aitavad orgaan. Aineid lagundada b) Jämesoole bakterid toodavad K- vitamiini c) jämesoolde asunud bakterid, kes ei lase sinna elama patogeenseid baktereid. 6. Bakterhaiguste ravi a) Vaktsineerimine b)hoidumine nakatumisest c)ennetav profülaktika d) ravimine antbiootikumidega e) isiku- ja toiduhügieen f) toidu õieti läbiküpsetamine 7. Bakterite roll looduses a) muudavad orgaanilise aine mineraalaineks b) mügar- ja azotobakterid seovad õhulämmastikku ehk teevad taimedele lämmastiku kättesaadavaks. 8. Pastöörimine toimub 70-90°C ,hävivad bakterirakud ja toimub 60-120 sekundit 9. Steriilimine toimub 110-120°C, hävivad bakterirakud ja spoorid toimub 20- 30 min 10.Spoor suudab säilida rasketes oludes kõrget temperatuuri, samuti kakuivamist. Bakter seda ei suuda. 11.Aeroobid-bakterid, kes vajavad õhuhapnikku, elavad vees, naha pinnal, mullas ja kompostihunnikus - kõdubakterid.
· Ainuraksed ( elu sõltub keskkonnast ) · Hulkraksed Mikrobioloogia ül: · Leida võimalusi mikroobide kasutamiseks inimese huvides ( nt. ravimitööstus: vaksiinid; veinitööstus: pärmseened, pärm; ensüümid ) Biotehnoloogia teel. · Leida abinõud mikroobide kahjuliku mõju vähendamiseks, ennetamiseks. · Mikroorganismide kasutamine molekulaargeneetiliste protsesside uurimisel. MIKROBIOLOOGIA HARUD: · Põllumajandus huumuse teke. Azotobakterid segatakse seemnetega, soodustab lämmastiku omandamist · Tööstuslik toiduained, revimind, parfürmeeria. · Veterinaarne nakkushaiguste tekitajate uurimine · Meditsiiniline nakkushaiguste tekitajate uurimine · Erimikrobioloogia käsitleb patogeenseid mikroobe. MÕISTED: Patogeensed mikroogid tekitavad haigusi Apatogeensed mikroobid ei ole tõvestavad inimesele ja loomadele
elavad bakterid. ANAEROOBNE HINGAMINE- kasutavad hapniku asemel sulfaat- ja nitraatioone, eritavad keskkonda nende redutseeritud vorme. Kääritajad bakterid. Enamik fotosünteesijaid saab elama ka anaeroobses keskkonnas. Bakterid on looduses olulised orgaanilise aine lagundajad ehk destruendid, nad tagavad atmosfääri taimede poolt omastatud süsihappegaasi ja suurendavad mullas huumuse hulka. Osa bakteritest suudavad lämmastikuallikana kasutada õhulämmastikku (mügar-ja azotobakterid). Bakterid tagavad looduses ainete ringluse. 5 Bakterite kasutamine biotehnoloogias Baktereid kasutatakse toiduainetööstuses. Kasutatakse puhaskultuure, st ühte kindlat bakteriliiki iga konkreetse toiduaine valmistamiseks. Bakterite abil on toodetud näiteks juust, jogurt, hapukoor, etanool, keefir, hapukoorevõi, mikrobioloogiline äädikhape, osa
organismide elutegevuse tagajärg. 75% kogu lämmastikust asub atmosfääris (78,09 mahu%), kus ta on valdavalt molekulaarsel kujul, st. N2- na. See ongi lämmastikuringe üks iseärasusi. Ringes muutub lämmastiku oksüdatsiooniaste ning moodustub orgaanilisi ja anorgaanilisi ühendeid. Lämmastikuringe etapid: 1) õhkkonnas olev vaba molekulaarne lämmastik (N2) on vahetult kättesaadav ainult vähestele bakteritele (mügar- ja azotobakterid jne.), kes redutseerivad (taandavad) N2-e ammooniumiks (NH4+) ja sisestavad selle orgaanilistesse ühenditesse; Äikesega tuuakse atm.-st alla kuni 15 kg/ha N-i. 2) taimed ja suur osa mikroobe toituvad mineraalsete lämmastikuühendite (ammooniumisoolade, nitraatide) lämmastikust; 3) loomad vajavad orgaaniliste ühendite, peamiselt valkude lämmastikku; Endla Reintam, 2008/2009 33
annaabi.ee 
