Düsleksia
selselt, et imenise aju ei loe edarli täthi viad snõu ternikuva.". (Pruulman, 2010)
Inimesed erinevad üksteisest võimete poolest. On loomulik, et kõik lapsed ei õpi lugema ja
kirjutama ühesuguse kiirusega ja samas vanuses. Kuigi lõpuks on paljude lugemis- ja
kirjutamisoskus samal tasemel eakaaslaste omaga. Eesti traditsioonis eristatakse düsleksiat ja
spetsiifilist kirjutamishäiret düsgraafiat; inglise keeleruumis käsitletakse tavaliselt ka
kirjutamishäireid düsleksia avaldumisena. (Lukanenok, 2008)
Düsleksiat võib nimetada kaasaegseks häireks. Tänapäeval on raske ette kujutada, et kunagi
on olnud võimalik hakkama saada ilma lugemisoskuseta. Kui inimese ajaloos tagasi
vaadatada, siis esiteks, kauges minevikus inimesed ei osanud lugeda. Teiseks, alles hiljuti on
hakatud häiretele tähelepanu pöörama, eriti veel lugemis- ja kirjutamisprobleemidele. Need
on vähem tähtsustatud nagu need polekski mingid probleemid, mistõttu on kujunenud