metall; selle eraldas 1808 H. Davy. Kasutatakse Baariumi kasutatakse peamiselt sulamite valmistamiseks ning getterina, kuid teda lisatakse ka materjaldele, millest tehakse radioaktiiv- ja röngenikiirguse vastaseid kaitsevahendeid. Baariumisooli kasutatakse värvides, klaasi- , tekstiili- ja paberitööstuses, pürotehnikas, meditsiinis, analüütilises keemia. Looduses leidub baariumi vaid ühendeina, millest tavalisimad on baariumsulfaat BaSO4 ja baariumkarbonaat BaCO3. Tööstuslikult saadakse baariumi barüüdist või viteriidist toodetud baariumoksiidi BaO vaakumis alumiiniumi või räni manulusel temperatuuril 1200 kraadi redutseerides või sulatatud baariumisoodi elektrolüüsides
viljakeha ja ka näiteks külmakindlaid sorte. Radioaktiivsus põllumajanduses on asendamatu. Nii nagu meditsiinis, ei saa ka põllumajanduses radioaktiivsusega kergelt ümber käia: - füüsikalis-keemiliste omadustega radioaktiivsed ained tuleb ladustada eraldi, et ei tekiks ohtlikke reaktsioone. - töö tohib toimuda ainult laborites, kus on tagatud kiirgustegevuse ohutustehnika. Põllumajanduses kasutatav radioaktiivne aine on baariumkarbonaat, mille eriaktiivsus on 11 MBq/mg ja kiirguse liigiks on beetakiirgus. 4 Tuumareaktorid Radioaktiivsust kasutatakse ka tuumareaktorites. Selle käigus lagundatakse raskeid tuumi ja seejärel vabaneb soojusenergia. Vabanevat energiat on võimalik kasutada näiteks elektrienergia saamiseks. Ahelreaktsioon toimub kas uraaniisotoobiga või plutooniumiga.
kõik metallid mis asuvad pingereas vesinikust vasakul pool ! N: alumiinium + väävelhape Neutralisatsiooni reaktsioon- aluse ja happe vaheline reaktsioon kus tekivad sool ja vesi Hape + alus = sool + vesi N: vesinikkloriid hape + raud(III) hüdroksiid Hape + aluseline oksiid = sool +vesi N: vesinikbromiid hape + kaltsiumoksiid Hape + sool = uussool + uushape ! reaktsioon kulgeb ainult siis, kui tekib võetud happest nõrgem hape! N: divesiniksulfiidhape + naatriumkloriid N: baariumkarbonaat + väävelhape Happed lagunevad kuumutamisel = happeline oksiid + vesi ALUSED- on aine, mis annab vesilahusesse hüdroksiidioone. Aluste liigitamine: 1) leelised- vees hästilahustuvad tugevad alused N: 2) nõrgad alused ( enamasti vees praktiliselt lahustamatud) N: Leeliste saamine: aluseline oksiid + vesi = hüdroksiid; metall + vesi =hüdroksiid + vesinik Keemilised omaduse: alus + hape = sool + vesi N: naatriumhüdroksiid + fosforhape
kõik metallid mis asuvad pingereas vesinikust vasakul pool ! N: alumiinium + väävelhape Neutralisatsiooni reaktsioon- aluse ja happe vaheline reaktsioon kus tekivad sool ja vesi Hape + alus = sool + vesi N: vesinikkloriid hape + raud(III) hüdroksiid Hape + aluseline oksiid = sool +vesi N: vesinikbromiid hape + kaltsiumoksiid Hape + sool = uussool + uushape ! reaktsioon kulgeb ainult siis, kui tekib võetud happest nõrgem hape! N: divesiniksulfiidhape + naatriumkloriid N: baariumkarbonaat + väävelhape Happed lagunevad kuumutamisel = happeline oksiid + vesi ALUSED- on aine, mis annab vesilahusesse hüdroksiidioone. Aluste liigitamine: 1) leelised- vees hästilahustuvad tugevad alused N: 2) nõrgad alused ( enamasti vees praktiliselt lahustamatud) N: Leeliste saamine: aluseline oksiid + vesi = hüdroksiid; metall + vesi =hüdroksiid + vesinik Keemilised omaduse: alus + hape = sool + vesi N: naatriumhüdroksiid + fosforhape
