Pulli asula Umbes nelikümmend aastat tagasi avastati Pärnu jõe paremal kaldal Sindi linna lähedal Eesti vanim asulakoht ja seni vanim tõend Eesti ala inimasustuse kohta. Kunda kultuuri kuuluv Pulli asula. Eesti vanim seni teadaolev kiviaja asulakoht paikneb Pärnu jõe põhjakaldal Sindi raudteesillast ülalpool Pulli küla juures. (Pulli avastamislugu. Eesti loodus 2007) Foto 1. Pulli asulakoht Juba enne selle asula avastamist 1967. aastal, oli möödunud sajandi alguskümnenditel Pärnu jõe alamjooksult tulnud välihulgaliselt arheoloogilisi üksikleide. Toona olid nende kogujateks peamiselt saksa soost asjaarmastajad. Muistise avastasid geoloogid. Kiviaegne kultuurkiht oli mattunud mitmemeetriste liivakihtide alla, mis olid seotud sellega, et koht ujutati hiljem jõe poolt uuesti üle. Kultuurkiht 5-15 cm paksune
EESTI METEORIIDID Anni Niinep ja Elis Kiin Eesti meteoriidikraatrid Mis on meteoriit ja meteoriidikraater? Head geoloogilised eeldused Suur huvi kraatrite vastu 1920. Kaali kraater Kraatriuuringute edukus Eesti meteoriidikraatrid Kaali kraatrid Saaremaal Meteoriitide avastamislugu Peakraater ja kõrvalkraatrid Ilumetsa kraatrid Põlvamaal Põrguhaud ja sügavhaud Artur Luha Devoni liivakivide avamusala Tsõõrikmäe kraater Räpina alevi idaserval Vaevumärgatav ümar lohk Simuna kraater Kirde-Eestis 1937 Suhteliselt väike Kärdla kraater Hiiumaal Sügaval maapõues 1968. kaevupuurimine Ordoviitsiumi ajastu Suurim Neugrundi kraater
HAUMEA Koostanud: Krista Kallavus Lühidalt Haumeast.. Haumea on kääbusplaneet Avastatud 2004 Nime saanud Hawaii maa- ja viljakusjumalanna järgi Haumeal on kaks kuud Haumea on ovaalne Haumea on kääbusplaneet.. Ta on viies meie päikesesüsteemi kääbusplaneet. Haumea on kääbusplaneet ehk plutoid. Seni on ta tuntud koodi 2003 EL61 järgi. Avastamislugu.. Esimeseks avastajaks Mike Brown, Palomari Observatooriumist (2004) Teiseks avastajaks J.L. Ortiz Sierra Nevada Observatooriumist (2005) 17. septembril 2008 kanti ta kääbusplaneetide nimekirja International Astronomical Unioni (IAU) poolt. Kuud.. Haumeal on kaks kuud: Hi'iaka ja Namaka. Hi'iaka on veidi suurem, kui Namaka. Namaka on Haumea kohal, Hi'iaka Haumeast allpool. Haumea oma kuudega.. Ovaalne kuju.. Arvatakse, et
PLUUTO Avastamislugu Avastati 18. veebruaril 1930 On saanud oma nime Vana-Rooma jumala Pluto järgi Otsiti planeeti, mis põhjustas häirivusi Uraani liikumises Mõõtmed Keskmine raadius on 1195 km Mass on 0,002 Maa massi Päikse ümber tiirlevatest planeedist kõige väiksem Orbiit Orbiit on elliptiline Ümber Päikese teeb Pluuto tiiru 248 aastaga Viimati oli Pluuto Päikesele lähemal kui Neptuun 1979 – 1999 aastal Pluuto pöörleb külili nagu Uraangi Suhe Neptuuniga Pluuto orbiit läbib Neptuuni orbiiti Nad ei saa kunagi põrkuda Koostis Taevakeha täpne keemiline koostis on teadmata Arvatavasti koosneb kivisest südamikust, mida katab jäine vahevöö Pinnasetemperatuur on väga madal, umbes -230˚C Atmosfäär Koosneb põhiliselt lämmastikust, metaanist ja süsihappegaasist Gaasina saab atmosfäär esineda vaid vastasseisus Päikesega Atmosfäär on äärmiselt hõre Kaasla...
