Perestroika põhjused ja tulemused: - seda alustas Mihhail Gorbatsov. Alustas glasnosti e. avalikustamisega. Et suhteid lääneriikidega parendada. - Kaotati võidurelvastus, lõpetati sõda Afganistanis. - Vähendati kontrolli Ida-Euroopas. Idablokk varises kokku (1989-1990) - Inimesed said ise valida, keda nad toetavad - Esimesed poliitilised partnerid - Mitme kandidaadiga valimised - Gorbatsov valiti esimeseks presidendiks. - Gorbatsovi ei toeta keegi, ta loobus presidenti ametist. - Eesti, Läti, Leedu iseseisvuvad. - NSVL saadetakse laiali.
Sotsialismileeri lagunemine juhus või paratamatus? 1985 aastal sai võimule Gorbatsov, kes pidas vajalikuks nõukogude sotsialismi reformimist. Majanduslik ja poliitiline reformi perestroika läbiviimine algas Nõukogude Liidus 1987. aastal. Perestroika viis üldiste vabaduste suurenemiseni, koos glasnosti ehk avalikustamisega kaotati tsensuuri ja see viis sõnaja poliitiliste vabaduste suurenemiseni. Gorbatsov kutsus üles ka teisi Varssavi pakti maid sellega ühinema. Sündmuste areng viib 1989 idabloki riikides uue korra loomiseni ja Nõukogude Liidu lagunemiseni. Poola Kommunistliku Partei juht Jaruzelski oli reformi meelne ja toetas Gorbatsovi ideed ja hakkas perestroikat ka Poolas läbi viima. 1980 loodud sõltumatu
sotsialistlikku ühiskonda täiustada ja ümberkorraldada ja ka riigi juhtkonda uuendada. Kõik ei läinud aga päris plaanipäraselt ja Riigipöördekatse kukkusgi läbi. Neljandaks tähtsaks asjaoluks oli avalikustamine. Tänu sellele said inimesed teada, mis on toimunud ja mis toimus ka sellel hetkel NSVL piiridest väljaspool. Inimestele hakati rääkima rohkem tõtt erinevatest tragöödiaatest, mis riigis on toimunud. Suuresti kasvas ka raadio ja televisiooni mõju ühiskonnas. Avalikustamisega kaasnes ka NL poliitilise elu liberaliseerimine ja kontaktide tihenemine muu maailmaga. Viimaseks sündmuseks oli eirnevate meeleavalduste mõju Vene Riigijuhtidele. Eestis korraldati mitmeid proteeste ja meeleavaldusi ning loodi ühendusi halvima ärahoidmiseks. Näiteks protestiti kõvasti fosforiidikaevanduse rajamise vastu Eestisse. Taheti, et Gorbatsov tunnistaks, et MRP-s olid salaprotokollid ning selle jaok loodi
Seega peame iga päev tegema valikuid, mida endale lubada ja mida mitte. Kuid kas tegelikult meie valikud on piisavalt vajalikud? Kas me lubame endale rohkem, kui tegelikult vaja? Ainetöö eesmärgiks ei olnud teada saada kellegi igakuine sissetulek või milleks ja kuhu see kulub, vaid panna küsimusele vastaja mõtlema, mis oleks see rahasumma, millega ta oleks võimeline ja nõus ära elama vähemalt kuu aega. Antud rahasumma avalikustamisega, palusin küsimusele vastajail arvestada, ei ela võlgu (maksad jätkuvalt vajalikud maksud ja maksed) (kui ei ela üksi) ka teiste perelikmetega ilma milleta saaksid tegelikult ideaalselt hakkama (nt peod, auto, maiustused jne) JUTT KÄIB AINULT ÜHEST KUUST! Küsimuse esitamisel kasutasin mugavusvalimit hõlpsa kättesaadavuse ja koostöövalmiduse tõttu. Isikud said valimisse valitud enda tuvusringkonnast
Doktor Rank oli Noral külas ja kohe kui Nora uksekella heli kuulis, saatis ta Ranki oma mehe juurde tuues ettekäändeks selle, et tema kleit jõudis kohale, mida ta ballil kandma pidi, kuigi see oli vale, kuna ülal õmbles Linde Norale kleiti.Ukse taga oli Krogsvald, kes tuli Norale külla ja teatas, et räägib kõik Torvaldile ära. Krogsvald lahkus Nora poolt, jäi trepikojas seisma ja pani kirja posti. Kirjas rääkis Krogsvald Torvaldile kõik ära ja ähvardas kogu loo avalikustamisega. Peale maskeraadiballi tuli Doktor Rank Torvaldile ukse taha, küsis temalt sigarit ja lahkus. Doktor Rank teatas, et on suremas. Torvald ei teadnud sellest midagi ja arvas, et doktor naljatab, kuid siis Nora rääkis talle ära, et see ongi nii.Doktor Ranki lahkudes läks Torvald postkasti juurde ja avastas Krogsvaldi kirja teiste seast, luges seda ja sai Nora peale maruvihaseks. Teises kirjas vabandas Krogsvald Nora ees ja kirjaga ühes oli pandud võlakiri. Torvald rebis võlakirja
sotsialistliku ühiskonna täiustamise ja valitseva reziimi osalise ümberkorraldamise teel ehk perestroika teel. Ühiskonda lisandus ka veel teine märksõna glasnost, see tähendas salastatuse vähendamist ühiskonnas ja sõnavabaduse avardumist. Senised äärmiselt ranged reeglid pehmenesid. Nõukogude inimestele hakati rääkima riigis toimunud õnnetustest, katastroofidest, kuritegevuse tõelisest ulatusest. Uutes oludes kasvas järsult ajakirjanduse ja televisiooni mõju. Avalikustamisega kaasnes ka nõukogude poliitilise elu lõdvenemine ja kontaktide tihenemine muu maailmaga. Gorbatsov seadis oma välispoliitiliseks eesmärgiks suhete parandamise lääneriikidega. Moskvas mõisteti, et kui suhted Ameerika Ühendriikide ja Euroopa juhtriikidega ei parane, pole võimalik ka siseriiklikke ümberkorraldusi ellu viia. Kuna majandus ei olnud enam jätkusuutlik, soovis Gorbatsov vähendada massilist võidurelvastumist. Nõukogude
