Reformatsioon, maadeavastused Maadeavastused Eurooplastel oli oluline leida alternatiivne meretee Indiasse ja Kagu-Aasiasse, kust toodi Euroopasse vürtse, siidi, kalliskive. Meresõitjatel olid omad legendid, mis tunduvad üsna koomilised. Seetõttu polnud peaagu võimalik avastusretkedele vabatahtlikke leida ning meeskonnaliikmed olid sageli sunnitöölised. Maadeavastuste eeldused: uut tüüpi laev – karavell (tunti ära selle järgi, et oli kolmnurkne ehk ladina puri), kompass, astrolaab (tähe kõrguse mõõtja), Marco Polo reisikirjeldused, usuti et maa on kerakujuline. Maadeavastuste põhjused: vajadus idamaiste vürtside järele, araablased vahendasid india kaupu (need olid väga kallid), igatsus turvaliste mereteede järele,
· Leitud olid lühemad ja turvalisemad mereteed. · Inimestel tekkis tahtmine avastada ja tundma õppida midagi uut. Miks said suured maadeavastused alguse Hispaaniast ja Portugalist? · Asusid geograafiliselt soodsas paigas.Olid nii Atlandi ookeani kui ka Aafrika rannulu lähedal. · Neil oli tugev ja stabiilne riigivõim. · Nendel rahvastel olid juba meresõidu kogemused. Atrolaab mõõteriist, mis võimaldas üsna täpselt määrata geograafilisi laiuskraade. Avastusretkedele oli raske leida vabatahtlike, kuna välja palju oli levinud õudsaid legende mereretkede kohta ning see tõttu oli laevameeskond enamasti sunnitöölised. Bartolomeu Diaz- oli esimene eurooplane, kes purjetas ümer Aafrika lõunatipu, mis kuninga soovil nimetatakse nüüd Hea Lootue neemeks. Christoph Kolumbus Juudi päritolu, Itaalia meresõitja, kes avastas 12.10.1492 Ameerika. Vasco da Gama oli Portugali meresõitja, kes jätkas teekonda mööda Hea Lootuse neemelt ja jõudis Indiasse
suurusest ära, mida väiksem auk, seda teravam, kuid seda nõrgemalt valgustatud pilt. "Pimekambri tööpõhimõtet rakendasidki esimestena maalikunstnikud. 17. ja 18. sajandil kasutati sellisel tööpõhimõttel töötavaid joonistuskaste maastikest ning linnavaadetest täppisjoonistuste tegemisel. Paljud tollal trükis ilmunud graafilised pildid valmisid samuti fotoaparaadi eelkäija, objektiiviga varustatud camera obscura mattklaasil. Ka maadeuurijad võtsid avastusretkedele kaasa analoogsed seadmed ning väljaõppinud graafikud, kes olid võimelised joonistama nii suure täpsusega, et valmistöid on raske joonistusteks pidada, pigem sarnanevad need eritehnikas valmistatud fotodega. Dagerrotüüpia on 1839 esitatud esimene laiemalt levinud fotograafilise kujutise tekitamise meetod, mis põhines hõbehalogeniide sisaldavate valgustundlike materjalide kasutamisel. Töödeldes hõbeplaadi hoolikalt poleeritud pinda joodiauruga, tekitati sellele valgustundlik
asendumise rahalis-pangandusliku majandussüsteemiga. Üha rohkem inimesi asus elama linnadesse, kus tekkis uus klass, mille moodustasid linnakodanikud, jõukad kaupmehed ja pankurid. Avanesid kaubanduslikud mereteed Ameerikasse, Aafrikasse ja Indiasse, uute senitundmatute kaupade saabumine avardasid silmaringi ja tekitasid huvi uute teadmiste omandamise vastu. Meremehed komplekteerisid laevastikke ja suundusid avastusretkedele. Portugali meresõitja Magalhăesi ümbermaailmareis tõestas, et maailm on kerakujuline ja mered moodustavad ühtse maailmamere. Just Magalhăes andis Vaiksele ookeanile selle nime kuna seda ületades oli ilm enamasti tuulevaikne ja rahulik. Maadeavastaja ja kaupmees Christoph Kolumbus toetus Magalhăesi avastusele, et maa on kerakujuline ja uskus, et laev jõuab Euroopast Kaug-Itta ka lääne poole liikudes. Oma teel avastas ta Ameerika.