KUULSAD KOOPAMAALID LASCAUXI JA ALTAMIRA KOOBASTES Uurimistöö 10.R Juhendaja: õp. 2008 SISUKORD SISSEJUHATUS 3 1.MIS ON KOOBAS? 4 2. ALTAMIRA 5 2.1. Altamira koopad 5 2.2. Koobaste asukoht 5 2.3. Koopamaalide avastamislugu 6 2.4. Koopamaalid 6 2.5. Muinsuskaitse ja muuseum 8 3. LASCAUX 10 3.1. Lascauxi koopad 10 3.2. Koobaste Asukoht 10 3.3. Koopamaalide avastamislugu 10 3.4. Koopamaalid 11 3.5. Muinsuskaitse ja muuseum 12 4. PILDIMATERJAL 13 4.1. Altamira13 4.2. Lascaux 14 KOKKUVÕTE 16 KASUTATUD KIRJANDUS 17 2 SISSEJUHATUS Ma ei ole eriti suur kunstihuviline, kuid juba varem telekas näidatud saated panid imetlema ürgaja inimeste andekust. Pole ju tegemist ainult söekriipseldustega, vaid on osatud kasutada värve ja on suudetud joonistada niivõrd püsivaid pilte.
PLUUTO Kristiina Toomik 10.Sotsiaal 08.02.2016 Avastamislugu Avastati 18. veebruaril 1930. On saanud oma nime Vana-Rooma jumala Pluto järgi. Otsiti planeeti, mis põhjustas häirivusi Uraani liikumises. http://www.cbc.ca/news/technology/nasa-new-horizons-pluto- mission-finds-ice-peaks-massive-canyons-1.3152880 Mõõtmed Keskmine raadius on 1195 km. Mass on 0,002 Maa massi. Päikse ümber tiirlevatest planeedist kõige väiksem, ning seetõttu on ka kääbusplaneet. http://www.conservationinstitute
Henry Cavendish (10. oktoober 1731 24. veebruar 1810) oli inglise füüsik ja keemik, vesiniku avastaja. Avastamislugu: Uurides metallide reaktsioone hapetega, avastas Cavendish 1766 "põleva õhu" (vesiniku). Avastust kirjeldas ta teoses "Katsed kunstliku õhuga" (1766). Seetõttu peetakse teda üldiselt vesiniku avastajaks. Keemiline sümbol: H Aatomnumber:1 Suhteline aatommass:1 Elektronide paigutus: Molekulivalem:H2 Suhteline molekulmass:2 Keemistemperatuur:253 °C Värvuseta, lõhnata, maitseta, väikese tihedusega (kergeim tuntud gaas);
Tulemaa Referaat Sisukord Sissejuhatus ...................................................................................................................... 3 Avastamislugu............................................................................................................... 4 .......................................................................................................................................... 5 Tulemaa saared..................................................................................................................6 Saared........................................................................................................