NSV Liidu ladvikus suurenes tehnokraatide mõju, keda võis iseloomustada kui majandusega seotud parteitegelasi. AVALIKUSTAMINE. 1986. a. hakkas perestroika kõrval maad võtma ka üha süvenev avalikustamine ehk glasnost. Lõdvenes tsensuur, inimestele hakati rääkima tõtt ja avaldama tõepäraseid fakte Nõukogudemaa ajaloost. Olulist osa hakkasid nüüd etendama ajakirjandus ja televisioon. LIBERALISEERIMISELT DEMOKRATISEERUMISELE. Avalikustamisega kaasnes ka NSV Liidu poliitilise elu liberaliseerumine. Lõdvenes NSV Liidu suletus, laienesid inimeste kontaktid muu maailmaga, lõpetati välisraadiojaamade segamine jne. Et majanduse arengus oodatud kiirenemist ei toimunud, küpses 1987. a. sügiseks NLKP juhtkonnas lõhe. Selle vallandas Moskva parteiorganisatsiooni juhtinud Boriss Jeltsini terav kriitika perestroika aadressil. Jeltsin vabastati Moskva parteijuhi kohalt, kuid 1991. a
isiku vahel ! Aktsiaselts ja osaühing: Eelised: osanike või aktsionäride piiratud vastutus; võimalus kaasata suuremat kapitali; omandiõiguse lihtne üleandmine; paremad võimalused juhi valikuks; piiramatu eluiga, stabiilsem; sobiv suur- kui ka väikeettevõtetele; spetsialiseeritud juhtimine; suurem usaldatavus partnerite silmis. Puudused: rohkem aega ja raha nõudev organiseerimine; tegevuse suurem reguleeritus; tegevuse avalikustamisega kaasnev äriinformatsiooni levitamine; juhtimise ja tegevuse paindlikkuse kadumine; üksikomanikel puudub kontroll ! Tulundusühistu: Eelised: liikmete kontroll ühistu tegevuse üle; otsused demokraatiapõhised; pirated vastutusega organ. Puudused: töötajate suhete halvenemine mõjutab ebasoodsalt ühistu tegevust; otsused ei tule nii kiiresti. ! 2. Ettevõtte finantsanalüüsi meetodid, finantssuhtarvud, nende sisu seletus
kehti. Standart EVS 8821:2006 om kehtetu. Uus version on EVS 8821:2013. 2. Kunda Ühisgümnaasium on järgitud: 1.AÜA nõuded Näided: "Dokumendi tekst/sisu peab olema täpne, keelelt ja stiililt korrektne, üheselt arusaadav ja Võimalikult lühike." (AÜA §10 p 2) "Dokumendi kohustuslikud elemendid on: 1) autor; 2) kuupäev; 3) tekst (sisu); 4) allkirjastaja(d). " (AÜA §12 p 2) 2. AvTS nõuded: Näided: "Koolisisestele dokumentidele tagatakse juurdepääs teabe avalikustamisega Kunda Ühisgümnaasiumi veebilehel." (peatükk 2) Dokumendi registreerimine (peatükk 3) Asjaajamise üleandminevastuvõtmine (peatükk 5) 3. MSVS nõuded: Näided: "Märgukirjade ja selgitustaotluste edastamine vastavalt kuuluvusele ja avaldajale edastamisest teatamine" (MSVS §5 p 3) On järgitud EVS 8821:2006 "Informatsioon ja dokumentatsioonDokumendielemendid. osa 1: ,,Kiri" 3
19. sajandil hakkas baltisakslaste seni siiski üsna hinnatud positsioon Vene ühiskonnas langema, sest neid peeti saksameelseteks impeeriumi sisevaenlasteks. Selle põhjuseks oli baltisakslaste eelistatud positsioon. Palgavahe oli küll 18.sajandi lõpus likvideeritud, kuid arusaam püsis. Baltisakslased edenesidki ametiredelil kiiremini, kuid tegelikuks põhjuseks oli siin oma kohustuste parem täitmine. Negatiivne suhtumine baltisakslastesse tuleb 19. sajandi keskpaigas esile seoses avalikustamisega, kui hakatakse rääkima nende eelistatud positsiooni tagamaadest. Alates venestusest 1860. aastail hakkasid baltisakslased tuge otsima Saksamaalt ja seoses Saksamaa ühinemisega nähakse baltisakslasi aga Saksamaa käsilastena. Impeeriumit sooviti nüüd rohkem ühendada, tugevdada keskvalitsust, see osutus aga raskeks, sest siinne aadel oli harjunud omavalitsemise ja hea eluga. Tsaarivalitsus hakkas pooldama reforme, kuna siinne talurahva olukord häbistas juba Vene riigi mainet.
Massimeedia tähendus muutus, need polnud enam ainuüksi propaganda-, vaid ka teabevahendid. Ent järk-järgult glasnost süvenes, kuni aastal 1990 likvideeriti Glavlit (tsensuuri teostav organ N. Liidus) . Suurima mõju saavutas glasnost vahetult enne Nõukogude Liidu lagunemist. Hiljem on 'glasnost' tähenduse kaotanud, selle on asendanud universaalsem ja kõigile mõistetav sõnavabadus, mis on kaasaja maailmas enamikes riikides iseenesestmõistetav. Avalikustamisega kaasnes perestroika-poliitika, üha vähem kasutati sovetliku ühiskonna juhtimiseks administratiivmeetodeid ja laienes demokraatia. Laiemas mõttes mõeldakse perestroika all Gorbatsovi võimuletulekuga 1985. aastal alanud perioodi Nõukogude Liidu ajaloos. Lõdvenes ühiskonna ja riigi suletus, laienesid kontaktid muu maailmaga, aastal 1988 lõppes välisringhäälingu segamine. Samas ideoloogiline surve, parteiline järelevalve ajakirjanduse ja
1709-nda aastani ning peale kahe-aastast pausi naases ta sinna ja õpetas veel 5 aastat. Sealse aja jooksul küündis Vivaldi reputatsioon nii kõrgele et ta hakkas lausa saama oma isast kahekordset palka, kes töötas linna ühes tähtsamas kirikus St. Mark. Peale seda lahkus ta sealt kuid jätkas sinna kontsertide saatmist vahepeal saatis ta ligi 2 kontserti kuus postiga. Vivaldi populaarsus rahva seas hakkas kasvama vastavalt tema tööde avalikustamisega Amsterdamis, mis hakkasid kiirelt levima ka Põhja-Euroopas. Tema erinevad metoodikad viiulimängu tehnika täiustamisel said peagi populaarseks ka teiste muusikute seas ning peagi hakati ka neid kopeerima. Peagi ostis üks kirjastaja tema kontsertidest, mille ta paiskas ka kohe müüki nimega L'estro armonico (harmooniline inspiratsioon), mille läbimüük oli aga niivõrd edukas, et Vivaldi jätkas nende loomist.
