiat jne. Samuti koloniseerivad diabeetilisi ja
täiskasvanutel 20…30%. Levik inimeselt inimesele on harv. Kopsuhaiguse risk tõuseb eelneva viirusliku hingamisteede haigusega või muu hingamisteedeprobleemi korral. Meningiidirisk on kõrgeim lastel ja eakatel. Kuigi haigus on üldlevinud, on ta sagedasem külmadel kuudel. Haigused. Meningiit. Peamine meningiiditekitaja pärast Hib-vaktsineerimise algust, raskemate tagajärgedega: suremus 20%, rasked jääknähud 20% (kuulmishäired). Võib levida KNS-i pärast baktereemiat, kõrva- või siinuste infektsioonhaigusi, peatraumat (subarahnoidaalruumi ja ninaneelu seose tekkimisel). Vastsündinutel harv, peamine lastel ja täiskasvanutel. Suremus ja tõsised neuroloogilised puudused on 4…20 korda tõenäolisemad kui teiste põhjustega meningiitide puhul. Pneumoonia. Ägeda algusega krupoosne pneumoonia, letaalsusega 5% (vanemaealistel, immunokompromiteeritutel). Algus: tõsised külmavärinad, palavik 39…41°C
intubatsioone (Elwood et al 2002). Orotrahheaalse intubatsiooni korral esineb võrreldes nasotrahheaalse intubatsiooniga vähem lamatisi ning nende teke on seotud peamiselt intubatsioonitoru mansetiga. Nasotrahheaalse intubatsiooni korral esineb lamatisi ja naha kahjustusi veel ka ninasõõrmetel (Morton jt 2005). Battersby jt (2007) uurimistööst selgus, et nasotrahheaalselt intubeeritud patsientidel võib esineda rohkem akuutset sinusiiti, mis omakorda võib tekitada baktereemiat. 4.2. Ettevalmistus lapse intubatsiooniks 4.2.1. Lapse intubeerimiseks vajaminevad vahendid Aspiratsioonisüsteem ja -kateetrid Aspiratsioonisüsteem on haigla seintesse paigutatud alarõhku tekitav seade. Aspiratsioonisüsteemile lisatakse aspiraator, milles on hekordne eritiste kogumiskott ja steriilne aspiratsioonikateeter, millega teostatakse aspiratsioon (Iivanainen jt 1997).
annaabi.ee 
