lõplikust kinnitamisest, mis peab tagama iseenesest lahtituleku, samaaegselt kiire lahti andmise. Puksiir haagile on keelatud kinnitada midagi muud peale puksiirtrossi. Pukseerimisel on keelatud: · Asuda puksiirhaagi vahetus läheduses; · Asuda puksiirtrossi tööpiirkonnas ja puksiirkaarte vahel; · Puksiirtrossi liinil ka eespool puksiirivintsi; · Puksiirtrossi tsoonis üleparda upitamine; · Puksiirtrossi kinnitamine käigul v.a. avariijuhtudel. Puksiirtrossi äraandmine ei tohi haagile ligineda lähemale kui 0,5 meetrit. Käsitsi äraandmisel töötame kahekesi ja hoiame oud külgedel. Kõigil pukserkaartel peavad olema kirjad ,, Hoidu puksiiri eest". Puksertrossi äraandmisel seadeldis peab alati töötama tõrgeteta. Puksertross antakse harilikult juhtotsaga ja poordis, kus seda kinnitatakse, üldse puksiir rajoonis kõrvalistel isikutel viibimine keelatud. Töödel kasutame kindlasti ka kaitsekiivreid,
tuhandete kilovattideni). Tavaliselt on kettülekande ülekandearv i<10 ja keti maksimaalne kiirus v<25 m/s. Hõõrdülekanne Hõõrdülekanne koosneb vähemalt kahest hõõrdrattast või kettast, mis on kinnitatud võllidele ja surutakse teineteise vastu välisjõuga. Liikumine hõõrdülekandes kantakse üle hõõrdrataste vahel tekkiva hõõrdejõu toimel, Hõõrdülekande eelised: · lihtne ehitus, · sujuv töötamine, · ülekoormustel töökehade libisemine, mis avariijuhtudel väldib ülekandepurunemise, Hõõrdülekande puudused: · hõõrdrataste suur kulumine · libisemisest tingitud mittekonstantne ülekandearv · suhteliselt madal kasutegur (=0,8...0,92) · võllide ja laagrite suur koormus, · piiratud ülekantav võimsus(kuni 20 kW) Hõõrdülekandeid kasutatakse: · sepistamis- pressimisseadmetes (hõõrdvasarad ja -pressid), · hõõrdajamiga vintsides, · konveierites ning mujal. Kruviülekanne e
võrdub ringjõuga P või on sellest suurem FP. Konstantse ülekandearvu säilitamiseks juhuslikel ülekoormustel või hõõrrataste vahelise hõõrdeteguri kõikumisel lähtutakse hõõrülekannete arvutamisel võrdusest: kP=F, kus k on sidestuse varutegur (k>1), P ringjõud ja F hõõrdejõud. Hõõrülekande eelised · Lihtne konstruktsioon, · sujuv töötamine, · ülekoormustel töökehade libisemine, mis avariijuhtudel väldib ülekande purunemist, · võimalus sujuvalt muuta ülekandearvu. Hõõrülekande puudused · hõõrrataste suur kulumine, · libisemisest tingitud mittekonstantne ülekandearv, · suhteliselt madal kasutegur (=0,8...0,92) · võllide ja laagrite suur koormus, · piiratud ülekantav võimsus (kuni 20 kW) 5.5 Keermesülekanne Keermesülekanne on ülekanne, mida kasutatakse pöördliikumise muutmiseks translatoorseks liikumiseks, mõnikord aga ka vastupidi
jõuseadmete seiskamise, muudatused elektrienergiaga varustamisel või muu taolise ohu, et ära hoida laevaõnnetust. (16) Vahimehaanik on kohustatud viivitamatult vanemmehaanikule ette kandma järgmistest asjaoludest: 16.1) peamasina vigastusest või rikkest, mis tema arvates võib ohustada laeva; 16.2) rikkest, mis tema arvates võib põhjustada peamasina, abimasinate või juhtimis- ja seiresüsteemide purunemise või vigastuse; 16.3) avariijuhtudel või juhtudel, kui on kahtlus, kuidas otsustada või milliseid meetmeid rakendada. (17) Vaatamata nõudmisele informeerida vanemmehaanikut käesoleva paragrahvi lõikes (16) nimetatud juhtudel, peab vahimehaanik viivituseta, kui olukord seda nõuab, kasutusele võtma meetmed laeva, selle mehhanismide ning laevapere ohutuse tagamiseks. (18) Vahimehaanik on kohustatud andma vahipersonalile asjakohased juhised ja teabe, mis on vajalikud masinavahil. Remonditöid, sealhulgas elektriseadmete,