Ilmutus- Jumala tegevus, mille kaudu ta avaldab ennast ja oma tehet TaNaK- juutide pühakiri (toora, prohvetid, kirjad) inimestel Teism-usk Jumalasse või jumalatesse, kes määravad inimeste ja maailma Imaam- moslemite usuline juht või palvete lugeja saatust Initsiatsioon- täisealiseks saamine ja selle avalikustamisega seotud riitus Teoloogia-õpetus Jumalast ja tema tegevusest Jahve- Jumala nimetus juutidel Toora-Moosese seadus, juutide pühakirja esimene ja tähtsaim osa Jumal- üleloomulik, isikuline olend, kellest inimene tunneb end sõltuvat Tsölibaat- abielust loobumine, peamiselt usulistel põhjustel
märkimisväärne erinevus artiklis toodud 9 miljoniga 53st, mis tähendaks pea 17%. Olenemata erinevusest on need siiski murettekitavad arvud, kuid need olid võrdlemisi sarnased 1948. aastal, mil 8% vastanutest Ühendkuningriigis tundsid ennast üksikuna suurema osa või kogu ajast. Seega on muidugi üksindus probleem, millega peaks tegelema, kuid see ei ole inimeste jaoks midagi uut ning selle valedel mõõtmetel käsitlemine võib muuta selle veelgi suuremaks mureks. Üksindusministri avalikustamisega kaasnes ka rõhutamine, et üksinduse riskigruppi kuuluvad kõik ning sellega tuleks tegeleda kõikjal. Tegelikkuses on aga kindel riskigrupp, milles üksindus on levinum ning millega tuleks esimesena tegeleda. Riikides nagu USA ja UK on selleks vaesed, töötud, migrandid – ka riigisisesed -,kelle elu on ning ebastabiilne ning see muudab ka suhted nende elus keerulisemaks. Lisaks sellele on neil kõige keerulisem
templipanija rolli. Kuid tegelikkuses on valitsuse ülesanne seaduste täitmine, mitte seadusloome kaudu selle täitmise mugavaks muutmine. Parlamentaarse demokraatia käekäik sõltub suuresti sellest, kui demokraatliku mõttelaadiga peaminister valitsust juhib. Parlament ei saa muutuda naeruväärseks, sest selle kaudu naeruvääristab ja alandab ennast rahvas, kes esinduskogu valis. Riigikogu autoriteet on kõige otsesemalt seotud avalikustamisega. Kohtuvõim on teistest võimudest lahutatud ja sõltumatu. Sõltumatu õigusemõistmine ei ole juriidiline abstraktsioon, vaid praktiline abinõu inimese põhiõiguste ja vabaduste kaitsel. Demokraatliku riigikorralduse eeltingimused on ajakirjandusvabadus ja õigusmõistmise sõltumatus. Õigusriigis on igaühel võimalus vaielda võimuga ning kaitsta oma seaduslikke huve, olenemata sellest, kas see tekitab võimukandjatele ebamugavust. Halduskohus on esmane õiguskaitseinstants,
isiku vahel Aktsiaselts ja osaühing: Eelised: osanike või aktsionäride piiratud vastutus; võimalus kaasata suuremat kapitali; omandiõiguse lihtne üleandmine; paremad võimalused juhi valikuks; piiramatu eluiga, stabiilsem; sobiv suur- kui ka väikeettevõtetele; spetsialiseeritud juhtimine; suurem usaldatavus partnerite silmis. Puudused: rohkem aega ja raha nõudev organiseerimine; tegevuse suurem reguleeritus; tegevuse avalikustamisega kaasnev äriinformatsiooni levitamine; juhtimise ja tegevuse paindlikkuse kadumine; üksikomanikel puudub kontroll Tulundusühistu: Eelised: liikmete kontroll ühistu tegevuse üle; otsused demokraatiapõhised; piiratud vastutusega organ. Puudused: töötajate suhete halvenemine mõjutab ebasoodsalt ühistu tegevust; otsused ei tule nii kiiresti. 2. Ettevõtte finantsanalüüsi meetodid, finantssuhtarvud, nende sisu seletus
8) Asutusesisene dokumentide teatavakstegemise kord: Antud asjaajamiskorras puudub. 9) Dokumentide allkirjastamise ja ametliku kinnitusega tõestamise kord: On selgelt välja toodud, kes mida allkirjastab, ja töötajate õigused ja pädevusdokumentide allkirjastamised määratakse seadustes. 10) Dokumentide avalikustamise, neile juurdepääsu tagamise ja juurdepääsupiirangute kehtestamise kord: Kool tagab juurdepääsu enda poolt hallatavale teabele teabenõude täitmisega ja teabe avalikustamisega. Teabe avalikustab kool oma veebilehel. Samuti on ka loetelu teabest, mis on Tallinna Ehituskoolis tunnistatud asutusesiseseks kasutuseks. 11) Vastust või lahendamist vajavate, dokumentidest tulenevate ülesannete täitmise ja asjade tähtaegse lahendamise kontrolli kord: Eraldi peatükina seda teemat kirjeldatud ei ole, antud teemat käsitleb ainult üks lause: / Dokumentidest tulenevate ülesannete täitmist ning
aastal (Messmer ja Palmer 2008). 1.3. Tunnustused Imogene on tunnustatud mitmetel kordadel. Aastal 2004 võeti ameerika õdede ühenduse kuulsuste koja liikmeks ja aastal 2005 sai Ameerika õenduse akadeemia elava legendi tiitli. Aastal 1997 sai King Florida kubernerilt kuldmedali õendusabisse panustamise eest. Ta sai ka Ameerika õdede assotsiatsioonilt Jessie Scott auhinna aastal 1996 (Messmer ja Palmer 2008). Teda tunnustati kahe teooria avalikustamisega. Aastal 1971 õendusabi teooria: inimkäitumise üldmõisted. 1981 aastal õendusabi teooria: süsteemid, kontseptsioonid, protsess. Ta oli üks esimesi õdesid, kes ühendas akadeemilise teooria kliinilise õenduspraktikaga. 3 2. TEOORIA EESMÄRGI SAAVUTAMISEST Teda peetakse õendusteooria arendamise teerajajaks. (Why I...). Teooria kirjeldab dünaamilist inimestevahelist suhet, milles inimene kasvab ja areneb, et
