adekvaatne tagasiside. Toimub järk järgult (noorukid ansambli jäljendamisel) Motivatsioon jäljendatakse isikuid kes on kõrgemal ja kellega soovitakse sarnaneda. Väikesed lapsed ei erista mängu tegelikkusest ega näe ette oma teo tagajärgi. Inimese käitumist suunab enesekinnitus. 31. Suunatud avastusõppe kui õppestrateegia olemus. Suunatud avastusõppe 5 faasi, mis tuleb läbida õpilase tunnetustegevuse toetamiseks. (8.1) Õppimine toimub kõige paremini suunatud avastusprotsessina. Igast õppeainest saab anda ettekujutuse igas vanuses, kui arvestatakse tunnetuslikku eripära: väikelastel tegevus, algklassides kujundlik, keskkoolis sümboolne mõtlemine. Spiraalne õppekava võimaldab viia õppimise vastavusse õpilaste tunnetuslike võimalustega. Eksimine on õppimise loomulik koostisosa. Avastuslik õppimine ajendiks on uurimuslik uudishimu. Hüpoteeside püstitamine ja nende lahendamine. Rollimängud ja simulatsioonid
Spiraalne õppekava annab võimaluse viia omavahel vastavusesse õppimise ja õpilaste tunnetuslikud võimalused. (Krull, 2000) Bruner on veendumusel, et õpilaste enda poolt õppimiseks kasutusele võetud struktuur on parim viis õpitavat meelde jätta ning tema arvates on eksimisel õppimisel oluline osa, kuna enese vigadest õpitakse tihti enam, kui teiste vigadest. (Krull, 2000) Avastuslik õppimine Bruner leiab, et teadvustatud õppimine ei ole võimalik muul moel, kui vaid avastusprotsessina. Seega on tema arvates kõige parem viis koolis õppida nõnda, et püstitatakse hüpoteese ning kontrollitakse nende hüpoteesie paikapidavust. Sellise õppimise eduka toimimise jaoks oleks vaja, et õpetaja aitaks õpilaste avastuslikule tegevusele kaasa, luues uurimusliku huvi tekkimiseks parimad tingimused ning toetada õpilaste uurimuslikku tegevust, kindlustades õpilastele endapoolse tagasiside. (Krull, 2000) Rollimängud ja simulatsioonid
J. Dewey kirjeldas uurimusliku õppe põhimõtteid juba 1910. Õpetaja esitab probleemse situatsiooni, küsimuse või ülesande. Õpilased … • sõnastavad hüpoteesi, kuidas seletada nähtust või lahendada probleem; • koguvad andmeid hüpoteesi kontrolliks; • teevad järeldused; ja • mõtlevad esialgsele probleemile ja arutlusviisile, mis viis lahenduseni. Bruner näeb õppimist suunatud avastusprotsessina. Toetub kahele printsiibile: - iga teadusdistsipliin on üles ehitatud väikesele arvule põhiprintsiipidele, millest arusaamine loob meile ettekujutuse distsipliinist kui tervikust; - sobival kujul on need printsiibid õpetatavad mis tahes arenguastmel lastele, kui arvestada õpilase tunnetuse eripära. Dialoog ja vestlused. Rajaneb Võgotski kognitiivsel arengu teoorial, mille kohaselt on edukaks õppimiseks ja arusaamiseks vajalik inimestevaheline
Bruner oma õppimisteoorias. Õpilaste tunnetuslik eripära jagunes tema õppimisteoorias kolmeks: 1) väikelastel domineerib tegevuslik ehk enaktiline 2) algklassiõpilastel kujundlik ehk ikooniline mõtteviis 3) ja keskkoolis muutub valdavaks verbaalne ehk sümboolne mõtlemine. 13. Millist õppimisviisi/meetodit peab J. Bruner kõige tõhusamaks? Bruneri veendumuse kohaselt on teadvustatud õppimine võimalik vaid avastusprotsessina, mida ajendab uurimuslik uudishimu. Seetõttu peaks õppimine koolis toimuma valdavalt hüpoteeside püstitamise ja nende kontrollimisena. Et selline õppimine toimuks edukamalt, tuleks õpetajatel kaasa aidata õpilaste avastuslikule tegevusele: luua tingimused uurimusliku huvi tekkimiseks ning toetada õpilaste vastavasuunalist tegevust neile sobivate käsitlusviiside ja vahendite soovitamisega. Õppemeetodid 1
Võtted uue seostamiseks aitavad luua uue üldise tausta inform. tajumiseks. Kasut. analoogiaid, metafoorne, näiteid mudeleid. Ülekande rakendamine Õpitu peab olema rakendatav uudsetes olukordades ja seostes. Vertikaalne ülekanne võime ehitada madalama astme oskustest kõrgema astme oskusi. Lateraalne ülekanne ühes valdkonnas omandatud teadmiste ja oskuste rakendamine teises valdkonnas. J. Bruneri vaated. Õppimine toimub kõige paremini suunatud avastusprotsessina. Igast õppeainest saab anda ettekujutuse igas vanuses, kui arvestatakse tunnetuslikku eripära: väikelastel tegevus, algklassides kujundlik, keskkoolis sümboolne mõtlemine. Spiraalne õppekava võimaldab viia õppimise vastavusse õpilaste tunnetuslike võimalustega. Eksimine on õppimise loomulik koostisosa. Avastuslik õppimine ajendiks on uurimuslik uudishimu. Hüpoteeside püstitamine ja nende lahendamine. Rollimängud ja simulatsioonid
annaabi.ee 
