Eesti kirjanduse ajalugu II kevadsemestri konspekt
vastuolu, kui me midagi jutustame, vajame ruumi ja tekstid pikemad. Ta jutustab lakooniliselt, pigem välksähvatuste kaudu
lühikesi lugusid. Minimalism. Selles ajas räägitakse, et Suuman hakkab kirjutama antiluulet. Praeguse pilguga on see jutt
liialdatud.
Tema enda loomingu taustal on see avangardne. Paradoks: kui selliseid paduavangardiste silmas pidada, siis Suuman on vanemas
eas väga kriitiline nende suhtes. Osaleb avangardis, mingis mõttes keeldub sellest avandardisti positsioonist.
See on aga Andres Ehinil. Esimene kodumaine sürrealist. Paguluses esimene Laaban. Alliksaare puhul arutatud, et võib olla
midagi tegemist, aga pole sürrealismi programmi sees. Programm Ehinil on. See ei saa väga otseselt tõlgendatud tekstide kaudu
avalduda. Enam-vähem konsensus, et Eesti esimene kodumaine läbinisti sürrealistlik luulekoguks 1971 "Uks lagendikul" (Ilmus
Loomingu raamatukogu sarjas). Pärissürrealiste pole palju olnud