probleemidele. 6. 1985. sai uueks NLKP peasekretäriks M. Gorbatsov. Gorbatsovi esialgne uuenduskava nägi ette riigi majandusliku arengu kiirendamist sotsialistliku ühiskonna täiustamise ja ümberkorraldamise ehk perestroika teel. Toimus avalikustamine salastuse vähenemine ühiskonnas ja sõnavabaduse avardumine. Tsensuurireeglid pehmenesid ja hakati rääkima riigis toimunud õnnetustest jms. Massiteabevhendite mõju kasvas oluliselt. Ühiskond muutus tolerantsemaks. Avalikustamisega kaasnes ka nõukogude poliitilise elu liberaliseerimine ja kontaktide tihenemine muu maailmaga. NSVLi juhtkond seadis oma eesmärgiks välispoliitikas suhete parandamise lääneriikidega. Nõukogude-Ameerika suhted hakkasid paranema pärast Reykjavikis toimunud Gorbatsovi-Reagani tippkohtumist. 1987. sõlmiti kokkulepe keskmise ja lühimaa tuumarakettide likvideerimiseks. Gorbatsov lõpetas sõja Afganistanis, oma tegevuse lõpetas VLO, Saksamaa ühines ja 1980. aastate lõpuks paranesid ka
aastast, kui esimest korda isikuandmetekaitse seadus vastu võeti, on see, et igasugune isikuandmete avalikustamine saab toimuda ainult andmesubjekti nõusolekul," ütles Kukk. Ta rõhutas, et seadusesse tuli täiendus, mille järgi võib ajakirjanduses isikuandmeid avalikustada ilma andmesubjekti nõusolekuta juhul, kui selleks on avalik huvi ja see on kooskõlas ajakirjanduseetika reeglitega. "Kui need punktid on täidetud, siis ei ole mingit probleemi isikuandmete avalikustamisega. Muidugi täpsustab veelkord, et isiku nimi ja sünnipäev ei ole delikaatsed isikuandmed." Kui keegi ütleb, et avalikku huvi ei ole, siis Kuke sõnul vaadatakse seda üksikkaasusena, mitte ei laiendata kõikidele teistele juhtumitele. "Me eeldame, et kõik isikuandmed on avaldatud seadust järgides /.../. Eraldi kontrolli me ei tee." Arvutiekspert Tõnu Samueli sõnul jättis Eesti Interneti Sihtasutus (EIS) kõigi umbes 60 000 Eesti domeeniomaniku andmed laokile
glasnost. See tähendas salastatuse vähendamist ühiskonnas ja sõnavabaduse avardumist. Senised äärmiselt ranged tsensuurireeglid pehmenesid. Nõukogude inimestele hakati rääkima riigis toimunud õnnetustest, katastroofidest, kuritegevuse tõelisest ulatusest. Ajaloosündmusi hakati käsitlema senisest tõepärasemalt. Uutes oludes kasvas järsult massiteabevahendite (eriti ajakirjanduse ja televisiooni) mõju. Ühiskond muutus eriarvamuste suhtes sallivamaks. Avalikustamisega kaasnes ka nõukogude poliitilise elu liberaliseerimine ja kontaktide tihenemine muu maailmaga. UUTMOODI MÕTLEMINE VÄLISPOLIITIKAS Gorbatsovi võimuletulekuga muutus Nõukogude Liidu välispoliitiline kurss. NSV Liidu uuenev juhtkond seadis oma eesmärgiks suhete parandamise lääneriikidega. Moskvas mõisteti, et kui suhted Ameerika Ühendriikide ja Euroopa juhtriikidega ei parane, pole võimalik ka siseriiklikke ümberkorraldusi ellu viia. Pealegi ei kannatanud NSV Liidu
ettevõtte majandustulemuste ja konkurentsivõime halvenemine Efektiivne kommunikatsioon 11.2.3 Tulemused: · Töötaja teab juhtkonna eesmärke ja väärtushinnanguid üldistes ja spetsiidilistes küsimustes Töötaja on kaasatud firma seisukohalt oluliste otsuste tegemisel Töötaja saab firmat ja teda isiklikult puudutava info teada enne või samaaegselt üldise avalikustamisega Töötajal on võimalus tsenseerimata ideede ja mõtete avaldamiseks kogu firma ees Juhtkond väärtustab kogu kollektiivi ees avalikult töötaja initsiatiivi Probleemidega tegeletakse aktiivselt Sisekliima on hea Organisatsioonikultuur on ühtlane Sihtrühmad organisatsioonis 11.3 Sihtrühma põhised (tippjuhid, keskastme juhid, tippspetsialistid, spetsialistid jne)
tuleb tähelepanu pöörata järgmistele asjaoludele: 3.6.1 Kõik faktid peavad olema teada ja tõendatud. Kui eksisteerib tõendamata fakte tuleb avalikustamisel lähtuda professionaalset otsustusvõimest.; 3.6.2 Peab olema teada avalikustatava informatsiooni liik ja adressaat. 3.6.3 Raamatupidaja peab olema teadlik tagajärgedest, mis võivad informatsiooni avalikustamisega kaasneda. 3.7 Eelpool nimetatud olukordade tekkimisel tuleb raamatupidajal konsulteerida juristiga ja/või kutseala organisatsiooni(de)ga. 3.8 Kui raamatupidaja ja tööandja või kliendi vahel sõlmitud lepingus on ettenähtud muid, raamatupidaja kutse-eetika koodeksis sätestatust rangemaid konfidentsiaalsuse nõudeid, tuleb lähtuda lepingus sätestatust. d) IV. Tasu kutsealase tegevuse eest, teenustasu 4
· Võimalus äriühingu kapitali suurendada osanike või aktsionäride juurdevõtmisel; · Piiramatu eluiga, suurem stabiilsus; · Sobivus nii suur- kui ka väikeettevõtetele; · Spetsialiseeritud juhtimine, sest omand ja juhtimine võivad olla lahutatud; · Suurem usaldatavus partnerite silmis. 3 Puudused · Rohkem aega ja vahendeid nõudev organisee-rimine; · Tegevuse suurem reguleeritus; · Tegevuse avalikustamisega kaasnev äriinfor-matsiooni levitamine; · Juhtimise ja tegevuse paindlikkuse kadumine, eriti suuremates aktsiaseltsides; · Üksikomanikel puudub kontroll äriühingu tegevuse üle; · Palgalise juhtkonna huvi majandustulemuste vastu võib olla nõrgem, võimalikud on omanike ja juhtide lahkhelid. Täisühing · Ühingul peab olema vähemalt kaks osa- nikku, kes on sõlminud ühingulepingu. · Osanikud vastutavad ühingu kohustuste eest kogu oma varaga.