Staphylococcus aureus Taksonoomia · Riik: Bakterid Bacteria · Hõimkond: Firmicutes · Klass: Bacilli · Selts: Bacillales · Sugukond: Staphylococcaceae · Perekond: Staphylococcus · Liik: S. Aureus Avastamislugu · 1880 Soti kirurg Sir Alexander Ogston uuris pärast põlveoperatsiooni sealt tulevat mäda. · Kirjeldas kui viinamarjade kobarat · 1884 Saksa arst ja mikrobioloog Friedrich Julius Rosenbach eristas staphylococcus aureust lähtudes selle värvist ja välimusest · Staphyle (kr. viinamarja kobar) + Staphylococcus aureus · Grampositiivsed bakterid · Üksikult või kobaras · Liikumatud ega moodusta eoseid · Läbimõõt on 0,81,2 m 10000x suurendus
külmrelvi. Trükikunst ja malmi valmistamine tõid muutuseid ka tootmisesse. Selliste olemuselt suurte asjade avastamine ja leiutamine on edasist elukäiku mõjutanud väga tugevalt ning olenemata sellest, et tänapäeval käib kogu uurimine ja avastamine vaid raku- ja molekulaartasandil, on siiski midagi, mida tasuks tähele panna just nende leiutiste lugude juures. Prillid olevat leiutatud ennem aastat 1300. Nende avastamislugu on kronoloogiliselt segane, kuid olemuselt põnev. Alguse sai optilise vaate parandamine veega täidetud klaaskuuli abil, mis murdis valgust selliselt, et vaegnägelikud saaksid lugeda. See toimis läätse põhimõttel. Järgmiseks sammuks parema nägemise poole oligi suurendusklaasi leiutamine läätse abil. Avastati, et klaasi kumeraks lihvides saavad kaugnägelikud parema nägemise, nõgusläätsede leiutamine võttis siiski üle saja aasta aega
Magneesiumhüdroksiid (Mg(OH)2) on valge tahke, vees vähelahustuv aine. Ta on alus ja neutraliseerib seetõttu happeid. Magneesiumsulfaat (MgSO 4) on valge tahke aine, mida kasutatakse lahtistina, naha töötlemiseks ja tulekindlates materjalides. Magneesiumoksiid (MgO) on valge tahke aine, vees vähe lahustuv aine, hapetega reageerimisel moodustab magneesiumisooli. Tal on väga kõrge sulamistemperatuur, seetõttu kasutatakse teda ahjuvoodrite koostises. Magneesiumi avastamislugu: Magneesium on oma nime saanud Vana-Kreeka linna Magnesia järgi. Selle metalli avastajaks on sir Humphry Davy, kel õnnestus 1808 aastal saada seda metalli puhtal kujul. Magneesiumi leidub maakoores 2,1% ja leviku poolest on ta keemilistest elementidest 7 kohal. Magneesium kuulub ligikaudu 200 mineraali koostisesse. Ammendamatud magneesiumivarud on ookeanides ja meredes. 1 kuupmeeter merevett sisaldab kuni 4 kg magneesiumi. Koostis / struktuur:
0 °C (2045.15 °K, 3221.6 °F) Keemistemperatuur.: 3827.0 °C (4100.15 °K, 6920.6 °F) Elektronide/Prootonite arv: 78 Neutronite arv: 117 Kristallide struktuur: Kuupjas Tihedus: 21.45 g/cm3 4 Ajalugu Järgmised neli plaatinametalli avastasid 1803. aastal Briti teadlased - Smithson Tennant ja Londoni Kuningliku Seltsi sekretär William Wollaston. Pallaadiumi avastamislugu algas aprillinaljaga. Aprillis 1803 ilmus Londonis tuntud Forsteri mineraalikaupluse aknale teade, et müüakse uut metalli pallaadiumi, hind 1 shilling graani (= 0,065 g) eest. See oli kui aprillinali, arvati, et "uus metall" on hoopis elavhõbeda ja plaatina sulam. Peatselt ilmus ajakirjas "Nicholson's Journal" teade, milles pakuti sellele, kes valmistab elavhõbedast ja plaatinast pallaadiumi, suurt preemiat - 20 kuldnaelsterlingit, mis tolle aja vääringus vastas 168 grammile kullale