ISESEISEV TÖÖ 8.a klass Koostanud: Grete Mitt Juhendaja: õp.Karoliina Tõnisson 25.11.2011 Baarium (Ba) Keemiline element Baarium tuleb kreeka keelest barys "raske". Baarium on leelismuldmetall. Keemiliste elementide perioodilisussüsteemis asub IIA.rühmas ja 6.perioodis. Baariumi järjekorranumber on 56, aatommass 137,34 amü. Looduses leidub baariumit vaid ühendeina, millest tavalisemad on näiteks baariumsulfaat (BaSO4) või baariumkarbonaat (BaCO3). Looduslik baarium koosneb 7-est stabiilsest isotoobist. Tööstuslikult saadakse baariumi barüüdist või viteriidist. Baarium on hõbevalge läikiv metall, sulamistemperatuur on 727 kraadi, tihedus 3,63 Mg/m3. Baariumi sisaldus maakoores on 0.0425% ja merevees 13 µg/L . Seda esineb mineraalides barüüt (sulfaat) ja viteriit (karbonaat). Haruldane kalliskivi nimega bentoniit sisaldab samuti baariumi. Rohkesti leidub seda Hiinas, Saksamaal, Indias, Marokos ja U.S.As. Kuna baarium
luudesse. Toiduga saab inimene keskmiselt päevas 0,6-1,7 mg baariumit. Tugev mürgitus tekib 0,2-0,5 g baariumkloriidi BaCl2 sissevõtmisel, surmavaks annuseks peetakse 0,8-0,9 g BaCl2. Vees rasklahustuva baariumkarbonaadi BaCO3 surmavaks annuseks hinnatakse 3,5 g. Baariumkloriidist suurem annuse kogus on tingitud sellest, et BaCO 3 reageerib maos aeglaselt seal sisalduva soolhappega, moodustades lahustuva baariumkloriidi. Baariumkarbonaat kuulub ka rotimürgi koostisesse. Baariumiühendite sissevõtmisel tekkiva mürgituse tunnusteks on süljevool, valud maos, oksendamine, korrapäratu pulss, külm higi, südametegevuse, närvisüsteemi ja ajutegevuse häired. Ägeda mürgituse puhul on baariumiühendite esimeseks tunnuseks äge mao- ja peensoolepõletik, mis võib umbes ühe tunni jooksul lõppeda surmaga. Baariumiühendite mürgituse puhul tuleb kannatanule kiiresti vastumürgiks anda 1 %-list Na 2SO4 või MgSO4
kaltsiumhüdroksiid+vask(II)kloriid baariumnitraat+naatriumsulfaat kaltsiumnitraat+kaaliumsulfaat baariumhüdroksiid+raud(II)kloriid magneesiumbromiid+väävelhape tsink+vask(II)nitraat Kas järgmised reaktsioonid toimuvad või mitte? Toimuvate reaktsioonide kohta kirjuta ja tasakaalusta reaktsioonivõrrandid. naatriumsulfaat + kaaliumkloriid kaltsiumkloriid + kaaliumkarbonaat naatriumsulfiid + väävelhape hõbe + vesinikkloriidhape baariumkarbonaat + fosforhape lämmastikhape + naatriumkarbonaat kaaliumsulfiid + vesinikkloriidhape vask + süsihape baariumkloriid + naatriumkarbonaat naatriumkloriid + väävelhape naatriumsulfaat + baariumkloriid kaltsiumkloriid + kaaliumsulfit naatriumsulfiid + plii(II)kloriid hõbe + naatriumkloriid kaaliumkarbonaat + fosforhape väävelhape + magneesiumkarbonaat kaaliumsulfaat + vesinikkloriidhape vask + tsinkkloriid
annaabi.ee 