vajab parandamist. Sisendid on füüsilised, inim- ja finantsressursid, mis on vajalikud projekti tegevuste läbiviimiseks. 3. Kui Sina oleksid taotluse hindaja/ rahastaja esindaja, kas rahastaksid või ei rahastataks seda taotlust. Miks? VI Defineeri oma sõnastuse, mis on teavitamine projektis. Teavitamine toimub rahastatud objektide tähistamise ja rahastava programmi osalusele viitamise teel *Projekti teavituskulud on projektitegevuste avalikustamisega seotud kulud (infopäevade korraldamine, meened, voldikud). *Kõik teavitamise ja avalikustamisega seotud kulud on abikõlblikud. Teavitamiskulud planeeritakse projekti eelarvesse 1. Too näiteid erinevate teavitusvõimaluste kohta. - pildis (logod printmaterjalidel, meenetel, esemetel, kleeps, infosilt, tänutahvel) - sõnas (pressiteated, artiklid, intervjuud, sõnavõtud, seminarid, infomaterjalid.) 2. Leia näidisprojektist projekti teavitustegevus kirjeldamine
märksõna – glasnost. See tähendas salastatuse vähendamist ühiskonnas ja sõnavabaduse avardumist. Senised äärmiselt ranged tsensuurireeglid pehmenesid. Nõukogude inimestele hakati rääkima riigis toimunud õnnetustest, katastroofidest, kuritegevuse tõelisest ulatusest. Ajaloosündmusi hakati käsitlema senisest tõepärasemalt. Uutes oludes kasvas järsult massiteabevahendite (eriti ajakirjanduse ja televisiooni) mõju. Ühiskond muutus eriarvamuste suhtes sallivamaks. Avalikustamisega kaasnes ka nõukogude poliitilise elu liberaliseerimine ja kontaktide tihenemine muu maailmaga. alustas ta võimule tõustes laiaulatuslikke ühiskondlikke ja majanduslikke reforme (perestroika, glasnost), mis tõid kaasa Nõukogude ühiskonna liberaliseerimise ja demokratiseerumise, majanduslikud ümberkorraldused, mis lõppkokkuvõttes tegid lõpu nõukogulikule plaanimajandusele ja taastasid eraomandil põhineva majandussüsteemi.
mõne % looma toodangust. Esimene samm tootja materiaalse huvi arvestamise suunas. AGA maa kuulus riigile ja rentnik ei ole peremees ta ei söenda oma kapitali sinna paigutada. 1985 võimule Gorbatsov, kes alustab energiliselt reforme. 'Perestroika' kuidas majandust kiirendada, kaasati inimesi sellesse. Sellele järgnes avalikustamine 'glasnost'. Hakkab tekkima ka uus liikumine, seoses Tsernobõli sündmuste avalikustamisega, algavad ökoloogilised liikumised. Komparteis algab lagunemine. Jeltsin võimule mõistis, et NLi kooshoidmine senisel kujul ei ole enam võimalik. Taasiseseisvumine Millised tegurid viisid NLi lagunemisele? 1. majanduslikud 2. kultuurilised 3. ideoloogilised Iseseivumist soodustavad tegurid? Rahvuslik liikumine, välispoliitika, välismaailma mõju, eelmise vabariigi kogemus
menetlusosalisel lasub kohustus esitada haldusorganile talle teada olevad ning menetluses tähtsad asjaolud ja tõendid- Selle kohustuse täitmata jätmise korral on soodustava haldusakti andmise menetluses võimalik jätta isiku taotlus läbi vaatamata. 2.6. Avalikkus ja andmekaitse Haldusmenetluse seaduse ettevalmistamise ajal 1990ndate aastate lõpus olid Eesti õigusloomes teravalt päevakorrale tõusnud dokumentide avalikustamisega seonduvad küsimused. Seepärast peeti eelnõu ettevalmistamisel vajalikuks lisada selle üldsätetele haldusmenetluse põhimõttelist avalikkust rõhutav säte. Kõnealune probleem lahenes 2000. aasta novembris vastu võetud ning 1. jaanuaril 2001 jõustunud avaliku teabe seadusega, mis sätestas üldkasutatava teabe avalikkuse ning teabe saamise võimaldamise nõude. Nii pandi alus avalikkuse kontrolliõiguse teostamisele ja halduse avalikkusele
täites. Teabevaldajaks on: 1) riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutus; 2) avalik-õiguslik juriidiline isik; 3) eraõiguslik juriidiline isik ja füüsiline isik käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud tingimustel. Teabenõue on teabenõudja poolt käesolevas seaduses sätestatud korras teabevaldajale esitatud taotlus teabe saamiseks. Juurdepääs teabele võimaldatakse teabevaldaja poolt: 1) teabenõude täitmisega; 2) teabe avalikustamisega. Asutuse dokumendiregister on digitaalselt peetav andmekogu, mida asutusse saabunud ja asutuses koostatud dokumentide registreerimiseks ja neile juurdepääsu tagamiseks peab riigi- või kohaliku omavalitsuse asutus või avalik-õiguslik juriidiline isik. Dokumendiregistris registreeritakse: 1. asutusele saabunud dokumendid ja asutusest väljasaadetud dokumendid hiljemalt saabumise või väljasaatmise päevale järgneval tööpäeval; 2
28 Perestroika nsv liidu majandussüsteemi ümberkorraldamine ja liberaliseerimine Glasnost avalikustamispoliitika ja sõnavabaduse avardumine 1985 aasta märtsis sai uueks nlkp peasekretäriks mihhail gorbatsov Gorbatsovi esialgne uuenduse kava nägi ette riigi majandusliku arengu kiirendamist, see pidi toimuma sotsialistliku ühiskonna täiustamise ja ümberkorraldamise ehk perestroika teel 1986 aastast tõusis päevakorrale uus märksõna glasnost avalikustamine Avalikustamisega kaasnes ka nõukogude poliitilise elu liberaliseerimine ja kontaktide tihenemine muu maailmaga. Nõukogude-ameerika suhted hakkasid paranema pärast 1986 aastal reykjavikis toimunud gorbatsovi ja president reagani tippkohtumist 1987 aastal sõlmiti washingtonis kokkulepe keskmise ja lühimaa tuumarakettide likvideerimiseks. Gorbatsov lõpetas sõja afganistanis ja viis sealt 1989 aastal nõukogude väed välja
28 Perestroika nsv liidu majandussüsteemi ümberkorraldamine ja liberaliseerimine Glasnost avalikustamispoliitika ja sõnavabaduse avardumine 1985 aasta märtsis sai uueks nlkp peasekretäriks mihhail gorbatsov Gorbatsovi esialgne uuenduse kava nägi ette riigi majandusliku arengu kiirendamist, see pidi toimuma sotsialistliku ühiskonna täiustamise ja ümberkorraldamise ehk perestroika teel 1986 aastast tõusis päevakorrale uus märksõna glasnost avalikustamine Avalikustamisega kaasnes ka nõukogude poliitilise elu liberaliseerimine ja kontaktide tihenemine muu maailmaga. Nõukogude-ameerika suhted hakkasid paranema pärast 1986 aastal reykjavikis toimunud gorbatsovi ja president reagani tippkohtumist 1987 aastal sõlmiti washingtonis kokkulepe keskmise ja lühimaa tuumarakettide likvideerimiseks. Gorbatsov lõpetas sõja afganistanis ja viis sealt 1989 aastal nõukogude väed välja