Pallaadium on hõbedast tumedam ning plaatinast heledam, hõbevalget värvi, kerge ja elastne metall, mille pind ei tumene hapnikurikkas keskkonnas ning sellele ei teki kriimustusi ega pragusid. Lisaks on ta vähe reaktiive . Pallaadium säilitab oma värvuse läbi aja. Pallaadiumi on sulamis 950/000. Tal on 6 stabiilset isotoopi massiarvudega 102, 104, 105, 106, 108 ja 110. Tema tihedus normaaltingimustel on 12,02 g/cm³ ja sulamistemperatuur 1555 Celsiuse kraadi. Avastamine Pallaadiumi avastamislugu algas aprillinaljaga. Aprillis 1803 ilmus Londonis tuntud Forsteri mineraalikaupluse aknale teade, et müüakse uut metalli pallaadiumi, hind 1 shilling graani (= 0,065 g) eest. See oli kui aprillinali, arvati, et "uus metall" on hoopis elavhõbeda ja plaatina sulam. Peatselt ilmus ajakirjas "Nicholson's Journal" teade, milles pakuti sellele, kes valmistab elavhõbedast ja plaatinast pallaadiumi, suurt preemiat - 20 kuldnaelsterlingit, mis tolle aja vääringus vastas 168 grammile kullale
Suurim saar on Tulemaa saar, mille pindala on ~ 48 100 km². Tulemaa saart on uuritud juba alates 1520. aastast, ning sealt on leitud tööriistu, mille vanuseks hinnatakse 12 600 aastat. 10 Kasutatud kirjandus Eesti Entsüklopeediakirjastus 1996, lk 604-605 http://et.wikipedia.org/wiki/Tulemaa#Loodus http://et.wikipedia.org/wiki/Tulemaa#Pinnamood http://et.wikipedia.org/wiki/Tulemaa#Avastamislugu http://www.google.ee/imgres? imgurl=http://upload.wikimedia.org/wikipedia/et/7/79/Tulemaa_saar.png&imgrefurl=http://et. wikipedia.org/wiki/Pilt:Tulemaa_saar.png&usg=__GfRtkEzoVFu68hXZ49cKcEkhSBA=&h =475&w=519&sz=28&hl=et&start=0&zoom=1&tbnid=pdq4Gk_Vq-34- M:&tbnh=154&tbnw=168&ei=PQ-PTZDjJcmh8QOMwvSgDw&prev=/images%3Fq %3Dtulemaa%26hl%3Det%26biw%3D1013%26bih%3D603%26gbv%3D2%26tbs %3Disch:1&itbs=1&iact=rc&dur=364&oei=PQ- PTZDjJcmh8QOMwvSgDw&page=1&ndsp=12&ved=1t:429,r:3,s:0&tx=49&ty=84
Kosmilise kiirusega Maale langevate meteoriitide plahvatustest jäävad meteoriidikraatrid, suurte kehade puhul - purustatud kivimite basseinid. Ülivõimsate plahvatustega kaasnevad ka keskkonna-katastroofid - äkilised muutused atmosfääris ja/või hüdrosfääris, ja seda kogu planeedi ulatuses. Eesti tähtsamad kraatrid on: Kaali, Ilumetsa, Tsõõrikmäe, Simuna, Kärdla, Neugrundi Kaali kraatrid Saaremaa Kaalijärvest algas meteoriidikraatrite avastamislugu Eestis ja Euroopas. Kaalijärve kui ebatavalise loodusnähtuse teadusliku mõtestamise algperioodil (1827 a. alates) esitati selle tekke kohta erinevaid arvamusi: - vulkaaniline plahvatuslehter või vee, auru, gaasi ja muda äkiline purskumine; - lubjakivilõhedest tingitud karstilangetus või soolakupli sissevarisemine; - muistne linnus, kus kaevu ülesandeid täitnud looduslikku järve ümbritses inimeste poolt kuhjatud vall - ja lõpuks - meteoriidi langemisarm.
