vastutava isiku juuresolekul või nõusolekul. Sellest reeglist võib teha erandeid, kui intervjuu kaitseb lapse huve või kui on riigi avalikkuse tähelepanu all. • Ajakirjanik kasutab heli-ja pildiõlesvõtete ning info hankimisel ausaid võtteid, välja arvatud juhtudel, kui avalikkuse huvid nõuavad sellise info avaldamist, mida pole võimalik ausal viisil hankida. Avaldamisreeglid • Uudised, arvamused ja oletused olgu selgelt eristatavad. Uudismaterjal põhinegu tõestataval ja tõenditega tagatud faktilisel infol. • Konflikti sisaldava materjali puhul peab ajakirjanik ära kuulama kõik osapooled. • Ei sobi rõhutada rahvust, rassi, religioosset või poliitilist kuuluvust ega sugu, kui sellel pole usaldusväärsust. • Ajakirjandus ei või inimest käsitleda kurjategijana enne sellekohast kohtuotsust.
Teemad eksamiks valmistumiseks 1. Professionaalne eetika. Siin palun valmistuge rääkima just enda eriala silmas pidades. Ausus, tõde, kaalutlemine, faktide kontroll. Vastutus, erinevad allikad, läbipaistev Laias laastus jaguneb ajakirjanduseetika: sõltumatus, eetika, mis puudutab allikaga suhtlemist, avaldamisreeglid, vastulause, reklaam ja üldised põhimõtted. 1 Üldised põhimõtted- demokraatliku ühiskonna eeltingimus on kommunikatsioonivabadus ja seda aitab saavutada vaba ajakirjandus. Anda tõest ja ausat teavet ühiskonnas toimuva kohta. Kriitiliselt jälgida võimu teostamist Vastutab oma sõnade ja loomingu eest- organisatsioon hooliseb, et ei ilmuks ebatäpne info Ei tohi tekitada kellelegi põhjendamatuid kannatusi
Veel teemasid uuringute publitseerimisel Artikli autorite nimekiri Arvestades, et ligi 80% artiklitest lükatakse ajakirjade poolt tagasi on avaldatud saamine üks professionaalse staatuse olulisemaid näitajaid, mis võib isegi määrata erialase tuleviku. Kahjuks tähendab see, et uurimuste kvantiteet saab kvaliteedist olulisemaks. Näiteks üritavad mõned teadlased sama artiklit mitmes erinevas ajakirjas avaldada, et seeläbi oma CV-d täiendada. Kuigi paljud erialastandardid ja ajakirjade avaldamisreeglid keelavad selgelt artiklite dubleerimise ja isegi samade andmete kasutamise, kui see ei ole selgelt väljatoodud ja põhjendatud. Ajakirjade toimetajad on artiklite dubleerimise vastu kuna sellised artiklid risustavad teaduslikku kirjandusmaastikku, muudavad artiklites orienteerumise keeruliseks, raiskavad toimetajate ja hindajate aega ning seetõttu viibib originaalartiklite ilmumine. Teiseks probleemiks on artikli autorite nimede järjestamine. Kuigi see tundub lihtne ja
annaabi.ee 