ajaloost. Enneolematult olulist osa hakkasid etendama massiteabevahendid, eriti ajakirjandus ja televisioon. Glasnosti katsekiviks muutus 1986.a. aprillis toimunud katastroof Tsernobõli Aatomielektrijaamas. Teave toimunust oli esialgu väga visa avalikkuse ette jõudma. Ent ühtlasi sundisid katastroofi tagajärjed endast üha enam tõtt rääkima. Esialgu ei tähendanud avalikustamine veel täielikku sõnavabadust, ent järk - järgult see suurenes. Avalikustamisega kaasnes NSV Liidu poliitilise elu liberaliseerumine, üha vähem kasutati ühiskonna juhtimisel administratiivmeetodeid, üha enam suurenes poliitiliste abinõude osakaal. Lõdvenes NSV Liidu suletus, laienesid nõukogude inimeste kontaktid muu maailmaga, lõpetati välisraadiojaamade segamine. Majanduse arenemise oodatud kiirenemist aga ei saabunud, pigem vastupidi. Pealegi avaldas parteiaparaat perestroika - poliitikale üha enam vastuseisu. Majandusprobleemid ummik tõstatas
kiirenemist, mis pidi toimima sotsialistliku ühiskonna täiustamise ja ümberkorraldamise ehk perestroika teel. Sel ajal hakati uuendama riigi juhtkonda. 1986. aastast tekkis uus märksõna glasnost, see tähendab, et avalikustamispoliitika ja sõnavabadus avardub. Ranged tsensuurireeglid pehmenesid. Nõukogude Liidus elavatele inimestele hakati rääkima riigis toimuvatest õnnetustes, sündmustest ja kuritegevusest. Eriarvamuste tõttu muutus ühiskond sallivamaks ning avalikustamisega kaasnes poliitilise elu liberaliseerimine ja kontaktide tihenemine muu maailmaga. NSV Liidu juhtkonna uuenemisega kaasnes suhete parandamine lääneriikidega. Moskvas mõisteti, et kui suhted Ameerika Ühendriikidega ja Euroopa riikidega ei parane, pole võimalik ka siseriiklikke ümberkorraldusi ellu viia. NSV Liidu majandus ei kannatanud enam välja võidurelvastumist. Gorbatsov pakkus seepeale relvastuse vähendamise kava, mida Lääs heaks ei kiitnud. 1986
või usaldusühinguga. 4. kontroll äriühingu üle võib osaliselt kaduda, kui aktsionäre on palju ja kellelgi neist pole olulist mõjuvõimu. 5. aktsiaseltside asutamine ja tegevus on rohkem reguleeritud (piiratud) seadusega kui teiste äriühingute puhul. Aktsiaseltsi asutamine on keerulisem ning nõuab rohkem aega ja vaeva kui osaühingu asutamine, täisühingust ja usaldusühingust rääkimata. 6. finantsaruannete avastuse ja olulise info avalikustamisega kaasneb sageli infoleke ja ärisaladuste paljastumine. 7. Keeruline juhtimissüsteem, millega kaasneb paindlikkuse teata kadumine juhtimises ja tegevuses (eriti suuremates aktsiaseltsides). 8. kuna töötajad ei ole omanikud )aktsionärid), on nad vähe motiveeritud. 5 1.1 Lihtaktsia
glasnost. See tähendas salastatuse vähendamist ühiskonnas ja sõnavabaduse avardumist. Senised äärmiselt ranged tsensuurireeglid pehmenesid. Nõukogude inimestele hakati rääkima riigis toimunud õnnetustest, katastroofidest, kuritegevuse tõelisest ulatusest. Ajaloosündmusi hakati käsitlema senisest tõepärasemalt. Uutes oludes kasvas järsult massiteabevahendite (eriti ajakirjanduse ja televisiooni) mõju. Ühiskond muutus eriarvamuste suhtes sallivamaks. Avalikustamisega kaasnes ka nõukogude poliitilise elu liberaliseerimine ja kontaktide tihenemine muu maailmaga. Uutmoodi mõtlemine välipoliitikas Gorbatsovi võimuletulekuga muutus Nõukogude Liidu välispoliitiline kurss. NSV Liidu uuenev juhtkond seadis oma eesmärgiks suhete parandamise lääneriikidega. Moskvas mõisteti, et kui suhted Ameerika Ühendriikide ja Euroopa juhtriikidega ei parane, pole võimalik ka siseriiklikke ümberkorraldusi ellu viia. Pealegi ei kannatanud
glasnost. See tähendas salastatuse vähendamist ühiskonnas ja sõnavabaduse avardumist. Senised äärmiselt ranged tsensuurireeglid pehmenesid. Nõukogude inimestele hakati rääkima riigis toimunud õnnetustest, katastroofidest, kuritegevuse tõelisest ulatusest. Ajaloosündmusi hakati käsitlema senisest tõepärasemalt. Uutes oludes kasvas järsult massiteabevahendite (eriti ajakirjanduse ja televisiooni) mõju. Ühiskond muutus eriarvamuste suhtes sallivamaks. Avalikustamisega kaasnes ka nõukogude poliitilise elu liberaliseerimine ja kontaktide tihenemine muu maailmaga. UUTMOODI MÕTLEMINE VÄLISPOLIITIKAS Gorbatšovi võimuletulekuga muutus Nõukogude Liidu välispoliitiline kurss. NSV Liidu uuenev juhtkond seadis oma eesmärgiks suhete parandamise lääneriikidega. Moskvas mõisteti, et kui suhted Ameerika Ühendriikide ja Euroopa juhtriikidega ei parane, pole võimalik ka siseriiklikke ümberkorraldusi ellu viia
juurdevõtmisel; piiramatu eluiga, suurem stabiilsus; sobivus nii suur- kui väikeettevõtetele; spetsialiseeritud juhtimine, sest omand ja juhtimine võivad olla lahutatud; suurem usaldatavus partnerite silmis; o Puudused rohkem aega ja vahendeid nõudev organiseerimine; tegevuse suurem reguleeritus (nt juhtkonna töölevõtmise kohustus); tegevuse avalikustamisega kaasnev äriinformatsiooni levitamine; juhtimise ja tegevuse paindlikkuse kadumine, eriti suuremates aktsiaseltsides; üksikomanikel puudub kontroll äriühingu tegevuse üle; palgalise juhtkonna huvi majandustulemuste vastu võib olla nõrgem, võimalikud on omanike ja juhtide lahkhelid; TULUNDUSÜHISTU eesmärk on toetada ja soodustada oma liikmete majanduslikke huvisid ühise majandustegevuse kaudu
