tuleb reguleerida seadustega • Seaduse ülimuslikkuse printsiip – haldusorganid on seotud olemasolevate seadustega • Seadusliku aluse printsiip – haldusorgan tohib tegutseda, kui talle on selleks antud seadusega volitus Õiguskindluse põhimõte • Õiguskindluse põhimõtte kohaselt peab isikutel olema võimalik riigi tegevust mõistlikul määral ette näha • Õigusselgus • Õigusrahu • Vacatio legis • Õiguspärase ootuse põhimõte • Tagasiulatuva jõu keeld • Avaldamiskohustus Võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõte • Riigikogu, Vabariigi Presidendi, Vabariigi Valitsuse ja kohtute tegevus on korraldatud võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõttel (PS §4) - Funktsionaalne võimude lahusus - Institutsionaalne võimude lahusus - Personaalne võimude lahusus • Võimude tasakaalustatus tähendab, et riigi funktsioone täitvad organid kontrollivad ja mõjutavad üksteist vastastikku Sotsiaalriikluse põhimõte
moodustatud Riigikogu otsusega) • Vabariigi Valitsus • Eesti Pank • Riigikontroll • Õiguskantsler • Kohus • KOV Õigusriigi printsiibid: • Seaduslikkuse printsiip • Võimude lahusus • Põhiõiguste tagamine • Õiguskindlus – Õiguse püsivus (tagasiulatuva jõu keeld, õiguspärase ootuse printsiip); – Õiguse arusaadavus (ennustatavus) – Avaldamiskohustus • Proportsionaalsus (meetmed vastavad eesmärgile) Täidesaatev võim: Täidesaatvat riigivõimu teostab Vabariigi Valitsus • Täidesaatva riigivõimu asutused on: – valitsusasutused; – valitsusasutuste hallatavad riigiasutused (ministeeriumi valitsemisalas, Riigikantselei või maavalitsuse haldamisel) Valitsusasutused on: • ministeeriumid; • kaitsevägi; • Riigikantselei;
esindusdemokraatia · Õigusriigi printsiibi elemendid: põhiõiguste tagatus võimude lahusus riigivõimu seotud põhiseaduse ja õigusega halduse seaduslikkus, seaduse reservatsiooni põhimõte õiguskindlus: 52. - õigusselgus 53. - avaldamiskohustus 54. - tagasiulatuva jõu keeld 55. - õiguspärase ootuse põhimõte sõltumatute kohtute poolt tagatav õiguskaitse · Sotsiaalriigi printsiip - riigil on kohustus tagada igaühele vähemalt minimaalselt väärikas äraelamine. Samuti peab riik pöörama tähelepanu ühiskonnas eksisteerivatele sotsiaalsetele probleemidele
tuleb reguleerida seadustega · Seaduse ülimuslikkuse printsiip haldusorganid on seotud olemasolevate seadustega · Seadusliku aluse printsiip haldusorgan tohib tegutseda, kui talle on selleks antud seadusega volitus Oiguskindluse põhimõte · Oiguskindluse põhimõtte kohaselt peab isikutel olema võimalik riigi tegevust mõistlikul määral ette näha · Oigusselgus · Oigusrahu · Vacatio legis · Oiguspärase ootuse põhimõte · Tagasiulatuva jõu keeld · Avaldamiskohustus Võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõte · Riigikogu, Vabariigi Presidendi, Vabariigi Valitsuse ja kohtute tegevus on korraldatud võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõttel (PS §4) - Funktsionaalne võimude lahusus st riigivõimu teostamine on jaotatud erinevateks funktsioonideks - Institutsionaalne võimude lahusus st riigivõimude jaotamist erinevate riigivõimuorganite vahel - Personaalne võimude lahusus st ühes võimuharus tootavad isikud ei
Õigusrahul on lisaks isikute kaitse eesmärgile objektiivne külg. Õigusrahu nõuab ka seadustega antud õiguste kindlaksmääratust. 2.3.3.5 Vacatio legis põhimõte See tähendab, et normide muutumisel peab enne nende jõustumist jätma normiadressaatidele piisavalt aega uute normidega tutvumiseks ja oma elus vajalike ümberkorralduste tegemiseks. Seda põhimetet pidas riigikohus oluliseks valimisreeglistiku muutumisel. 2.3.3.6 Avaldamiskohustus Selleks, et inimestel oleks selgus õigusaktide olemasolust ning kohustustest peavad õigusaktid olema avaldatud. Avaldamiskohutsu kehtib kõigi õigusaktide, mitte ainult seaduste osas. Avaldama peab ka rahvusvahelised lepingud, EL õigusaktid jne. Riik peab tagama isikutele seaduse kättesaadavuse. 2.3.4 Proportsionaalsus ja kaalutlusõigus Proportsionaalsuse printsiibi kohaselt peavad rakendatavad abinõud vastama soovitavale eesmärgile.