Altamira muuseumist põhja pool on rohelised aasad laugjate nõlvade ja oruga, kus asub Santillana del Mari linn. Lõuna pool paistavad selge ilmaga mäetipp Picos de Europa ja Kantaabria Kordiljeerid. Muuseumi juures on taastatud 15 000 aasta tagune taimestik. "Uue koopa" lähedal on kase- ja sarapuusalu. Teistes kohtades kasvavad männid, tammed ja saared ning kanarbik, kõrrelised ja teised rohttaimed, moodustades tolleaegset tüüpi avamaastiku. 2. Altamira koopamaalide avastamislugu Altamira koopa avastas 1868. aastal eraõpetlase Marcelino Sanz de Sautuola rentnik Modesto Cubillas. Peremees läks seda vaatama 1875 ning kogus sealt seejärel arheoloogilist materjali. 1879. aastal leidis koopasse kaasavõetud tütar María Justina koopamaalid. Sautuola kirjeldas oma töös "Breves apuntes sobre algunos objetos prehistóricos de la provincia de Santander" (Lühikesed märkmed mõnigatest eelajaloolistest objektidest Santanderi provintsis)
Muuseumi juures on taastatud 15 000 aasta tagune taimestik. "Uue koopa" lähedal on kase ja sarapuusalu. Teistes kohtades kasvavad männid, tammed ja saared ning kanarbik, kõrrelised ja teised rohttaimed, moodustades tolleaegset tüüpi avamaastiku. Koopa külasatmiseks on kuni nelja aastane ootejärjekord. Altamira koopamaalide avastamislugu Altamira koopa avastas 1868. aastal eraõpetlase Marcelino Sanz de Sautuola rentnik Modesto Cubillas. Peremees läks seda vaatama 1875 ning kogus sealt seejärel arheoloogilist materjali. 1879. aastal leidis koopasse kaasavõetud tütar María Justina koopamaalid. Sautuola kirjeldas oma töös "Breves apuntes sobre algunos objetos prehistóricos de la provincia de Santander" ("Lühikesed märkmed mõningatest eelajaloolistest objektidest Santanderi provintsis")
Metall ei jõudnud Euroopasse enne 18. sajandit, aga siis saabus tõeline buum ning Louis XVI tõstis ta "metallide kuninga" seisusse. Sajandeid asusid suuremad väljaspool LõunaAmeerikat olevad plaatina leiukoht venemaal. (http://www.euyouth.net/projects/keemia/index.php?sisu=elemendid&element=pt) Järgmised neli plaatinametalli avastasid 1803. aastal Briti teadlased Smithson Tennant ja Londoni Kuningliku Seltsi sekretär William Wollaston. Pallaadiumi avastamislugu algas aprillinaljaga. Aprillis 1803 ilmus Londonis tuntud Forsteri mineraalikaupluse aknale teade, et müüakse uut metalli pallaadiumi, hind 1 shilling graani (= 0,065 g) eest. See oli kui aprillinali, arvati, et "uus metall" on hoopis elavhõbeda ja plaatina sulam. Peatselt ilmus ajakirjas "Nicholson's Journal" teade, milles pakuti sellele, kes valmistab elavhõbedast ja plaatinast pallaadiumi, suurt preemiat 20 kuldnaelsterlingit, mis tolle aja vääringus vastas 168 grammile kullale
ka suuruselt kõige väiksem Päikesesüsteemi planeet. Olen kursis ka sellega, et teda pole veel külastanud ükski kosmoselaev. Kuid tekibki kohe küsimus, kas ta siis on ikkagi planeet kuna olen kuulnud ka jutte, et ta nimetati ümber kääbusplaneediks. Valisingi just Pluuto planeedi teema sellepärast, et teada saada täpsemalt tema avastamisest ja kas ta on ikkagi planeet või hoopis kääbusplaneet. Tahaksin ka rohkem teada saada ta kaaslasest Charonist. Oma referaadis käsitlengi Pluuto avastamislugu,Charonit ning üritan vastused saada oma küsimustele. (Planeet Pluuto) Pluuto avastamine Planeedi avastamist alustati sellega, et otsiti planeeti, mis põhjustas häiritusi Uraani liikumises ja mis arvutuste kohaselt pidi olema seitse korda Neptuunist suurem, aga leiti hoopis planeet, mis oli Neptuunist 6900 korda väiksem. Selle probleemiga hakkasid tegelema