piiramatu eluiga, suurem stabiilsus; sobivus nii suur- kui väikeettevõtetele; spetsialiseeritud juhtimine, sest omand ja juhtimine võivad olla lahutatud; suurem usaldatavus partnerite silmis; o Puudused rohkem aega ja vahendeid nõudev organiseerimine; tegevuse suurem reguleeritus (nt juhtkonna töölevõtmise kohustus); tegevuse avalikustamisega kaasnev äriinformatsiooni levitamine; juhtimise ja tegevuse paindlikkuse kadumine, eriti suuremates aktsiaseltsides; üksikomanikel puudub kontroll äriühingu tegevuse üle; palgalise juhtkonna huvi majandustulemuste vastu võib olla nõrgem, võimalikud on omanike ja juhtide lahkhelid; · TULUNDUSÜHISTU eesmärk on toetada ja soodustada oma liikmete majanduslikke huvisid ühise majandustegevuse kaudu o Eelised
Teabevaldajaks on: riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutus; avalik-õiguslik juriidiline isik; eraõiguslik juriidiline isik ja füüsiline isik, kellele laienevad teabevaldaja kohustused, kui isik täidab seaduse, haldusakti või lepingu alusel avalikke ülesandeid, sealhulgas osutab haridus-, tervishoiu-, sotsiaal- või muid avalikke teenuseid, teabe osas, mis puudutab nende ülesannete täitmist. Juurdepääs teabele võimaldatakse teabevaldaja poolt: teabenõude täitmisega; teabe avalikustamisega. Teabevaldaja kohustused Teabele juurdepääsu korraldamine teabevaldaja poolt Asutuse dokumendiregister on digitaalselt peetav andmekogu, mida asutusse saabunud ja asutuses koostatud dokumentide registreerimiseks ja neile juurdepääsu tagamiseks peab riigi- või kohaliku omavalitsuse asutus või avalik-õiguslik juriidiline isik. Nõuded dokumendiregistrile Teabenõude esitamine ja menetlusse võtmine. Esitamise viis, kehtivad nõuded, registreerimine, täitmine.
piiramatu eluiga, suurem stabiilsus; sobivus nii suur- kui väikeettevõtetele; spetsialiseeritud juhtimine, sest omand ja juhtimine võivad olla lahutatud; suurem usaldatavus partnerite silmis; o Puudused rohkem aega ja vahendeid nõudev organiseerimine; tegevuse suurem reguleeritus (nt juhtkonna töölevõtmise kohustus); tegevuse avalikustamisega kaasnev äriinformatsiooni levitamine; juhtimise ja tegevuse paindlikkuse kadumine, eriti suuremates aktsiaseltsides; üksikomanikel puudub kontroll äriühingu tegevuse üle; palgalise juhtkonna huvi majandustulemuste vastu võib olla nõrgem, võimalikud on omanike ja juhtide lahkhelid; · TULUNDUSÜHISTU eesmärk on toetada ja soodustada oma liikmete majanduslikke huvisid ühise majandustegevuse kaudu o Eelised
piiramatu eluiga, suurem stabiilsus; sobivus nii suur- kui väikeettevõtetele; spetsialiseeritud juhtimine, sest omand ja juhtimine võivad olla lahutatud; suurem usaldatavus partnerite silmis; o Puudused rohkem aega ja vahendeid nõudev organiseerimine; tegevuse suurem reguleeritus (nt juhtkonna töölevõtmise kohustus); tegevuse avalikustamisega kaasnev äriinformatsiooni levitamine; juhtimise ja tegevuse paindlikkuse kadumine, eriti suuremates aktsiaseltsides; üksikomanikel puudub kontroll äriühingu tegevuse üle; palgalise juhtkonna huvi majandustulemuste vastu võib olla nõrgem, võimalikud on omanike ja juhtide lahkhelid; TULUNDUSÜHISTU eesmärk on toetada ja soodustada oma liikmete majanduslikke huvisid ühise majandustegevuse kaudu o Eelised
Gorbatsovi esialgne uuenduskava nägi ette riigi majandusliku arengu kiirendamist. See pidi toimuma sotsialistliku ühiskonna täiustamise ja ümberkorraldamise ehk perestroika teel. Algas ka riigi juhtkonna uuenemine nii kommunistliku partei juhtkonnas Poliitbüroos kui ka valitsusringkondades. Majandusuuenduste kõrval tõusis alates 1986. aastast päevakorrale uus märksõna glasnost (avalikustamine). See tähendas salastuse vähendamist ja sõnavabaduse avardumist. Avalikustamisega kaasnes ka poliitilise elu liberaliseerimine ja kontaktide tihenemine muu maailmaga. Üheks avalikustamise eestvedajaks oli pikka aega välismaal diplomaatilisel tööl viibinud Aleksander Jakovlev, kellest sai Gorbatsovi lähikondlane. Jakovlev püüdis läänemaailma demokraatia kogemusi sobitada nõukogude ühiskonda. Gorbatsovi võimuletulekuga muutus ka Nõukogude Liidu välispoliitiline kurss. Välisministriks sai Eduard Sevardnadze. NSV uuenev juhtkond seadis oma
6) teave vajalike keskkonnauuringute kohta. §12. Keskkonnamõju hindamise algatamisest ja algatamata jätmisest teatamine (1) Otsustaja teatab kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise: 1) algatamisest liht või tähtkirjaga menetlusosalistele ja arendaja kulul ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded 14 päeva jooksul keskkonnamõju hindamise algatamise otsuse tegemisest arvates; 2) algatamata jätmisest arendaja kulul koos tegevusloa andmise või sellest keeldumise avalikustamisega; 3) algatamata jätmisest liht või tähtkirjaga menetlusosalistele ja arendaja kulul ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded 14 päeva jooksul keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuse tegemisest arvates, kui tegevusloa andmisest või selle andmisest keeldumisest avalikult ei teatata. (2) Kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise algatamise või algatamata jätmise teade peab sisaldama vähemalt: 1) otsustaja nime ning otsustaja kontaktisiku nime ja tema kontaktandmeid;
menetlus keskkonnamõju hindamise aruande heakskiitmiseni. §12. Keskkonnamõju hindamise algatamisest ja algatamata jätmisest teatamine (1) Otsustaja teatab kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise: 1) algatamisest liht- või tähtkirjaga menetlusosalistele ja arendaja kulul ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded 14 päeva jooksul keskkonnamõju hindamise algatamise otsuse tegemisest arvates; 2) algatamata jätmisest arendaja kulul koos tegevusloa andmise või sellest keeldumise avalikustamisega; 3) algatamata jätmisest liht- või tähtkirjaga menetlusosalistele ja arendaja kulul ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded 14 päeva jooksul keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuse tegemisest arvates, kui tegevusloa andmisest või selle andmisest keeldumisest avalikult ei teatata. (2) Ehitusloa või ehitise kasutusloa andmise korral teatatakse keskkonnamõju hindamise algatamata jätmisest riikliku ehitisregistri kaudu.