.." Õigusriigi tunnused/põhimõtted: 1. Võimude lahusus – seadusandlikku ja täidesaatvat ja kohtuvõimu peavad teostama erinevad subjektid (riigiorganid). 2. Põhiõiguste tagatus. Põhiseaduslikud õigused, rahvusvahelised õigused. 3. Riigivõimu seotus põhiseadusega ja õigusega. 4. Seaduse ülimuslikkuse nõude elluviimine, mille kohaselt kõik seadusest madalamad õigusaktid peavad olema vastavuses seadusega. 5. Õiguskindlus – õigusselgus, avaldamiskohustus, tagasiulatuva jõu keeld, õiguspärase ootuse põhimõte. 6. Sõltumatute kohtute poolt tagatav õiguskaitse, sh kaitse riigivõimu eest. 7. Põhiseaduses väljakuulutatud õiguste ja vabaduste, aga ka inimõiguste reaalne tagamine. 8. Seadusandliku võimu prioriteet täidesaatva võimu suhtes. Seadus peab olema kehtestatud demokraatlikul viisil – väljendab enamiku valijate tahet. Õiguse tunnused: 1. Õigus on käitumisreeglite (normide) kogum 2
antud lubadused) peavad VÕS § 14 lg 1 2. lause järgi olema tõesed sõltumata müügiesemest. Kui kinnituse tõesus ei ole müüja jaoks ilmne, tuleks kinnituse andmisest hoiduda. Müügieseme kohta lepingueelsetel läbirääkimistel asjaolude avaldamise kohustuse ulatust täpsustavad VÕS § 14 lg 2 ja TsüS § 95. Mida väiksem on protsent, seda väiksem on avaldamiskohustus. Seega ei ole avaldamiskohustust rikutud ning tõerääkimise kohustus samuti. (111-07). 3. Vastutus: puudub, kuna rikkumist ei olnud. 4. ÕKV: a. VÕS § 101 õkv-d ei saa kasutada, kuna rikkumist ei olnud. b. Pettusega ei olnud samuti tegu, kuna ei tuvastanud M teadmist maksupettusest ja O tahtlikku eksimusse viimist. c. Eksimus: TsüS § 92, mis annab aluse tühistamiseks. Oluline eksimus tuleneb TsüS
•Tagasiulatuva jõu keeld- Seaduse tagasiulatav jõud- seaduses antakse minevikus toimunud sündmustele teistsugune õiguslik hinnang võrreldes sündmuse toimumise ajal olnud hinnanguga. Tagasiulatuva jõuda seadused on lubamatud! Tagasiulatuv jõud on lubatud: 1. Juhtudel, mil isikule ei panda peale kohustusi või kui tagasiulatuva jõu kohaldamine ei too kaasa muid negatiivseid tagajärgi. 2. Juhtudel, mil seda nõuavad muud olulised huvid. •Avaldamiskohustus-Selleks, et inimestel oleks selgus õigusaktide olemasolust ning kohustustest peavad õigusaktid olema avaldatud. Avaldamiskohutsu kehtib kõigi õigusaktide, mitte ainult seaduste osas. Avaldama peab ka rahvusvahelised lepingud, EL õigusaktid jne. Riik peab tagama isikutele seaduse kättesaadavuse 2.17 Võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõte
2. õiguspärase ootuse põhimõte kodanikel on teatud õigus eeldada ning oodata, et olemasolev seadus jääb kehtima, eelkõige kehtib see nende seaduste kohta milles on toodud konkreetsed tähtajad (näiteks maksuvabastus viieks aasatka etc.). 3. õigusselgus kehtiv õigus peab olema arusaadav ja mõistetav. 4. avaldamiskohustus kõik vastuvõetud õigusaktid peavad olema avaldatud ehk õigusesubjektidele kättesaadavad, inimene peab teadma, mis kehtib. e. Võimu teostamise õiguspärasuse kontroll sõltumatute kohtute poolt. 3. sotsiaalriigi printsiip. Sotsiaalriigi printsiibist tuleneb, et riigil on kohustus tagada igaühele vähemalt minimaalne inimväärikas äraelamine. Samuti peab riig üldisemalt tegelema ühiskonnas eksisteerivate sotsiaalsete
Riigikogu valimistega ja rahvahääletustega. Õigusriik Riigivõimu selline õiguskorraldus, mis tagab indiviidi õiguste ja seaduslike huvide puutumatuse ja riigi ja indiviidi võrdõiguslikkuse. · Võimude lahususe põhimõte- kolm võimu on lahus. · Põhiõiguste tagatus õigused indiviididele, · Riigivõimu seotus põhiseaduse ja õigusega · Seaduslikkuse ülimuslikkuse nõude elluviimine · Õiguskindlus-õigusselgus, avaldamiskohustus, tagasiulatuva jõu keeld ning õiguspärase ootuse põhimõte · Sõltumatute kohtute poolt tagatav õiguskaitse sealhulgas kaitse riigivõimu eest · Põhiseaduses ja inimõiguste tagamine · Seadusandliku võimu prioriteet täidevsaatva võimu suhtes. Õiguse mõiste, õiguse seos majanduse ja poliitikaga Õigus on käitumisreeglite või normide kogum. Mis on kehtestatud või sanksoniseeritud riigi poolt
Ümberkujundamine on reageering turusituatsioonile, kohanemine muutunud turusituatsiooniga, poliitiliste ja majanduslike muudatustega. 66. Selgita, miks on ühinemise, jagunemise või ümberkujundamise korral vajalik avaldada vastavasisuline teade Ametlikes Teadaannetes. Ümberkujundamine võib halvendada võlausaldajate positsiooni nt kaotab täis või usaldusühingu ümberkujundamisel OÜ-ks või AS-iks võlausaldaja vähemalt ühe füüsilise isiku isikliku vastutuse. Seetõttu on avaldamiskohustus Ametlikes Teadeannetes mõeldud võlausaldajate informeerimiseks ja kaitseks. 67. Milline on mittetulundusühingute ja sihtasutuste põhimõtteline erinevus aktsiaseltsidest ning osaühingutest? Nende peamiseks eesmärgiks erinevalt OÜ-st ja AS-ist ei ole liikmetele või asutajatele kasu teenimine. Nii mittetulundusühing kui sihtasutus võivad tegeleda majandustegevusega ning saada sellest ka
annaabi.ee 