Esimesed portolaanid joonistati 13. sajandil Hispaanias ja Itaalias lambanahale. 1529 toimus läbimurre, Hispaania kuninga kartograaf valmistas kaardi, mis näitas kui suur on Vaikse ookeani ulatus. Infot selle jaoks sai ta Magalhãesi ümbermaailmareisilt naasnute käest. Kartograafia õitsenguperiood algas 16. sajandi teisel poolel Mercatori eluajal, kui hakati koostama projektsiooniga lamekaarte. Tänu suurtele avastusretkedele oli maa kerakujulisus lõplikult tõestatud ja algas tihe laevaliiklus ning merekaartide reformatsioon. Mercator täitis kolm eeldust, mis tuleb esitada merekaardile: 1. Nurgaõigsus 2. Mõõduõigsus 3. Vahemaaõigsus. Läbimurre saabus alles aastal 1599, kui keegi Edward Wright lõi pärast Assoori saate ekspeditsiooni, esimese trükitud kaardi, mida võib pidada ehtsaks merekaardiks. Selles oli ühendatud kompassi abil
Idamaadega kauplemine oli Euroopa kaupmeestele tulus, kuid oleks olnud tulusam kui oleks saanud kaubelda otsa Indiaga , araablaste vahenduseta. Nii hakati otsima mereteed Indiasse. Eurooplaste ettekujutuste kohaselt olid Idamaad erakordselt rikkad, seetõttu loodeti sinna omal käel kohalejõudmisel hankida ka suurel hulgal kulda. Kullajanu ja soov pääseda ligi sealsetele vürtsidele ning luksuskaupadele ajasidki eurooplasi rasketele ja ohtlikele avastusretkedele. Indiasse viiva meretee otsinguga hakkasid esmalt tegelema portugallased ja hispaanlased. Need meremehed olid harjunud purjetama ookeanil ja julgesid seilata ka rannikust kaugemal avamerel. Maadeavastuste ajaks oli neil välja kujunenud avameresõiduks sobiv laevatüüp kerge ja kiire kolmemastiline laevatüüp karavell. 5. sajandil jõuti ka sellega lõpule, et Pürenee poolsaar vallutati islamiusuliste käest tagasi. Hispaania ja
valitsejad Fernando ja Isabelle abielluvad. Seda loetakse Hispaania riig alguseks. Samal ajal hoogustub üle Euroopa inkvisitsioon, mis on eriti julm Hispaanias. 1492. aastal vallutati tagasi viimane mauride tugipunkt Granada, mis tähistab reconquista lõppu. Samal aastal avastatakse ka Ameerika. Reconquista lõppedes jäi suur osa Hispaania rüütlitest ehk hidalgodest tegevuseta. Kaubitsemine ja põlluharimine polnud nende arvates seisusekohane. Seetõttu suundus suurem osa hidalgodest avastusretkedele ja avastatud made vallutamisele. 1492. aastal avastas Kolumbus enda teadmata Ameerika ja pani aluse Hispaania hiigelvaldustele ehk koloniaalimpeeriumile. Kui 16. sajandil sai Hispaanias troonile Habsburgide dünastiasse kuuluv Carlos I, kes on tuntud ka kui hilisem keiser Karl V, siis liitusid Hispaaniaga ka teised Habsburgide valdused Euroopas ja Hispaaniast kujunes Euroopa võimsaim riik. Karl V võis uhkusega öelda, et tema riigis ei looju päike mitte kunagi. Habsburgide võim ja valdused
Ühendavad märksõnad 50ndate lõpp 60ndate algus Noorus – näeb välja erinevalt, hipiliikumine jms Optimism Romantilisus (kosmoseromantika ja loodusromantika ja armastusromantika) Allergoorilisus (loodusallegooria, nn ridadevaheline poeetika) Avanemine ja avatus – nii ruumilises kui ka muus tähenduses ilmne. Maailm on kuidagi lahti,kuid tegelikult pole. Suured kangelased lähevad avastusretkedele. Sulaaja kultuur on tulevikku orienteeritud kultuur. Taastamise põimumine uuendusega Avaliku ja variatud kirjanduselu asünkroonia – see tähendab, et on mingi nihe – on ametlik trükisõna, mis näitab kirjanduse üht nägu ja on varjatud trükisõna. Nihe on suur just sulaajastul. Uued tendentsid ei jõua avalikku ringlusesse vaid on nn poolpõrandaaluses ringluses.
annaabi.ee 