teatamine (1) Otsustaja teatab kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise: 1) algatamisest liht- või tähtkirjaga menetlusosalistele ja arendaja kulul ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded 14 päeva jooksul keskkonnamõju hindamise algatamise otsuse tegemisest arvates; 2) algatamata jätmisest arendaja kulul koos tegevusloa andmise või sellest keeldumise avalikustamisega; 3) algatamata jätmisest liht- või tähtkirjaga menetlusosalistele ja arendaja kulul ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded 14 päeva jooksul keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuse tegemisest arvates, kui tegevusloa andmisest või selle andmisest keeldumisest avalikult ei teatata. (2) Ehitusloa või ehitise kasutusloa andmise korral teatatakse keskkonnamõju hindamise algatamata jätmisest
Gorbatsovi esialgne uuenduskava nägi ette riigi majandusliku arengu kiirendamist. See pidi toimuma sotsialistliku ühiskonna täiustamise ja ümberkorraldamise ehk perestroika teel. Algas ka riigi juhtkonna uuenemine nii kommunistliku partei juhtkonnas Poliitbüroos kui ka valitsusringkondades. Majandusuuenduste kõrval tõusis alates 1986. aastast päevakorrale uus märksõna glasnost (avalikustamine). See tähendas salastuse vähendamist ja sõnavabaduse avardumist. Avalikustamisega kaasnes ka poliitilise elu liberaliseerimine ja kontaktide tihenemine muu maailmaga. Üheks avalikustamise eestvedajaks oli pikka aega välismaal diplomaatilisel tööl viibinud Aleksander Jakovlev, kellest sai Gorbatsovi lähikondlane. Jakovlev püüdis läänemaailma demokraatia kogemusi sobitada nõukogude ühiskonda. Gorbatsovi võimuletulekuga muutus ka Nõukogude Liidu välispoliitiline kurss. Välisministriks sai Eduard Sevardnadze. NSV uuenev juhtkond seadis oma
Gorbatšovi esialgne uuenduskava nägi ette riigi majandusliku arengu kiirendamist. See pidi toimuma sotsialistliku ühiskonna täiustamise ja ümberkorraldamise ehk perestroika teel. Algas ka riigi juhtkonna uuenemine nii kommunistliku partei juhtkonnas – Poliitbüroos – kui ka valitsusringkondades. Majandusuuenduste kõrval tõusis alates 1986. aastast päevakorrale uus märksõna – glasnost (avalikustamine). See tähendas salastuse vähendamist ja sõnavabaduse avardumist. Avalikustamisega kaasnes ka poliitilise elu liberaliseerimine ja kontaktide tihenemine muu maailmaga. Üheks avalikustamise eestvedajaks oli pikka aega välismaal diplomaatilisel tööl viibinud Aleksander Jakovlev, kellest sai Gorbatšovi lähikondlane. Jakovlev püüdis läänemaailma demokraatia kogemusi sobitada nõukogude ühiskonda. Gorbatšovi võimuletulekuga muutus ka Nõukogude Liidu välispoliitiline kurss. Välisministriks sai Eduard Ševardnadze. NSV uuenev juhtkond seadis oma
Gorbatsovi esialgne uuenduskava nägi ette riigi majandusliku arengu kiirendamist. See pidi toimuma sotsialistliku ühiskonna täiustamise ja ümberkorraldamise ehk perestroika teel. Algas ka riigi juhtkonna uuenemine nii kommunistliku partei juhtkonnas Poliitbüroos kui ka valitsusringkondades. Majandusuuenduste kõrval tõusis alates 1986. aastast päevakorrale uus märksõna glasnost (avalikustamine). See tähendas salastuse vähendamist ja sõnavabaduse avardumist. Avalikustamisega kaasnes ka poliitilise elu liberaliseerimine ja kontaktide tihenemine muu maailmaga. Üheks avalikustamise eestvedajaks oli pikka aega välismaal diplomaatilisel tööl viibinud Aleksander Jakovlev, kellest sai Gorbatsovi lähikondlane. Jakovlev püüdis läänemaailma demokraatia kogemusi sobitada nõukogude ühiskonda. Gorbatsovi võimuletulekuga muutus ka Nõukogude Liidu välispoliitiline kurss. Välisministriks sai Eduard Sevardnadze. NSV uuenev juhtkond seadis oma
[RT I 2007, 25, 131 - jõust. 01.04.2007] § 12. Keskkonnamõju hindamise algatamisest ja algatamata jätmisest teatamine (1) Otsustaja teatab kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise: 1) algatamisest liht- või tähtkirjaga menetlusosalistele ja arendaja kulul ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded 14 päeva jooksul keskkonnamõju hindamise algatamise otsuse tegemisest arvates; 2) algatamata jätmisest arendaja kulul koos tegevusloa andmise või sellest keeldumise avalikustamisega; 3) algatamata jätmisest liht- või tähtkirjaga menetlusosalistele ja arendaja kulul ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded 14 päeva jooksul keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuse tegemisest arvates, kui tegevusloa andmisest või selle andmisest keeldumisest avalikult ei teatata. (2) Ehitusloa või ehitise kasutusloa andmise korral teatatakse keskkonnamõju hindamise algatamata jätmisest riikliku ehitisregistri kaudu.
[RT I 2007, 25, 131 jõust. 1.04.2007] § 12. Keskkonnamõju hindamise algatamisest ja algatamata jätmisest teatamine (1) Otsustaja teatab kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise: 1) algatamisest liht- või tähtkirjaga menetlusosalistele ja arendaja kulul ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded 14 päeva jooksul keskkonnamõju hindamise algatamise otsuse tegemisest arvates; 2) algatamata jätmisest arendaja kulul koos tegevusloa andmise või sellest keeldumise avalikustamisega; 3) algatamata jätmisest liht- või tähtkirjaga menetlusosalistele ja arendaja kulul ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded 14 päeva jooksul keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuse tegemisest arvates, kui tegevusloa andmisest või selle andmisest keeldumisest avalikult ei teatata. (2) Ehitusloa või ehitise kasutusloa andmise korral teatatakse keskkonnamõju hindamise algatamata jätmisest riikliku ehitisregistri kaudu.
annaabi.ee 
