kamakreemiga. Väikestes viinapitsi meenutavates klaasides hapupiimamaiust, millele on lisatud marjad. Joogiks pakkutakse kas tavalist vett või veini. Presidendi vastuvõtu jaoks valiti joogipoolist kaheksa valge ja kaheksa punase veini seast. Kokkadeks olid Jevgeni Jermoskin, Riho Leppik ja Margus Meder. 6 Kokkuvõte Eesti Vabariigi Presidendi vastuvõttu avatantsuks oli Arvo Pärdi ,,Ukuaru valss", mille saatel teevad traditsioonilise esimese tantsu meie presidendi paar. Nendele lisandus peatselt noored peotantsijad. Peatselt oli tantsupõrand täidetud paaridega. Kes ei tantsi, see jutleb tuttavatega või maitseb suupisteid. Vabariigi aastapäeva õhtu lõpul, mil kell tõotab peatselt kukkuda uude päeva nind pillimehed on juba lavalt lahkunud, istub seina äärde üksik akordionimängija. Tõmbab oma lõõtsa lustakalt lahti ning läheb polkaks.
rumba, paso doble, dzaiv. · Samba tants on elav ja rütmikas, 2/4 taktimõõdus, kuid igas taktis tehakse kolm sammu.Esimese taktiosa liikumist venitatakse kergelt teise arvel.Lugedes rütmi "üks-ja-kaks", kõverdatakse jalad ühe ja kahe peal põlvest, "ja" peal jalad sirutuvad, andes kokku iseloomuliku vetruva üles-alla liikumise.Sambale on omane ka väga liikuv puusavöö.Võistlustantsus on samba Ladina-Ameerika tantsude seas avatantsuks, tempo on u 50-52 takti minutis. · Tsa-tsa tempo on 28-30 takti (u 120 lööki) minutis. Tantsides on keharaskus ees, sammud astutakse varbale, ülakeha on väheliikuv, kuid sammudega kaasneb intensiivne puusade liikumine, põlved sirutuvad löökide vahel. Neljandast esimese löögini tehakse chassé, mille viimane samm on veidi pikem, rõhutades esimest lööki.
Havannas läks rumba moodi 1890. aastatel ning oli oma sensuaalse iseloomu tõttu algselt keelatud tants. Samba pärineb maxixest ,sammud pärinevad ka afrobrasiilia candomblé rituaalidest ja capoeira angolast. Samba nime all sai uus tants tuntuks alates 1914. aastast, jõudis Euroopasse 192324 kuid tantsusaalides laiema levikuna jõudis alles pärast Teist maailmasõda. Võistlustantsus on samba LadinaAmeerika tantsude seas avatantsuks, tempo on u 5052 takti minutis. 4 Paso doble Paso doble on võistlustants, mis kujutab tegelikult härjavõitlust. Tants jaguneb neljaks osaks. Esimene osa kirjeldab toreadoori saabumist areenile, tema tutvustamist publikule. Teises osas saabub härg ning algab võitlus. Paso doble muusikale on iseloomulikud highlight´id ehk kõrgpunktid, mis asuvad muusikas alati ühe ja sama koha peal ning jagavad tantsu osadeks
õukonnatants,mida tantsitakse ¾ taktimõõdus.Nimi pärineb saksa keelest "viener valtzen". Viini valssi on ajajooksul kohandatud ja eestlastelgi on oma labajalavalss,mis erineb suuresti võistlustel tantsitavast valsist. Valsiga algas seltskonna tantsude ajaloos uus, paaristantsu ajajärk. Valsi taktimõõt on ¾.Taktis on kolm lööki,neist esimene rõhuline.Kõik valsi sammud vältavad ühe löögi. Valss on ballide ja vastuvõttude avatantsuks. 5 Fokstrott Fokstrott pärineb eelmise sajandi alguse Ameerikast.Otseses tõlkes tähendab see rebase sörki,kuid kas just rebase jooksu järgi tants oma nime sai pole kindel. Tõenäoliselt sai tants oma nime kuulsa Ameerika muusikuHarry Foxi järgi. Eestis nimetatakse fokstrotti ka aeglaseks fokstrotiks.Inglismaal peetakse fokstrotti kõige
aastast, jõudis Euroopasse 1923-24 kuid tantsusaalides laiema levikuna jõudis alles pärast Teist maailmasõda. Seltskonna-sambast hoopis erinev on Brasiilia karnevalidel tantsitav samba, millest on kujunenud palju eri stiile, nt samba no pé, samba de gafieira, samba pagode, samba axé. Samba de gafieira on kõige keerulisema koreograafiaga ning seda õpetatakse ka arvukates sambakoolides. Võistlustantsus on samba Ladina-Ameerika tantsude seas avatantsuks, tempo on u 50-52 takti minutis. CHACHA: Ehk cha-cha-cha on 1940. aastate lõpus Kuubal sündinud 4/4 taktimõõdus Ladina-Ameerika tants. Cha-cha-cha kirjeldati algselt kui "rumbat ühe lisalöögiga" ja "mambot guiro rütmiga". On arvatud, et cha-cha-cha sulatas kokku elemente kahest varasemast Kuuba tantsust - danzonist ja montunost, kuid teise versiooni järgi on cha-cha-cha edasiarendus kolmesest mambost, kus ühel taktil tehakse viis sammu. Cha-cha-cha loojaks on peetud Enrique Jorrini
annaabi.ee 
