Antikehade manustamine viib spetsiifilise immuunsuse tekkele (immuunmälu); Loomulik: haiguste läbipõdemisel Kunstlik: vaktsineermine. Vaktsiinid: mikroorganismide, nende koostisosade või produktide suspensioon, mis inimesele manustamisele kutsub esile immuunvastuse, et vältida nakkushaiguste levikut. Vaktsiinid jagunevad: 1. Elusvaktsiinid: valmistatakse nõrgenenud virulentsusega või avirulentsetest mikroorganimsidest, peamiselt viirustest. Põhjustab organimsi nakatumise, kuid ei põhjusta haigust. 2. Inaktiveeritud e surmatud vaktsiinid. 3. Anatoksiin (kuulub inaktiveeritud vaktsiinide hulka): bakterite endotoksiinid, mis on töödeldud keemiliste või füüsikaliste meetoditega, et toksiin on kaotanud oma toksilised omadused, säilitades immunogeensed omadused. 20. Põletik, põletiku kulg, põletiku kliinilised tunnused. Põletiku lõpe, põletiku levik
Esineb rohkem arengumaades: Iraanis, Türgis, Pakistanis. Arenenud riikidesse levivad saastunud villaga ja nahkadega. Ka Eestis on siberi katku olnud. Viimane inimese haigestumine registreeriti 1968 a. Professionaalsesse riskigruppi kuuluvaid inimesi (veterinaarid, nahavabrikute töölised) vaktsineeritakse. Et inimesed ei nakatuks tuleb siberi katku surnud loomade laibad matta vähemalt 1.8 m sügavusele või põletada. Koduloomi peab vaktsineerima (kasutatakse elusvaktsiini avirulentsetest tüvedest). Inimeste puhul kasutatakse surmatud vaktsiini. Kinnaste ja kaitseriietuse kandmine ka aitab. B. anthracise virulentsusfaktorid. 1. Paks glutamiinhappest koosnev kapsel, mis takistab fagotsütoosi. 2. Valgulised eksotoksiinid (tursetoksiin ja letaalne toksiin).Valguline nn. Protective antigeen osaleb poori moodustamises, mis vahendab toksiini jõudmist rakku. Toksiini PA (protective antigen) subühikud agregeeruvad raku pinnal eelpooriks. Sellega