seisukohalt kanda tähtis osa toetades põhja, teki ja parraste kattesilluseid suurendades seega laevakere väändetugevust ja jäikust. Kuna põikvaheseinte servadele rakendub nimetatud kattesilluste reaktsioon, peavad nad olema küllalt jäigad ja nõtkekindlad. Tugevamaid, karlingsite all olevaid vertikaalribisid nimetatakse raamtugedeks. Tugevdatud horisontaalseid ribisid kutsutakse selfideks. Pikitasandisse paigutatakse eriti tugev raamtugi, mis kannab nimetust dokitugi. Avariijuhtudel tuleb vaheseinal vastu pidada ühepoolsele vee rõhule, vee tasapind võib ulatuda ülemise tekini. Selleks on vaheseina plaadistus toestatud vertikaalsete või horisontaalsete taladega ribidega. Ribide suund valitakse nii, et kõrgeid ja kitsaid vaheseinu toestavad horisontaalsed ribid ja madalaid laiu vaheseinu vertikaalsed. Seega saab kasutada lühemaid ribisid. Sahtid on vertikaalseintega piiratud ruumid, mis on ette nähtud erinevate tekkide või tekiehitiste korruste ühendamiseks
vee- tihedateks sektsioonideks tagamaks laeva uppumatu-se. Kasutatakse piki- ja põikvaheseinu. Veetihedad vaheseinad kuuluvad laeva põhikonstruktsioonide hulka. Kõigil neil on laeva üldise tugevuse seisukohalt kanda tähtis osa toetades põhja, teki ja parraste kattesilluseid suurendades seega laevakere väändetugevust ja jäikust. Kuna põikvaheseinte servadele rakendub nimetatud kattesilluste reaktsioon, peavad nad olema küllalt jäigad ja nõtkekindlad. Avariijuhtudel tuleb vaheseinal vastu pidada ühe- poolsele vee rõhule, vee tasapind võib ulatuda ülemise tekini. Selleks on vaheseina plaadistus toetatud vertikaalsete või hori-sontaalsete taladega ribidega. Ribide suund valitakse nii, et kõrgeid ja kitsaid vaheseinu toestavad horisontaalsed ribid ja madalaid laiu vaheseinu vertikaalsed. Seega saab kasutada lühemaid ribisid. Ribid valmis-tatakse nurk- või T-taladest. Ribide otsi teki, parraste ja põhja juures tugevdatakse kniidega
tihedateks sektsioonideks tagamaks laeva uppumatu-se. Kasutatakse piki- ja põikvaheseinu. Veetihedad vaheseinad kuuluvad laeva põhikonstruktsioonide hulka. Kõigil neil on laeva üldise tugevuse seisukohalt kanda tähtis osa toetades põhja, teki ja parraste kattesilluseid suurendades seega laevakere väändetugevust ja jäikust. Kuna põikvaheseinte servadele rakendub nimetatud kattesilluste reaktsioon, peavad nad olema küllalt jäigad ja nõtkekindlad. Avariijuhtudel tuleb vaheseinal vastu pidada ühe- poolsele vee rõhule, vee tasapind võib ulatuda ülemise tekini. Selleks on vaheseina plaadistus toetatud vertikaalsete või hori-sontaalsete taladega ribidega. Ribide suund valitakse nii, et kõrgeid ja kitsaid vaheseinu toestavad horisontaalsed ribid ja madalaid laiu vaheseinu vertikaalsed. Seega saab kasutada lühemaid ribisid. Ribid valmis-tatakse nurk- või T-taladest. Ribide otsi teki, parraste ja põhja juures tugevdatakse kniidega
vee- tihedateks sektsioonideks tagamaks laeva uppumatu-se. Kasutatakse piki- ja põikvaheseinu. Veetihedad vaheseinad kuuluvad laeva põhikonstruktsioonide hulka. Kõigil neil on laeva üldise tugevuse seisukohalt kanda tähtis osa toetades põhja, teki ja parraste kattesilluseid suurendades seega laevakere väändetugevust ja jäikust. Kuna põikvaheseinte servadele rakendub nimetatud kattesilluste reaktsioon, peavad nad olema küllalt jäigad ja nõtkekindlad. Avariijuhtudel tuleb vaheseinal vastu pidada ühe- poolsele vee rõhule, vee tasapind võib ulatuda ülemise tekini. Selleks on vaheseina plaadistus toetatud vertikaalsete või hori-sontaalsete taladega ribidega. Ribide suund valitakse nii, et kõrgeid ja kitsaid vaheseinu toestavad horisontaalsed ribid ja madalaid laiu vaheseinu vertikaalsed. Seega saab kasutada lühemaid ribisid. Ribid valmis-tatakse nurk- või T-taladest. Ribide otsi teki, parraste ja põhja juures tugevdatakse kniidega
annaabi.ee 