1. Indo-eurooplaste päritolu probleem. 2. Hetiidi riigi kujunemine; Babüloonia purustamine. 3. Hurrid ja Mitanni riik. 4. Uus-hetiidi impeerium: Šupiluliuma; ühiskond ja riiklus; konflikt Egiptusega – Hattušili III ja Ramses II leping; riigi langus. 5. Hetiidi kultuuri üldiseloom (indoeuroopaliku, hurripäritolulise ja Mesopotaamia laenude vahekord); rauatöötlemise algus; tähtsamad jumalad ja lugu peajumala võimuletõusust. 5) Egeuse tsivilisatsioon 1. Egeuse tsivilisatsiooni avastamislugu: Schliemann, Evans, Ventris. 2. Kreeka ja Egeus neoliitikumis ja varasel pronksiajal. “Kreeklaste tuleku” probleem. 3. Minoiline tsivilisatsioon: etniline taust; Kreeta lossid; materiaalne kultuur; kiri; riiklus ja ühiskond; suhted välismaailmaga; kangelaspärimus (Minos). Minoiline religioon. 4. Mükeene tsivilisatsioon: tsivilisatsiooni esilekerkimine Mükeenes; hauad; lossid; materiaalne kultuur; kiri; riik ja ühiskond; kangelaspärimus; suhted välismaailmaga
Kanaarid on tõeline paradiis golfisõpradele. Väljakute tase väga hea. Korraldatakse rahvusvahelisi golfiturniire. II MADEIRA 1. Madeira asukoht ja riiklik kuuluvus? Elanikud? Pealinn? Madeira on Portugali autonoomne piirkond ja saar Atlandi ookeanis, umbes 600 km kaugusel Aafrikast. Saare elanikud on portugallased, Saare keskus on Funchal; Pindala:828 ruutkilomeetrit, 245 800 elanikku (2006.a.) 2. Madeira "avastajad", kes ja millal Madeira eurooplastele avastas Madeira saarestiku avastamislugu on segane. Oletatakse, et juba foiniiklased külastasid Madeirat. Kogu saarestik avastati aga enne 13. sajandi keskpaika, sest me leiame Madeira 1351. aastast pärinev Itaalia kaartilt. 1418. aastal nägi Porto Santot tormiga kursist kõrvalekaldunud Portugali meresõitja Goncalves Zarco. Kui Zarco 1420. aastal Madeirale jõudis, ei olnud saarel inimesi ega ka maismaaimetajaid ning Zarco rahastaja Henri Meresõitja alustas kohe saarte koloniseerimisega 3. Madeira looduse omapära
loodusseadused. Võib-olla saavad mustadest aukudest tulevikus inimkonna energia allikad. See on lihtsalt väike lühike kokkuvõte. Mustade aukude kohta on juttu väga palju ning üritangi oma referaadiga teha ka tavainimesele selgeks selle, mis need mustad augud õieti on ? 3 Mustade aukude sünnilugu Must auk on suuresti seotud gravitatsiooniga ning sellepärast võiks mustade aukude avastamislugu alustada gravitatsiooni isast I.Newtonist. Nagu teada, avastas Newton ülemaailmse gravitatsiooniseaduse. Gravitatsioonijõud on jõud, millele allub absoluutselt kõik. Gravitatsioonijõud valitseb looduses kõikjal ning siiamaani pole avastatud ühtegi teist nii tugevad jõudu, mis valitseks nii tugevalt. Gravitatsiooniväli mõjub ühtemoodi nii kergetele kehadele kui ka rasketele kehadele. I.Newton oletas, et valgus tõmbub massiivsete kehade poole
ning kõik temperatuurid ja rõhud muutuvad lõpmatuks. Mis on selle füüsikaline mõte, see pole selge. Paljude füüsikute arvates on asi selles, et meie arusaamine füüsikaseadustest on puudulik, eriti annab tunda kvantgravitatsiooni teooria puudumine.Väljendi "Suur Pauk" võttis kasutusele Fred Hoyle, kes tahtis näidata Suure Paugu teooria usutamatust. ,,Must Auk" Must auk on suuresti seotud gravitatsiooniga ning sellepärast võiks mustade aukude avastamislugu alustada gravitatsiooni isast I.Newtonist. Nagu teada, avastas Newton ülemaailmse gravitatsiooniseaduse. Gravitatsioonijõud on jõud, millele allub absoluutselt kõik. Gravitatsioonijõud valitseb looduses kõikjal ning siiamaani pole avastatud ühtegi teist nii tugevad jõudu, mis valitseks nii tugevalt. Gravitatsiooniväli mõjub ühtemoodi nii kergetele kehadele kui ka rasketele kehadele. I.Newton oletas, et valgus tõmbub massiivsete kehade poole.
