2001 2011 13,8% Eesti 12,3% Leedu 11,6% 12,2% Läti 11,4% 11,9% 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 Toote- ja impordimaksude muutused baaskasvutempo alusel võrdluses Soome, Rootsi, Läti ja Leedu analoogsete näitajatega vaatlusperioodi lõikes 1,25 1,20 1,15 Eesti 1,10 EL (27 riiki) Soome 1,05 Läti Leedu
0.85 0.8 Joonis 3. Eesti valitsussektori hariduskulude taseme baaskasvutempode võrdlus Läti, Leedu, Soome, Rootsi ja Euroopa keskmisega aastatel 2002–2012 (autori koostatud) Jooniselt on näha, et 2008. aastal oli üldine tendents baaskasvutempol tõusta – see on seotud otseselt SKP langemisega kriisiaastatel. Kõige teravam kõikumine oli Leedul, kus see oli 2007. aastal 0,87 ja juba 2009. aastal 1,13. Suuruselt teise kõikumisega oli Läti, mille baaskasvutempo oli 2003. aastal 0,95 ja 2009. aastal lausa 1,17. Neile järgnes Eesti, kus liikumine toimus sarnaselt Leeduga, kuid väiksema varieeruvusega. 2007. aastal oli baaskasvutempo Eestis 0,87 ning 2009. aastaks oli see 1,04. Ka Rootsil ja Soomel esines kõikumisi, kuid juba palju väiksemaid kui Balti riikidel. 8 Kokkuvõte Eesti hariduskulutuste tase SKP suhtes on vaadeldavas aegreas omajagu kõikunud.
Kui ahelindeksid – geomeetriline keskmine. 59.Aegrea väärtuste muutumist iseloomustavad näitarvud – Absoluutne juurdekasv eelmise elemendi väärtusega võrreldes ehk aheljuurdekasv leitakse valemiga da=yt-y(t-1) [t ja t-1 on allindeksid) ja absoluutne juurdekasv mingi baasiks võetava väärtuse suhtes leitakse valemiga db=yt-y1.. Kasvutempo on nähtus iseloomustava tunnuse vaadeldava momendi ja mingi eelmise momendi väärtuse suhe. Baaskasvutempo leidmiseks valem ib=yt/y1. Ja VAADATA EXCELI TABELIST TÄPSELT KUIDAS KÄIB!!! 60.Aegridade tasandamine libiseva keskmise meetodil ja eksponentsiaalne tasandamine – Libiseva keskmise meetod – leitakse tunnuse iga väärtuse ja tema naaberväärtuste aritmeetiline keskmine (vahel ka mediaan).Eksponentsiaalne tasandamine – lühemate ja stabiilsemate aegridade korral. Ei kaota aegrea algusest ja lõpust informatsiooni ära. 61
annaabi.ee 
