Need toimingud on eelkõige vastavate asutamisdokumentide vastuvõtmised. Eraõiguslik juriidiline isik on olemas alates sellest kui vastav kanne on registrisse tehtud. Vastav register äriühingute puhul äriregister. Sihtasutuste ja MTÜde puhul sihtasutuste ja MTÜde register. Avalik-õiguslike juriidiliste isikute puhul on see taas määratud seadustega; pole olemas mingit avalik-õiguslike juriidiliste isikute registrit. Põhimõtteliselt võib eristada kahte asutamissüsteemi: Avaldamisnormatiivne süsteem kui asutajad on järginud seadusest tulenevat korda ja vastavad protseduurid läbinud, siis keegi ei saa otsustada kas neil on õigus asutada seda juriidilist isikut või mitte. Erandina on olemas ka loa vorm- keegi otsutab, kas anda luba juriidilise isiku asutamiseks või ei (nt. Eesti pank peab andma loa kommertspankade loomiseks). Kes saavad ühe või teise juriidilise isiku puhul asutajad olla ja mis dokumente selleks vaja läheb?
Need toimingud on eelkõige vastavate asutamisdokumentide vastuvõtmised. Eraõiguslik juriidiline isik on olemas alates sellest kui vastav kanne on registrisse tehtud. Vastav register – äriühingute puhul äriregister. Sihtasutuste ja MTÜde puhul sihtasutuste ja MTÜde register. Avalik-õiguslike juriidiliste isikute puhul on see taas määratud seadustega; pole olemas mingit avalik-õiguslike juriidiliste isikute registrit. Põhimõtteliselt võib eristada kahte asutamissüsteemi: Avaldamisnormatiivne süsteem – kui asutajad on järginud seadusest tulenevat korda ja vastavad protseduurid läbinud, siis keegi ei saa otsustada kas neil on õigus asutada seda juriidilist isikut või mitte. Erandina on olemas ka loa vorm- keegi otsutab, kas anda luba juriidilise isiku asutamiseks või ei (nt. Eesti pank peab andma loa kommertspankade loomiseks). Kes saavad ühe või teise juriidilise isiku puhul asutajad olla ja mis dokumente selleks vaja läheb?