vett. 8.Generaatorite ergutussüsteemid ja ergutuse toiteallikad Generaatorite ergutussüsteemid on ühed generaatorite tähtsamad osad, vaatamata sellele, et nende võimsus on tavaliselt vaid 0,4 - 0,6% generaatori võimsusest. Ergutussüsteemidel on eriti tähtis osa generaatorite ja omatarbe elektrimootorite talitluse stabiilsuses. Ergutussüsteemid peavad vastama järgmistele tingimustele: . tagama generaatori ergutusmähise pideva toite nii normaal- kui avariitalitluses . võimaldama ergutuspinge reguleerimise etteantud piirides . tagama ergutuse automaatreguleerimise vajaliku kiiruse . tagama avariitalitluses piisava ergutuse forsseeringu kordsuse . tagama generaatori mahaergutuse ja avariide korral kiire (magnet)väljakustutamise. Ergutussüsteemi talitluskiiruse põhiparameetrid on: ergutuse forsseeringu kordsus k e = Ue,maks / Ue.n kus Ue,maks - maksimaalne ergutuspinge ja Ue.n - ergutuse nimipinge ja
ülalmainitud koormusjuhtumitel Lõpumastide arvutamisel tuleb lähtuda tingimusest, et kõikide juhtmete ja trosside tõmme on ühepoolne (juhtmed ja trossid on kas alajaama või liini- poolsel küljel paigaldamata) Ankrumastide arvutamisel tuleb arvestada juhtmete ja trosside tõmmete erinevusi tänu kummalgi pool masti paiknevate taandatud visanguta pikkus- te erinevusele 4.5 AVARIITALITLUS Madalpinge liinide maste avariitalitluses ei arvutata. Eurostandard EN 50341-1 avariitalitlusi (avariikoormusjuhtumeid) detailselt ei sätesta EEE kohaselt määratakse avariikoormused teatud osana juhtme maksimaal- sest tõmbest aasta keskmisel temperatuuril tuule ja jäite puudumisel EEE sätestab avariilised koormusjuhtumid sõltuvalt masti tüübist − kas kan- de- või pingutusmast − ja juhtmete kinnitusviisist. ELAKTRIRAJATISTE PROJEKTEERIMINE 44
annaabi.ee 
