"Londoni sümfooniad" ja kaks oratooriumi kujunesid Haydni heliloomingu tipuks. Pärast oratooriume ei kirjutanud ta praktiliselt enam midagi. Elu oli olnud liialt pingeline. Tema jaks oli raugemas. Viimased eluaastad veetis helilooja väikeses Viini äärelinnas. Selles vaikses ja üksildases kodus pakkusid talle vaheldust vaid tema talendi austajate külaskäigud. Vestlused puudutasid minevikku. Eriti meeldis Haydnile meenutada oma noorust- rasket, töörohket, ent tulvil julgeid, avastuslikke otsinguid. KASUTATUD KIRJANDUS "21 maailmakuulsat heliloojat", Odamees OÜ, 2005 "Tere, muusika!", N. Kolossova, Tallinn, 1975
(Krull, 2000) Avastuslikud ja uurimuslikud õppemeetodid on väga head meetodid õppimiseks, kuid paraku peab silmas pidama seda, et nende meetodite kasutamisega pole võimalik läbida sama ainealast mahtu, mida õpetajakeskse õpetamisega on võimalik ning seega pole vanade ainekavade alusel väga palju võimalik kasutada avastuslikku või uurimuslikku meetodit õpetamiseks. Kui väheneb õpitava aine maht, siis saab ka kasutada enam avastuslikke ja uurimuslikke õppemeetodeid. (Krull, 2000) 14 Kokkuvõte Konstruktivism on kognitiivsete teooriate 1980 - 1990. aastate kasvandik ning seda peetakse õppimise tulemuslikkuse seisukohast kõige tõhusamaks (Teppan, s.a.). Konstruktivismi eesmärgiks on vaadelda seda, kuidas õppijad mõtestavad oma kogemusi. Õppimine on vastuvõtuprotsessi asemel tõlgendamise protsess
suureneb probleemide sügavuti käsitlemine, kuid väheneb läbivõetava materjali hulk. 32. Uurimuslik ja probleemipõhine õpe konstruktivistlike õppimisteooriate rakendusena. Bruneri vaated õppimisele ja metoodilised soovitused õppeprotsessi organiseerimiseks. (5.2) Bruner oli seisukohal, et vaid õpilase uurimuslik tegevus tagab tõelise huvi ja pühendumise õpitavatele probleemidele. Siiski ei kasutata avastuslikke ega uurimuslikke õppemeetodeid koolides kuigi laialdaselt. Ausubel (1963) ja Skinner (1968) analüüsisid seda ja jõudsid järgmistele järeldustele: 1) tõeline avastus leiab aset väga harva ja kui see juhtubki, tulevad sellega toime vaid motiveeritumad ja andekamad õpilased; 2) avastuslik õppimine on võrreldes vahetu õppematerjali õpetamisega ebakindel ja väheefektiivne; 3) avastuslik õppimine seab õpetaja ebamugavasse olukorda, kus ta peab probleemi lahenduse
four kinds of validity" · ,,What" või ,,How" küsimused · Kvalitatiivse uuringu üldistamisvõime on väike. Kvalitatiivsete ja kvantitatiivsete andmete kooskasutamine parandab · Fookus ühel fenomenil üldistamisvõimet. ,,The use of both qualitative data (interviews) and survey data improves the generalizability · Kasuta avastuslikke sõnu ,,discover", ,,seek to (affecting external validity) of interview data" · Kvalitatiivse mudeli testimine testküsimustikuga aitab understand", ,,explore a process", ,,describe üldistamisvõimet tõsta! ,,Testing the same model using a the experiences" ja ,,report the stories" sample survey would allow the researcher to report more generalizable results (and thus increase external validity)"
annaabi.ee 