Tänapäeval loetakse väärismetallideks siiski vaid hõbedat, kulda ja kuut plaatinametalli. Mitmed autoriteetsed prognoosid väärismetallide maailmavarude suhtes on küllaltki pessimistlikud. Alternatiiviks on plaatinametallide tootmine aatomireaktoreis. Siinkohal käsitleme kergeid plaatinametalle - ruteeniumi (Ru), roodiumi (Rh) ja pallaadiumi (Pd). Ruteenium Ainus Venemaal avastatud metall on ruteenium. Kergete plaatinametallide avastamislugu algas 19. sajandi algul, pärast plaatinale esmaste kasutusalade leidmist. Et soodustada plaatina uurimist, lubas Londoni Kuninglik Selts kõigile asjast huvitatuile tasuta plaatinamaaki. Sellest innustus William Wollaston, kes töötas välja plaatinaesemete tootmise tehnoloogia. 1803.a aprillikuus ilmus Londonis ühe mineraalikaupluse aknale teade uue elemendi pallaadiumi avastamisest ning uut metalli pakuti müügiks hinnaga üks silling (65 mg) eest
1)Egiptuse ja Mesopotaamia tsivilisatsioonide allikad ja avastamislugu: Ingl ohvitser, diplomaat, assürioloogia rajaja, desifreeris Vana-Idast pärineva Rawlinson 3-keelse raidkirja. Prn õpetlane, filosoof, orientalist, Egiptuse hieroglüüfide desifreerija, Champollion egüptoloogiale alusepanija. 2)Mesopotaamia tsivilisatsioon pronksiajal. Sargon ja Sargon = Sarrukin = tõeline kuningas; Semiidi päritolu; allutas kogu Sumeri, tema rajas 1
Koos üritati siiski vallutada Tallinna, mis luhtus. Tartus ja Ugalas haaras ülemvõimu vürst Vjatsko. Eestlased talusid seda, kuna vajasid abi sakslaste vastu. Sakslased haarasid Eestis uuesti ülemvõimu, vallutati tagasi ka Tartu linnus. Pärast seda sündmust oli eestlaste saatus otsustatud. Eestlastel enam abiväge polnud ning Saaremaa alistamine oli ainult aja küsimus. 11. Henriku Liivimaa kroonika avastamislugu, publitseerimine (mitmes keeles välja on antud?), struktuur, autoripoolne hinnang ja seisukoht sündmustele. Minu seisukoht. Uurijate arvates pärines Henrik Saksamaalt Magdeburgist ja sõitis 1205. a. umbes 18. aastasena misjonärina liivlaste juurde. 1208.a. pühitseti ta preestriks ning noormees 8 asus hoolega paganaid ristiusku pöörama. Ta oli ka sakslaste ja põlisrahvaste vahel tõlgiks
isotoobid) 3.20. Hapnik – element nr. 8, lad. Oxygenium kr. oxys – hapu, gennάō – sünnitan vene k. кислород Esimest korda said puhtal kujul O2 - J.Priestley, C. Scheele (1774) (sõltumatult) (C. Scheele – 1771?) 1775 tõestas Lavoisier, et hapnik on õhu, hapete jt. ainete koostisosa Scheele: “tuliõhk” sai O2 nii HgO kui nitraatide lagundamisel (sõltumatult Priestley: 2HgO → 2Hg + O2) avastamislugu populaarselt: Karik, H. Hämmastavad ained. Tln., 1991, lk. 63–68 3.20.1. Leidumine looduses Levinuim element looduses Litosfääris ca 47% O, hüdrosfääris 85,8%, vees 88,8% Atmosfääris 23,10 massi-% (20,95 ruumala-%) O2 Esineb kõigis elusorganismides; inimeses ca 65% massist osaleb hingamis- ja põlemisprotsessides enam kui 1400 mineraali komponent Looduslik O2 (O): kolme stab. isotoobi (massiarvudega 16, 17, 18) segu – neist 16O moodustab üle 99,7% 3.20.2. Allotroopia
annaabi.ee 
